3-14-51595/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. detsember 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51595 Kohtuasi Novus OIL OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 27.06.2014 otsuse nr 12-1-9/4151 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: Novus OIL OÜ, esindajad Taivo Ruus ja Klen Laus Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Janek Lips Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Novus OIL OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta taotlus üksnes kohtuotsuse resolutsiooni avalikult teatavaks tegemiseks rahuldamata.

3. Keelduda 20.11.2014 edastatud täiendavate dokumentide vastu võtmisest ning tagastada need kohtuotsuse jõustumisel kaebajale.

4. Jätta menetlusosaliste võimalikud kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 15.01.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.06.2014 koostas Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor OK Kuller OÜ-le ja Novus OIL OÜ-le vedela põlevaine kinnipidamise kohta otsuse ja korralduse nr 12.1-9/4066 (tl 42). Sellega tehti korralduse saajatele trahvi hoiatusel kohustuseks toimetada transpordivahendiga VOLVO registreerimisnumbriga 015BGB veetav emulsioonõli EM-5 selle kinnipidamise eesmärgil aadressile Viljandi mnt 27a Valga linnas ning selgitati, et kaupa peetakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud süsteemis käitlemise kahtluse tõttu kinni kuni sellest võetud proovide analüüsitulemuste selgumiseni. 19.06.2014 esitas Maksuja Tolliamet OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus tellimuse (tl 46) prooviks võetud vedeliku KN kaubakoodi, keemilis-füüsikaliste omaduste ja mootorikütusena kasutamise võimalikkuse määramiseks. 26.06.2014 koostati sellele vastus nr 1-9/306 (tl 10-11), millesse märgiti, et soovituslik kaubakood on 2710 19 99 ning aine omadused mootorikütusele sarnased, kuid ei vastanud küsimusele selle kasutamise kohta. 02.09.2014 vastuskirjaga nr 1-9/392-

1 vastati täiendavale tellimusele vastuseks, et suure tõenäosusega on analüüsitud vedelik kasutatav mootorikütusena, kui seda lisada väga väikeses koguses mootoribensiinile või diiselkütusele (tl 49). 27.06.2014 otsusega nr 12.1-9/4151 (tl 8-9) määras Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalituse juhataja Novus OIL OÜ-le otsusega nr 12.1-9/4066 kinni peetud vedela põlevainena käsitletavalt kaubalt emulsioonõli EM-5 tekkida võiva aktsiisimaksukohustuse tagatiseks 5112,12 eurot. Lisaks märgiti otsuses, et kinni peetud vedel põlevaine vabastatakse peale tagatissumma esitamist, kuid jäetakse maksuhalduri järelevalve alla.

Veel on kohtule esitatud CMR ja veose dokumendid (tl 43 -44 ), 19.06.2014 tellimusega seotud ekirjavahetus (tl 47), OÜ-s Eesti Keskkonnauuringute Keskus 13.05.2014 koostatud vastus 09.05.2014 esitatud tellimusele (tl 48), juuni 2014 aktsiisideklaratsioon ja seda puudutav andmete väljatrükk (tl 45), kaebaja 21.07.2014 taotlus tagatise osaliseks ümber kandmiseks (tl 50), 31.07.2014 otsus deposiidina esitatud tagatise tagastamise kohta (tl 51-53), 21.07.2014 koostatud teade aktsiisikauba järelevalve alla jätmise kohta ja taotlused järelevalve all oleva aktsiisikaubaga tehingu või toimingu teostamiseks (tl 53-55), 24.09.2014 vormistatud tollijärelevalve alla jäetud kütuse kontrollimise akt nr 14/EE4400/VõruLR/JVJ/001(tl 56), 18.07.2014 kokkusaamise protokoll (tl 57-58), kaebaja kodulehe väljavõtted koos tõlgetega (tl 60-62), kaebaja 07.08.2014 kinnituskiri (tl 63), kaebaja 10.05.2013 taotlus (tl 64-71), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 05.12.2013 otsus (tl 72-73).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 28.07.2014 koostatud kaebuses (tl 2-6) palus kaebaja Maksuja Tolliameti 27.06.2014 otsus nr 12.1-9/4151 tühistada või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil. Ta väitis, et vastustaja tegevus on vastuolus alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 19 lg-s 1, § 24 lg-s 5’ ja § 31 lg-s 16 sätestatuga ning rikub tema õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutatad. Seejuures ta leidis, et tagatise saaks maksuhaldur määrata diislikütuse maksukohustuse järgi siis, kui tegu oleks kemikaaliga, mis on mootorikütusele sarnane ning puhtal kujul või bensiinile ja diiselkütusele segatuna kasutatav mootorikütusena, tema kaup aga seda pole. Oma niisugust seisukohta põhjendas ta väidetega, et vastustaja enda poolt tellitud analüüs ei kinnita tema kahtlusi, kinni peetud vedelik ei ole mootorikütusele sarnane ega sellena ka kasutatav ning lisas, et seda on ta vastustajale ka selgitanud. Tagatise määramist pidas ta põhjendamatuks veel ka väidetega, et puudus alus arvata nagu jääks maksukohustus täitmata ja sellist kahtlust pole otsuses ka selgitatud ega põhjendatud. 20.11.2014 koostatud täienduses (tl 76-81) kirjeldas kaebaja oma kauba kohta analüüsiaktides ja tema enda poolt tellitud arvamuses väljatoodut, esitas vastuväited maksuhalduri väidetele ning leidis, et 17.06.2014 kinni peetud emulsioonõli on ahjukütus ega ole diiselmootoris kasutatav vaid rikuks selle. Ühtlasi esitas ta taotluse teha avalikuks üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Seda põhjendas ta väitega, et asjas esitatud tõendid sisaldavad teavet tema poolt toodetava emulsioonõli koostise kohta ja on ärisaladuseks.

3. Maksuja Tolliameti (edaspidi maksuhaldur) vastuses (tl 36-41) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti selle alternatiivset nõuet eesmärgipäratuks ning leiti, et kaebaja pole tänaseni usutavalt aine kasutusotstarvet tõendanud, on esitanud valeandmeid ja tema ilmne soov on kauba kasutusotstarvet maksuhalduri eest varjata. Seejuures märgiti, et maksustamise seisukohalt omab antud juhul tähendust vaid kauba kasutamisotstarve, kauba mootorikütusena kasutamist on kaebaja ise maksuhaldurile möönnud, reklaamib oma kodulehel, et diisli emulsioon on otseseks asendajaks kõigis diiselkütust kasutavates rakendustes, aine mootorikütusena kasutamise eesmärgile viitab ka kinni peetud kauba esmalt väidetud maksuvaba kasutamise eesmärk ja püüe seda kaks korda ilma aktsiisimaksu tasumata üle piiri tuua ning väideti, et tagatise tasutuks lugemise tõttu lubati kaup järelevalve all vabasse ringlusesse ja ligi pool sellest oli vastuse koostamise hetkeks ära kasutatud, kuid kahel juhul on maksuhaldur tuvastanud deklareeritust erineva sihtkoha aadressi ja ühel juhul pole väidetav kauba saaja saamist üldse kinnitanud.

Veel märgiti, et vaidlusaluse otsuse näol on tegemist prognoosiga kaebaja edaspidise kõrgendatud maksuriskantse käitumise minimeerimiseks, maksuhaldur ei pidanud selles tekkinud kahtlusi ja tagatise määramise põhjuseid veelgi sisulisemalt selgitama, otsusega ei määrata lõplikult kindlaks tema maksukohustust ning tagatis on ajutise eesmärgiga seniks kuni ta tõendab rahuldaval viisil aine kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. Lisaks esitati põhjendused, miks peetakse majandusaasta aruande esitamata jätmist viiteks tema maksuriskide esinemisele ning selgitati, et 01.04.2014 jõustunud seadusesätete eesmärk oli täita liikmesriigi kohustus järgida põhimõtet, mis kohustab energiatoodet maksustama vastavalt kasutusotstarbele ja minimeerida omadustelt diislikütusega sarnaste toodete illegaalselt mootorikütusena realiseerimise riski. 26.11.2014 koostatud täienduses (tl 113-114) palus maksuhaldur, et uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldav kaebuse täiendus jääks läbi vaatamata ja tõendid tagastataks ning märkis, et kaebaja on nende esitamisel rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku § 51 lg 3 sätestatut.

Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et täienduse lisana esitatud fail ei avane ühegi tema kasutuses oleva programmiga, mistõttu pole võimalik nendega tutvuda ega neid analüüsida ning lisas, et täienduse lõpus olevast nimekirjast nähtuvalt ei ole uued tõendid valdavalt ka käesolevasse vaidlusse puutuvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, millistel tingimustel omab maksuhaldur õigust vedelaks põlevaineks oleva kaubaga seonduvate asjaolude selgitamiseks ning maksukohustuse täitmiseks tagatise nõudmiseks.

5. Vedelkütuse käitlemise aluseid ja korda ning riikliku järelevalve teostamise korraldust reguleerib vedelkütuse seadus (edaspidi VKS). Selle § 2 lg-s 1 kehtestatu kohaselt loetakse vedelkütuseks vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes. Sama paragrahvi kolmas lõige peab kütuse käitlemiseks muuhulgas selle müüki, müügiks pakkumist ja vedu. Aktsiisidega maksustamist käsitleb alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seadus (edaspidi ATKEAS), mille § 19 lg 1 kohaselt loetakse kütuseks selle seaduse mõistes muuhulgas ka mootorikütusest kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või nende lisandina. Vaidlusalune kaup peeti 17.06.2014 kinni transportimisel. Kaebaja on soovinud seda 18.08.2014, 08.09.2014, 19.09.2014 ja 25.09.2014 koostatud järelevalve all oleva aktsiisikaubaga tehingu või toimingu teostamise taotluste kohaselt müüa. Kuna seejuures on ta ise kauba kasutamise otstarbeks märkinud hoone kütmise ning on seda kütuseks nimetanud ka oma kaebuse täienduses, ei saa katlust olla selles, et tegemist on vedela põlevainega, mida saab kasutada energiaallikana ning mida kaebaja on vedanud ja sellel otstarbel ka müünud.

6. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse kütus aktsiisiga. Sama seaduse § 27 lg 1 p 22 tulenevalt on aktsiisist vabastatud üksnes niisugune kütus, mida ettevõtjana äriregistrisse kantud kütusekäitleja kasutab muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. Seda, et kaebaja peab vaidlusalust kaupa ka ise aktsiisikaubaks, tõendab tema poolt käesoleva aasta juuni kohta esitatud ühekordne energiatoote aktsiisideklaratsioon. Lisaks tunnistas maksukohustuse olemasolu 18.07.2014 maksuhalduri esindajatega toimunud kokkusaamisel tema seaduslik esindaja. Toodetud kütust nimetas ta omadustelt raskekütteõliks.

7. Tagatise määramisega seonduvat käsitleb ATKEAS § 31 lg 16. Sätestatu kohaselt võib maksuhaldur nõuda vedela põlevaine käitlejalt tagatist kogu tema valduses oleva vedela põlevaine koguselt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata. Seejuures on seaduseandja määranud üksnes, et vastav otsustus tuleb teha kümne päeva jooksul arvates kuupäevast, millal kütus kinni peeti ega ole kehtestanud selle tegemiseks mingeid muid nõudeid. Veel reguleerib tagatise määramist rahandusministri 12.07.2010 määrus nr 42, mille § 1 näeb ette kohustuse arvestada tagatissumma määramisel tekkida võiva maksukohustuse suurust, aktsiisikauba liiki, selle säilimise turvalisust tagatise esitaja tegevuskohas, tema maksuvõimelisust ning maksuseaduste ja tollieeskirjade rikkumise juhtumeid. Sätestatust nähtub selgelt, et tegemist pole mitte maksukohustuse lõpliku kindlaks määramisega, vaid kaalutlusõiguse alusel kohaldatava ennetava meetmega, mis peab tagama selle, et maksuhalduris kahtlusi äratanud kaubalt ei jääks tulevikus tekkida võiv maksukohustus täitmata ning kõik maksukohustuslase käitumisest tuleneda võivad riskid saaksid maandatud. Vaidlusaluse otsuse kohaselt tingisidki selle koostamise OÜ-s Eesti Keskkonnauuringute Keskus 19.06.2014 koostatud mõõtmise raporti ja 26.06.2014 analüüsi tulemuste kohta antud vastuse alusel tekkinud arvamus, et kinnipeetud vedel põlevaine on kasutatav mootorikütusena ja sellelt tekkiv aktsiisi maksmise kohustus võib jääda täitmata. Viimati nimetatu põhjendusena viidati 2012 majandusaasta esitamata jätmisele, millest lähtuvalt on kaebajal äriregistris kustutamishoiatuse kanne ning registervara puudumine. Kaebusele antud vastuses on maksuhaldur oma kahtluse aluseid täiendavalt selgitanud ning lisanud vastavad dokumentaalsed tõendid. Kaebaja ise aga pole kahtlusi usutavalt ümber lükanud.

8. ATKEAS § 19 lg 1 kolmandas lauses on antud maksuhaldurile õigus käsitleda vedela põlevainena ka kemikaale, mis on omadustelt sarnased mootorikütusega ning puhtal kujul või pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele segatuna kasutatavad mootorikütusena. ATKEAS § 24 lg-st 5’ tulenevalt tekib vedela põlevaine käitlejal niisugusel juhul maksukohustus vastavalt aine omadustele kas bensiini või diislikütuse aktsiisimääraga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab maksuhaldurile rahuldaval viisil selle kasutamist muul viisil kui mootorikütusena. Eelnevalt juba osundatud OÜ-s Keskkonnauuringute Keskus 26.06.2014 koostanud analüüsimise tulemuste kokkuvõtte kohaselt olid analüüsitud vedeliku omadused sarnased mootorikütusega. Seega oli maksuhalduril olemas alus selleks, et käsitleda kaebaja kaupa bensiini või diislikütuse aktsiisimääraga maksustatava kaubana. Kaebaja tulevase võimaliku maksukohustuse määratlemisel lähtuti diislikütusele kehtestatud aktsiisimäärast, mis on madalam kui bensiinile kehtestatud määr. Kohtule esitatud väidetest ja dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et ta oleks maksuhaldurile tõendanud oma kauba kasutamist muul viisil kui mootorikütusena. 02.09.2014 on sama keskus pärimise peale täpsustanud, et suure tõenäosusega on vedelik kasutatav mootorikütusena, kui seda lisada väga väikeses koguses mootoribensiinile või diislikütusele. Kuna seaduseandja pole kehtestanud mingeid piire, millistest väiksema koguse lisamise puhul ei saaks maksuhaldur kemikaali enam vedela põlevainena käsitleda, pole alust lugeda tagatise määramist alusetuks ega selle suurust põhjendamatuks või kaebajat ülemäära koormavaks.

9. VKS-s ja ATKEAS-s sätestatuga pole seaduseandja pannud järelevalve teostajale kohustust üksikasjalikult põhjendada oma kahtluse aluseid ega ole kehtestanud ka seda, millisel viisil täpselt peab tagatise määramise vormistatama. Seega pidi järelevalve teostaja lähtuma maksuhalduri üldisi kohustusi reguleeriva maksukorralduse seaduse § 46 lg-test 1, 2 ja 3 ning vormistama kirjaliku haldusakt, mis sisaldaks muuhulgas ka selle andmise faktilise ja õigusliku aluse. Vaidlusalune otsus vastab sellele nõudele, sest sisaldab nii asjaolude kirjeldust kui viiteid asjakohastele õigusaktidele.

10. Aktsiisikauba järelevalve alla jätmist reguleerivad ATKEAS § 79’ lg 1, milline annab maksuhaldurile õiguse jätta aktsiisikaup järelevalve alla, kui selle mitte eesmärgipärane kasutamine toob kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise ja rahandusministri 11.03.2010 määrusega nr 14 kehtestatud „Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja järelevalve lõpetamise kord“. Selle § 1 lg 1 on kehtestatud, et kauba saajale või omanikule tuleb väljastada aktsiisikauba järelevalve alla jätmise teade. Kaebajale on 21.07.2014 niisugune teade väljastatud ning sellel on olemas kõik andmed, mis on eelnimetatud määruse § 1 lg 2 üles loetud.

11. Põhiseaduse §-st 31 tulenev õigus ettevõtlusvabadusele ei ole absoluutne ning seda võib seadusega vastavate tingimuste ja korra kehtestamise läbi ka piirata. ATKEAS § 31 lg-s 16 ja § 79 lg-s 1 maksuhaldurile antud õigus määrata tulevase võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks rahaline tagatis ning jätta kahtlusi äratanud vedel põlevaine järelevalve alla, ongi vastavat liiki kauba käitlejale seadusega ettenähtud piiranguteks. Nendega ei koormata ettevõtjat ülemääraselt ega rikuta õigust võrdsele kohtlemisele, sest meetmed on lühiajalise toimega, kahtlusi on võimalik vastavate dokumentaalsete tõendite abil reeglina kas ennetada või siis tagantjärele kõrvaldada ning nende kohaldamise võimalus laieneb võrdselt kõigile samas olukorras olevatele ettevõtjatele.

12. Kaebaja on tuginenud oma väidetes ATKEAS ja VKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale ning on selle üksikuid lõike oma kaebuses tsiteerinud. Tähelepanuta on ta aga jätnud, et seaduse kohaselt oli muudatuste põhjuseks Euroopa Liidu kaupade klassifitseerimise reeglid, mis võimaldavad tuua Eestisse keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega sarnaseid tooteid ja neid illegaalselt mootorikütusena realiseerida ning eesmärgiks maksustada kütuseid, sealhulgas ka vedelat põlevainet vastavalt nende kasutusotstarbele ning vältida sellise kütuse turule sattumist, mille suhtes pole kindel, kas see vastab nõuetele ja maksud on tasutud. Seejuures anti maksuhaldurile õigus otsustada, milliseid kemikaale saab käsitleda vedela põlevaine, ehk kütusena ning pandi käitlejale kohustus tõendada maksuhaldurile selle kasutamist. Kohtutoimikusse esitatu ei kinnita, et kaebaja oleks enne vaidlusaluse otsuse koostamist oma kauba kasutamise kohta üldse mingeid tõendeid esitanud. Peale kauba järelevalve alla jätmist on ta vastavate taotlustega küll tõendanud soovi müüa seda elektrienergia tootmiseks ja hoonete kütmiseks, kuid tehingute tegelik sisu äratab kahtlusi. Nimelt pole ühel juhul kauba saamist maksuhalduri väidetel vastava äriühingu poolt kinnitatud ning kahel juhul on maksuhaldur tuvastanud kauba deklareeritust erineval aadressil kasutamise. Lisaks äratab tähelepanu ka asjaolu, et viimati nimetatud juhtudel oli väidetavaks ostjaks äriühing, kelle üks juhatuse liige on kaebaja omaga sama.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku § § 51 lg 3 võimaldab uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust esitada üksnes nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada kirjaliku menetluse puhul vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Sama paragrahvi neljas lõige lubab kohtul peale määratud tähtaja möödumist esitatud avaldust erandkorras menetleda vaid juhul, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Sama seadustiku § 62 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust ning asjasse puutumatu tõendi vastuvõtmisest võib kohus keelduda ja selle tagastada. 07.10.2014 kohtumääruses otsustas halduskohus, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ja määras võimalike täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 20.11.2014. Kaebaja avaldus dokumentide vastuvõtmiseks on edastatud Jõhvi kohtumajja menetlusdokumentide tähtaja viimasel päeval kell 15.39 ja selles pole esitatud hilinemist õigustada saavaid põhjendusi. Kaebajat esindavad vandeadvokaadid, seega ei saanud uusi asjaolusid sisaldavate avalduste esitamisega seonduv talle kuidagi teadmata olla. Lisaks on üks esitatud dokumentidest võõrkeeles ja seega lubamatu, 20.05.2014 analüüsiakt vastuse lisana toimikus juba olemas, arvamus 80020/26.05.2014 antud varasema analüüsiakti ja otsuse kohta ning seetõttu asjakohatu. Ülejäänud tõendid on samuti valdavalt seotud varasema otsusega või üldse arusaamatud. Arusaamatuks jääb ka kaebusele lisatud haldusasjas nr 3-14-50760 esitatud täienduse tõenduslik tähendus ja seotus käesoleva asjaga.

14. Kaebaja soovib, et kohus teeks avalikuks üksnes kohtuotsuse resolutsiooni väites, et vastasel juhul võib teatavaks saada tema ärisaladuseks olev emulsioonõli koostis. Vastav võimalus on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 173 lg 5 ning saab toimuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg-tes 1 ja 2 nimetatud põhjustel, mis näevad ette muuhulgas ka ärisaladuse hoidmise. Antud juhul pole see aga vajalik, sest kohtuotsus ei sisalda kaebaja poolt nimetatud dokumente sisu üksikasjalikku kirjeldust ning osa neist kuulub üldse tagastamisele.

15. Eeltoodud järeldustest tulenevalt pole Tartu Halduskohtul põhjust pidada vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ega kaebust rahuldada. Kumbki menetlusosalistest pole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad need halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2016 kohtuotsusega nr. 3-14-51595 (jõustus 15.09.2016), millega otsustati:

1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.2014. a otsuse resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4.

2. Jätta toimikusse kaebaja 20.11.2014. a täiendava seisukoha lisad (tl 82-110).

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tuvastada MTA 27.06.2014. a otsuse nr 12-1-9/4151 õigusvastasus.

4. Mõista MTA-lt kaebaja kasuks välja 1073,77 eurot.