3-14-52662/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52662 Haldusasi I.T. kaebus Maksuja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.T. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrus muutmata ja I.T. määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1I.T. esitas 02.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-8p), milles palus tuvastada Maksuja Tolliameti sisekontrolliosakonna peaspetsialisti Katrin Polli poolt distsiplinaarmenetluses teostatud ja teostamata toimingute õigusvastasus. Kaebaja märkis tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina, et K. Polli poolt distsiplinaarmenetluses teostatud toimingud ja sellest tulenevad väärad tõendid saavad olla aluseks kaalutlusõiguse rakendamisel ning kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel. Samuti viitab kaebaja põhjendatud huvina moraalse kahju hüvitamise nõude esitamisele, kuna tema tervis ning autoriteet kolleegide seas on halvenenud seoses ebaõiglase kohtlemisega.

2. Tartu Halduskohus 11.11.2014. a määrusega (tl 10-11) tagastas I.T. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus märkis, et menetlustoimingute vaidlustamine on piiratud ning vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul puudub kaebajal kaebeõigus menetlustoimingute vaidlustamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3. Halduskohus selgitas, et vaidlustatud distsiplinaarmenetluse toimingute vältimatuks tagajärjeks ei ole kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine. Distsiplinaarmenetluse käigus alles uuritakse tõendeid, ühtlasi hinnatakse distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja selgitusi ning väiteid seoses teenistusülesannete täitmiseks loodud tingimustega, misjärel võetakse seisukoht võimaliku distsiplinaarrikkumise osas ning langetatakse kaalutlusõiguse alusel otsus kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise osas.

Halduskohus märkis, et vastavalt HKMS § 45 lg 2 lausetele 1 ja 3 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2, kuna kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam esitada vastuväited distsiplinaarmenetluses ning käesoleval hetkel oleks vaidlustatud menetlustoimingutega põhjustatud kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus selgitas, et kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult, kuna distsiplinaarmenetlus veel kestab ning kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam esitada enda vastuväited distsiplinaarmenetluses. Halduskohus ei saa võtta seisukohta distsiplinaarmenetluse õiguspärasuse ja selle aluseks olnud sündmuste osas, kuna haldusorganil on vastav menetlus veel pooleli. Halduskohus selgitas, et kui kaebajale määratakse distsiplinaarkaristus, on tal võimalik tugineda samadele argumentidele, sealhulgas menetlustoimingute õigusvastasusele distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamisel. Veel selgitas halduskohus, et samuti ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus käesoleval juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus üksnes eraldiseisvate toimingutega põhjustatud kahju hüvitamiseks oleks ilmselgelt perspektiivitu. Välistatud ei ole, et kaebajal tekib tulevikus võimalus hüvitamiskaebuse esitamiseks juhul, kui distsiplinaarmenetluse väidetavate menetluslike eksimuste ja toimingute reaalseks tagajärjeks on kaebaja õigusi rikkuv otsus distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Halduskohus selgitas, et antud juhul on aga tuvastamiskaebuse esitamine ennatlik, kuna on äärmiselt ebatõenäoline, et vaidlustatud toimingutega oleks eraldiseisvalt põhjustatud kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju olukorras, kus on veel võimalik, et kaebajale ei määrata distsiplinaarkaristust. Halduskohus osutas, et kaebaja väide tervisekahju tekitamisest on paljasõnaline ega saa olla tuvastamisnõude põhjendatud huviks, kuna kaebaja esitatud kaebusest ei nähtu tagajärgi ega tõendeid, mis kinnitaksid väidetava tervisekahju tekkimist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3I.T. esitas 20.11.2014 määruskaebuse (tl 16-16p), milles palus Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrus tühistada.

Kaebaja märkis, et Tartu Halduskohtu poolt on tähelepanuta jäetud tema seisukoht tuvastamiskaebuse vajalikkuse kohta. Kaebaja selgitas, et ta on kaebuses märkinud, et peamine ajend ainult tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisel oli tema aktiivne tegevus usaldusisikuna ja tema maine oluliselt kahjustus ebakompetentse distsiplinaarmenetluse läbiviimisega, ebavõrdse kohtlemisega, juhtivametniku poolt avaliku teenistuse sätete eiramisega ja ametnike esindaja tagakiusamisega. Sellest tulenevalt leidis kaebaja, et sellega on esitatud tema seisukoht tuvastamiskaebuse vajalikkuse kohta. Määruskaebuses viitas kaebaja haldusasjale nr 3-07-490. Viidatud haldusasjas tuvastas Tallinna Ringkonnakohus, et Maksuja Tolliamet ei tõendanud, et distsiplinaarmenetlus algatati I.T. suhtes muul põhjusel kui ametiühingu tegevusest ajendatuna. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele on Maksuja Tolliameti poolt distsiplinaarmenetluse läbiviimisega piiratud ning distsiplinaarmenetluse läbiviimine on seetõttu õigusvastane. Kaebaja leidis, et seadusest tuleneb õigus tema suhtes õigusvastaste toimingute eraldi vaidlustamiseks ja tal puuduvad teised võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja lisas, et ta on Maksuja Tolliameti peadirektori 16.10.2014. a käskkirjaga teenistusest vabastatud. Kaebaja märkis, et ta soovib esitatud kaebust enne kohtuistungit täiendada ning K. Polli õigusvastaste toimingute kindlakstegemine võib olla üheks aluseks hilisema kaebuse esitamisel ametnike esindaja diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise kohta Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

4. Tartu Halduskohus võttis 21.11.2014. a määrusega (tl 19) I.T. määruskaebuse menetlusse ning kohustas Maksuja Tolliametit esitama Tartu Halduskohtule vastus halduskohtu 11.11.2014. a määrusele esitatud määruskaebusele hiljemalt 28.11.2014.

5. Maksuja Tolliamet palus 28.11.2014. a vastuses (tl 27-28) jätta määruskaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda.

Maksuja Tolliamet selgitas, et kaebuse läbivaatamine ei ole põhjendatud, kuna tagastatud kaebusest ei ole võimalik välja lugeda, millist konkreetset toimingut või toimingu tegemata jätmist on kaebaja pidanud põhjendatuks ja õiguspäraseks ja millist mitte. Niisamuti ei nähtu kaebusest ega ka määruskaebusest põhjendusi, millest võiks välja lugeda tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatust ja vältimatust hilisemate menetluste tarbeks, sest iseenesest Maksuja Tolliameti pädeva ametniku poolt distsiplinaarmenetluse läbiviimise fakt, milline menetlus on muuhulgas alustatud nõuetekohase käskkirja alusel ja millise kättesaamist kaebaja isegi ei vaidlusta, ei saa olla rikkumiseks, millise õigusvastasust oleks võimalik kaebuses toodud asjaoludel tuvastada. Maksuja Tolliamet leidis, et kaebuse läbivaatamine ei ole põhjendatud muuhulgas ka põhjusel, et kaebaja on esitanud kaebuse ka Maksuja Tolliameti peadirektori 16.10.2014. a käskkirja nr 41-D peale, s.o käesoleva haldusasjaga puutumuses olevale ning vastustaja poolt kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust lõpetavale haldusaktile, millega määrati kaebajale karistus. Kuivõrd kaebaja on vaidlustanud 16.10.2014. a käskkirja nr 41-D karistuse määramise osas, saab kaebaja just nimetatud menetluse raames oma õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta, sest haldusakti õiguspärasuse hindamise raames kontrollib halduskohus kõiki kaebaja väiteid, sh haldusakti väljaandmisele eelnenud toimingute vajalikkust ja õiguspärasust.

6. Tartu Halduskohus jättis 04.12.2014. a määrusega (tl 30) I.T. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrusele rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Halduskohus märkis täiendavalt, et kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-14-52805 Maksuja Tolliameti 16.10.2014. a käskkirja nr 41-D, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus samas distsiplinaarmenetluses, mille toiminguid kaebaja käesolevas asjas on vaidlustanud. Seejuures on kaebaja käesolevas asjas vaidlustatud

K. Polli menetlustoimingute õigusvastasusele viidanud ka käskkirja vaidlustamisel haldusasjas nr 3-14- 52805. Halduskohus selgitas, et kohtuasjas nr 3-14-52805 hinnatakse ka distsiplinaarmenetluse õiguspärasust ning kohus ei saa käesoleva haldusasja raames võtta seisukohta nende distsiplinaarmenetluse toimingute osas, mille osas toimub vaidlus teises kohtuasjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja I.T. määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et kaebajal puuduvad teised võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-14-52805 Maksuja Tolliameti käskkirja nr 41-D, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus samas distsiplinaarmenetluses, mille toiminguid kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud on, ning seejuures on kaebaja käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingute õigusvastasusele viidanud ka käskkirja vaidlustamisel. Tartu Halduskohtu 10.12.2014. a määruse resolutsioonist nähtuvalt on I.T. kaebus haldusasjas nr 3-14-52805 menetlusse võetud. Sellest tulenevalt on õige halduskohtu seisukoht käesoleva haldusasja 04.12.2014. a määruses, et haldusasjas nr 3-14-52805 hinnatakse ka distsiplinaarmenetluse õiguspärasust ning kohus ei saa käesoleva haldusasja raames võtta seisukohta nende distsiplinaarmenetluse toimingute osas, mille osas toimub vaidlus teises kohtuasjas. Ringkonnakohus nõustub vastustaja 28.11.2014. a seisukohas (tl 27p) märgituga, et kuivõrd kaebaja on vaidlustanud 16.10.2014. a käskkirja nr 41-D, siis saab kaebaja oma õigusi kaitsta kõige efektiivsemalt just eelpool mainitud menetluse raames, kuna haldusakti õiguspärasuse hindamise raames kontrollib halduskohus muuhulgas ka haldusakti väljaandmisele eelnenud toimingute õiguspärasust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel