1-14-3850/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-3850

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. detsembri

2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu F.T kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 4. detsembri 2014. a määrus muutmata ning F.T kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista F.T-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

4. F.T tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele

SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700042410 ja selgitus „F.T 1-14-3850 kohtukulud“.

5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.T mõisteti Viru Maakohtu 23. mai 2014. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 pde 5, 7, 8 ja 9 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, ja KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 5. detsembril 2013 ja lõpeb 29. augustil 2015. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes 14. oktoobril 2014.

2. Viru Maakohtu 4. detsembri 2014. a määrusega jäeti F.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.1 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et F.T puhul on tema majanduslikust olukorrast tulenevalt olemas oht uute kuritegude toimepanemiseks. Tema sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ja kriminaalsel teel saadud tulu. F.T majanduslikku toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Tasumata võlgasid on tal umbes 8800 eurot. F.T on pannud toime varavastaseid kuritegusid, et saada materiaalset kasu.

Seejuures on ta kasutanud nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Maakohtul puudub veendumus, et majanduslike raskuste tekkimisel ei pane F.T toime uusi varavastaseid süütegusid.

2.2 F.T on diagnoositud narkosõltuvus. Ta tunnistab oma probleemi ja on valmis sellega tegelema. Sellegipoolest võib narkootikumide tarvitamist pidada uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Kuigi kinnipeetav on andnud nõusoleku asuda vabanedes ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse, võib tal esineda tagasilööke ja ta võib hakata taas narkootikume tarvitama. F.T on varemgi rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja puudub kindlus, et sel korral suudaks ta neist kinni pidada.

2.3 F.T on kuritegusid toime pannes käitunud impulsiivselt, arvestamata oma tegude tagajärgedega. Tema elustiil on riskiv ja hoolimatu. Teda on kriminaalkorras karistatud viiel ja väärteokorras 27-l korral. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Enamus kuritegusid on F.T pannud toime grupis. Seega võib F.T kriminaalsesse seltskonda sattudes taas kuritegelikule teele asuda. F.T on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud korrale võib järeldada, et ta võib rikkuda tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatavaid kontrollnõudeid. Kohtul puudub veendumus, et F.T suudaks katseaja edukalt läbida ja seega oleks tema vabastamine ennatlik.

3. F.T kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja F.T vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1 F.T soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Enne karistuse kandmisele asumist elas ta oma ema juures ja pärast vabanemist on tal võimalik sinna elama naasta. Esmalt aga soovib F.T vabanemise korral asuda elama Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Sealne sotsiaaltöötaja on vastava nõusoleku andnud. Pärast ravi läbimist on F.T võimalik asuda elama ema juurde. Samuti soovib F.T pärast rehabilitatsiooniprogrammi läbimist asuda tööle. Rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal, s.o kaheksa kuud kuni aasta, pole F.T tööle võimalik minna, sest sealsed tegevused seda ei võimalda. Küll aga on F.T sel ajal võimalik tõsiselt oma probleemiga tegeleda.

3.2 Taasühiskonnastavatest tegevustest on F.T eelmise vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Vangla iseloomustuses märgitakse, et tema käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud hea ja suhtumine ametnikesse positiivne. Kahjuks on F.T ka üks distsiplinaarkaristus. Lähedastest on F.T olemas ema, isa ja õde. Suhted lähedastega on toetavad. Kohtuistungil kinnitas

F.T soovi ennetähtaegselt vabaneda ja täita kõiki sellega kaasnevaid kohustusi. Kinnipeetav lubas jätkata õiguskuulekat käitumist ka siis, kui kohus teda ei vabasta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et F.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on F.T puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole praegusel ajal põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Määruskaebuses on rõhutatud F.T tulevikuplaane ja soovi tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses esile toodud asjaolud positiivsed ja annavad tunnistust sellest, et F.T on teadvustanud seoseid narkootiliste ainete tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Samas ei saa ka ringkonnakohus praegusel ajal olla veendunud, et F.T oleks vabaduses suuteline kirjeldatud plaane ka ellu viima. Alust kahtlusteks annab F.T varasem elukäik. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja reaalses vangistuses viibib ta juba kolmandat korda. Praeguse vangistuse ajal ei ole süüdimõistetule koostatud individuaalset täitmiskava ega temaga läbi viidud taasühiskonnastavaid tegevusi. Eelmise vangistuse kandmise ajal läbis F.T tõepoolest Eluviisitreeningu ja Sotsiaalsete oskuste treeningu, kuid praeguse vangistuse aluseks olevate kuritegude toimepanemisest järeldub, et need ei suutnud suunata teda õiguskuulekale teele. Samuti on F.T varem eiranud kriminaalhoolduse nõudeid. Seetõttu ei veena F.T väited ringkonnakohut, et ta on tõepoolest valmis elus uue lehekülje pöörama ega naase kriminaalse eluviisi juurde.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid F.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. F.T kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel F.T kanda.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus