3-13-1325/60 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1325 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla 31.05.2013 käskkirja nr 823-d ja 14.06.2013.a vaideotsuse nr 5-15/19202 tühistamiseks ning Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 tühistamiseks osas, milles kinnipeetav ei tohi kasutada kahemõttelisi väljendeid Menetlusosalised Kaebaja AE Vastustaja Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AE apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1325 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.01.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-13-1325 2(4) kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 31.05.2013 käskkirjaga nr 823-d karistati kinnipeetav AE-t vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirjas leiti, et 02.05.2013 vanglateenistusele esitatud kirjalikus taotluses pole AE järginud vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid, on esitanud vangla direktori asetäitja vastu suunatud kahemõtteliselt tõlgendatavaid väljendeid erootikatelefonidele helistamise osas ja kasutanud ametnikku otseselt halvustavaid ja väärikust riivavaid väljendeid. Distsiplinaarkaristuse määramisel kergendavaid asjaolusid ei leitud, raskendava asjaoluna arvestati distsiplinaarkaristuse olemasolu, mis on määratud samalaadse rikkumise eest. Samuti leiti, et vanglateenistuse ametniku autoriteedi kõigutamist ja väärikuse riivamist käsitletakse raske rikkumisena, sest distsipliini nõrgestamine on ohuks vangla julgeolekule.

2. AE esitas 03.06.2013 vaide Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 31.05.2013 käskkirja nr 823-d kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Vangla jättis 14.06.2013 vaideotsusega nr 5- 15/19202 AE-u vaide rahuldamata.

3. AE esitas 17.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 31.05.2013 käskkirja nr 823-d ja Tallinna Vangla 14.06.2013 vaideotsuse nr 5-5/19202 tühistamiseks ning Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p

1.11.1 tühistamiseks osas, milles kinnipeetav ei tohi üheski pöördumises ja vestluses kasutada kahemõttelisi väljendeid. Kaebaja leiab, et ta ei ole 02.05.2013 taotluses esitanud kahemõttelisi ja ametniku väärikust riivavaid väljendeid. Kui vanglateenistuse ametnik tegelikult ei olegi erootikatelefonidele helistanud, siis kinnipeetava poolt esitatu ei puuduta adressaati. Kaebaja käitumine on esile kutsutud vanglateenistuse suhtumisest kaebajasse, sest mõistliku aja jooksul pole suudetud lahendada probleemi lühinumbritele helistamise võimaldamise osas. Käskkirjas toodud kaalutlused on ainult negatiivsed, arvestatud pole kaebajat positiivselt iseloomustavate andmetega, karistus on ebaproportsionaalne. Menetlus oli ebaobjektiivne, sest menetluse läbiviijaks ja karistuse määrajaks on sama ametnik. Vaideotsus on õigusvastane, sest vaidemenetluse on viinud läbi karistuse määraja. Kodukorra seletuskirjas puudub põhjendus, miks on seatud keeld kahemõtteliste väljendite kasutamisele ja kuidas selliste väljendite kasutamine üldse kindlaks tehakse.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja 02.05.2013.a pöördumine on oma ülesehituselt ja sõnastuselt kahemõtteline ning jätab mulje, et vanglateenistuse ametnik helistab korduvalt erootikatelefonide numbritele ning elab sealt saadud „traumasid“ oma ametipositsiooni kuritarvitades kinnipeetavate peal välja. Pöördumises kasutatud väljend „vastupidiselt Teie subjektiivsele ja totrale seisukohale“ on ametnikku halvustav. Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne võrreldes toimepandud rikkumisega. VangS § 65 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Tallinna Vangla direktori 12.08.2011.a käskkirjaga nr 139 kinnitatud „Esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendi“ kohaselt kuulub kinnipeetavate distsiplinaarmenetluste läbiviimine inspektor-kontaktisikute pädevusse. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-st 17 tulenevalt on inspektor-kontaktisikul kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Ükski õigusakt ei sätesta, et sama isik ei

3-13-1325 3(4) võiks läbi viia distsiplinaarmenetlust ning määrata distsiplinaarkaristust. Eelkirjeldatud distsiplinaarmenetluse läbiviimisega tagatakse menetluse efektiivsus, lihtsus ja kiirus, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule, mis on aga üks haldusmenetluse aluspõhimõtteid.

5. Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 31.05.2013.a käskkiri nr 823-d ja peainspektor-üksuse juhi 14.06.2013.a vaideotsus nr 5-15/19202 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub nimetatud käskkirja ja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kaebaja kõnealune kirjalik pöördumine ametniku poole oli järgmiste tekstiosade tõttu ebaviisakas, ebasünnis ja vanglaametniku väärikust riivav: a) „mul on ausalt öeldes ükskõik, milliseid kogemusi Te erootikatelefonidele helistamise osas omate või mis traumasid nendele helistamine on tekitanud, mida elate kinnipeetavate peal välja oma ametis vanglateenistujana“; b) „vastupidiselt Teie subjektiivsele ja totrale seisukohale“ (tl 60). Seega on kaebaja rikkunud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtlemisel järgima üldtunnustatud viisakusreegleid ning üheski pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi (= ebasündsaid) ja väärikust riivavaid väljendeid. Sellise käitumise eest karistamine on põhjendatud, kuna see nõrgestab distsipliini vanglas ja on seeläbi ohuks vangla üldisele julgeolekule. Käskkirjas on karistuse valikut piisavalt põhjendatud. Kaebusest ei nähtu, millise kaebajat positiivselt iseloomustava asjaoluga pole karistamisel arvestatud ning selliseid asjaolusid pole ka kohtumenetluses tuvastatud. Karistus on proportsionaalne. Mõlemad kaevatavad otsused on teinud pädev ametnik, menetlusnõudeid ei ole rikutud. Poolte väited seoses kinnipeetava juurdepääsuga erootikateenustele ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Puudub alus ka Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 osaliseks tühistamiseks. Üldtunnustatud viisakusreeglite järgimise kohustuse sätestamine vangla kodukorras on julgeolekukaalutlustel vajalik. Sellised reeglid on küll kõigile teada, kuid nende järgimine ei ole paraku veel kõigi jaoks igapäevane reaalsus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. AE apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et otsus on täielikult põhjendamata ning kohus on alusetult tuginenud käskkirja ja vaideotsuse põhjendustele, mis kaebaja oma kaebuses ümber on lükanud. Lisaks leiab kaebaja, et puudub seos kodukorras sätestatud üldtunnustatud viisakusreeglite järgimise kohustusel ja vangla julgeolekul, sest kaebaja poolt kellegi solvamine vangla julgeolekut ei ohusta. Kodukorra seletuskirjas pole piisavalt põhjendatud kahemõtteliste väljendite kasutamise piirangut ning vangla julgeolekut pole seal üldse mainitud.

7. Tallinna Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.

9. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud. HKMS § 165 lg 2 näeb ette, et kohus võib ilma vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendust kordamata sellele viidata, kui kaebus jääb rahuldamata, kaebuses esitatud väitele on haldusaktis või vaideotsuses juba viidatud ning kohus järgib seda põhjendust. Kaebaja vaidlustas käskkirja põhjendusega, et ta pole taotluses kahemõttelisi või ametniku väärikust riivavaid väljendeid kasutanud, distsiplinaarmenetluse läbivii-

3-13-1325 4(4) misel on rikutud menetlusnorme ja karistus on ebaproportsionaalne. Kuna kohus nõustus käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjendusega kaebaja poolt taotluses kasutatud väljendite kvalifitseerimise osas, ei pidanudki ta otsust selles osas rohkem põhjendama ning piisas viitest HKMS § 165 lg-le 2. Menetlusnõuete järgimise osas esitatud vastuväiteid on kohus otsuses käsitlenud, nagu ka karistuse proportsionaalsust puudutavaid vastuväiteid.

10. Kodukorra p 1.11.1 nõue üldtunnustatud viisakusreeglite järgimise ja kahemõtteliste väljendite keelamise osas seostub vangla julgeolekuga, nagu halduskohus juba märkis. Kodukorra seletuskiri märgib p 1.11.1 osas järgmist: “VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme, milleks on ka vestluses Teievormi kasutamine ja tervitamine püsti seistes. Väärikuse alandamise keeld tuleneb põhiseaduse §-st 17 ning vangla peab tagama vanglas viibivate isikute põhiseaduslikud õigused. Karistusseadustiku (KarS) §-de 120 ja 275 kohaselt on ähvardamine ja võimuesindaja solvamine karistatavad.“ Ringkonnakohtu hinnangul on siin piisavalt selgitatud, miks nõue vajalik on ja kuidas see on seotud vangla julgeolekuga. Igasugune õiguskorra rikkumine vanglas, sealhulgas vanglateenistuse ametnike solvamine kahemõtteliste või väärikust alandavate pöördumistega nõrgestab distsipliini ja ohustab seeläbi vangla julgeolekut.

11. Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 15 eurot riigilõivu. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb tasutud riigilõiv kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotle ning võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi