4-14-4933/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. novembril 2014.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-14-4933 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

E.L isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg.1 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 29.05.2014.a. üldmenetlu- se otsus väärteoasjas nr. 2373, 14,002105.

Asja läbivaatamise kuupäev 05. novembril 2014.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja E.L ,kaitsja Ülo Kivi, kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küü- narpuu .

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, , § 133-135, kohus V™S § 132 p 1

otsustas:

E.L kaebus jätta rahuldamata .

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.05. 2014.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2373,14,002105 jätta muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel

on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 17. detsembril 2014.a. alates kella 14.00 .

Asjaolud

Antud väärteoasjas on Põhja Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl Kalda koostanud 01.05.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 01. mail 2014.a. kell 14.35 juhtis E.L

Harjumaal, Keila vallas, Keila-Joa Kose tn. 10 juures liikudes Spordi tn. suunas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on taastamata alates 14.09.2013.a.

Kirjeldatud tegevusega rikkus E.L liiklusseaduse § 90 lg. 1 p.1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg.2 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 29.05.2014.a. otsusega nr. 2373,14,002105

määras E.L-ile karistuseks, kvalifitseerides menetlusaluse isiku väärteo ümber LS § 201 lg.2 järgi LS § 201 lg.1 järgi, muutes selle menetlusalusele isikule kergemaks, rahatrahvi 50 trahviühikut s.o. 200.00 eurot.

Kaebuse sisu. Kaebaja E.L esitas oma kaitsja Ülo Kivi vahendusel kaebuse Harju Maakohtule, milles

palub kohtuvälise menetleja poolt 29.05.2014.a. tehtud otsus nr. 2373,14,002105 tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus E.L suhtes V™S § 29 lg.1 p.1 alusel.

Kaebuse põhjendus on, et väärteootsuses ja väärteoprotokollis väidetu on ebaõige, nagu

puuduks kaebajal mootorsõiduki juhtimise õigus ning et juhtimisõigus on taastamata. 01.05.2014.a. esitas E.L kontrolli käigus politseiametnikule 22.11.2012.a. Maanteeameti

poolt tehtud vaideotsuse nr. 3-3/12-00009, mille resolutiivosas märgitakse: olenemata ettekirjutuse nr. 28-10/12-00704/219 kehtetuks tunnistamata jätmisest kinnitame, et ei rakenda

sunniraha, kuivõrd E.L juhtimisõigus on tänaseks päevaks taastunud ning seega

puudub täna juhiloa loovutamise nõudmiseks õiguslik alus. Kaebaja väitel on eelnimetatud

vaideotsus kehtiv haldusakt ning selle resolutiivosa on kohustuslik kõikidele haldus- ja riigiorganitele. See vaideotsus on ka juba täidetud, kuna pärast selle tegemist oli juhiluba E.L

käes ilma mingite pretensioonideta. Ka selgitas kaebaja teda kinni pidanud

politseiametnikule, et 2013.a. mais võeti talt ühe teise liiklusrikkumise tõttu uuesti neljaks

kuuks juhtimisõigus (liiklusregistris äravõtmise periood 14.05.2013- 13.09.2013.a.)Seega taastus kaebaja juhtimisõigus automaatselt alates 14.09.2013.a.

See, et Maanteeameti Põhja Regiooni Tallinna büroo keeldus juhiloa tagastamisest, on

eraldiseisev küsimus, mille lahendamiseks on E.L pöördunud kaebusega Tallinna Halduskohtusse.

3

Kaebaja väitel liiklusseaduse § 96 lg.1 järgi peab mootorsõiduki juhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks võib kaebaja väitel

olla peale juhiloa ka muu dokument ning käesoleval juhul oli selleks dokumendiks Maanteeameti vaideotsus 22.11.2012.a. nr. 2-3/12-00009, mis kinnitab kaebajal juhtimisõiguse taastumist ja sellega juhtimisõiguse olemasolu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning kohtuistungil jäi

väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks õiguslik alus kaebuses toodud põhjendustel puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja põhjendab tehtud karistamisotsust sellega, et juhtimisõiguse olemasolu

kontrollitaval isikul tuvastatakse kahel viisil s.o. juhiloa ja Maanteeameti liiklusregistri andmete alusel. Kui on vastuolu nende kahe vahel, siis on aluseks Maanteeameti liiklusregistri

andmed. Antud konkreetsel juhul nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et E.L

on juhtimisõigus taastamata ning kehtivaid juhilube ei leitud, seega LS § 96 lg.2 kohaselt isikul juhtimisõigust kontrollimise hetkel 01.05.2014.a. ei olnud. Väärteootsusega nr.

2317,12,001490 on E.L-ilt võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 6-ks kuuks.

Eelnimetatud väärteootsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega .Seega oli E.L juhtimisõiguse taastamiseks vajalik ära teha teooriaeksam .

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 1 kohaselt jätab maakohus kohtuotsusega kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata ja kaebuse rahuldamata, sama §-i p.2 alusel tühistab maakohus kohtuvälise

menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teeb uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. V™S § 132 p.3 kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse V™S §-s 29 või 30 sätestatud alustel.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et 01. mail 2014.a. kell 14.35 juhtis E.L

Harjumaal, Keila vallas, Keila-Joa Kose tn. 10 juures liikudes Spordi tn. suunas mootorsõidukit . Järgnevalt tuleb tuvastada, kas E.L oli teo toimepanemise hetkel mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on täielikku tõendamist leidnud E.L

poolt väärteo toimepanek s.t. mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Vastavalt 01.05.2014 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1365225 on kaebajat karistatud teo toimepanemisel kehtinud LS § 90 lg 1 p 1 järgi, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Trahvi määramisel on juhtimisõigust kontrollitud Maanteeameti liiklusregistrist, mille kohaselt puudub kaebajal mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna E.L juhtimisõigus on taastamata.

Väärteoprotokolli koostamisel patrullpolitseinik Karl Kalda kontrollis vastavaid andmebaase

ning lähtus seal kajastatud teabest. Antud väärteoasjas on tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik Ilja Samoilov, kelle ütlused tõendavad seda, et Volkswagen Sharani reg. Nr. 038 THL juhiks oli E.L, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik

4 rikkumisega nõus ei olnud ning esitas paberid pealkirjaga „kohtumäärus“, „Maanteeameti“ otsus , mis isiku sõnade kohaselt tõendavad tal juhtimisõiguse olemasolu.

Vastavalt Liiklusseaduse § 88 lg. 1-le peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas

juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja

muud dokumendid, mida nõuab seadus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas

isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik. Nagu nähtub väärteomaterjalidest ei olnud isikul kaasas ka muud isikut tõendavat dokumenti ning tema isik tuvastati isikusamasuse tuvastamise protokolliga.

LS § 96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav

dokument. Samas esitatakse ka loetelu juhtimisõigust tõendavatest dokumentidest: kehtiv

esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud

juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ning tema kaitsja väide, nagu oleks E.L 22.11.2012.a. Maanteeameti poolt tehtud vaideotsuse nr. 3-3/12-00009 resolutiivosast lähtuvalt juhtimisõigus olemas, on täiesti alusetu ja põhjendamatu .Kohus märgib, et esmalt ei ole

Maanteeameti vaideotsus käsitatav juhtimisõigust tõendava dokumendina ning antud vaide-

otsus ei puuduta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.02.2012.a. otsust väärteoasjas nr. 2317,12,001490 ,mille alusel võeti

E.L-ilt juhtimisõigus ära 6-ks kuuks alates 08.05.2012.a. kuni 07.11.2012.a. Eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud 08.05.2012.a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega 4-12-1531, millest nähtuvalt jäeti E.L kaebus läbi vaatamata ja Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2317,12,001490 muutmata. Liiklusseaduse § 96 lg.2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või

juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi

juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.

Antud juhul ei ole vaieldav, et kaebuse esitajalt E.L-ilt on nii väärteo- kui kriminaalmenetluse korras korduvalt juhtimisõigus ära võetud ning nagu kohus juba eelnevalt

märkis , sh PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.02.2012 otsusega väärteoasjas nr 2317,12,001490,millega võeti E.L-ilt juhtimisõigus ära kuueks

kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks nõutavat liiklusteooriaeksamit ei ole E.L sooritanud, seega on juhtimisõigus taastamata.

Tulenevalt LS § 129 lg-st 1, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või

lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab

mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.

LS § 96 lg 8 ja § 100 lg 7 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 21.06.2011 kehtestanud määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise

kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“, mille § 14 lg 1 kohaselt, juhul kui

isikul on juhtimisõigus ära võetud või peatatud, siis saab ta juhtimisõigust taotleda või

juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse talle pärast juhtimisõiguse taastumist. Sama paragrahvi lg 4 järgi, kui isiku juhtimisõigus on ära võetud või peatatud, siis juhtimisõigust tõendavat dokumenti isikule ei väljastata. Juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse pärast juhtimisõiguse peatamise otsuse aluseks oleva asjaolu äralangemist. Juhtimisõiguse äravõtmise

5

korral väljastatakse juhtimisõigust tõendav dokument määruse §-s 19 sätestatud tingimustel. Määruse nr 50 § 19 sätestab juhtimisõiguse taastamisega seonduva, sealjuures lg 3 kordab LS § 129 lg-s 1 sätestatut.

Vastavalt LS § 125 lg-le 1 (mootorsõiduki) juhtimisõiguse äravõtmine on käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa

Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise

menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld

juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi

eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

eksamisõidukitele määrus nr 50 “ (edaspidi ) § 14 lg 1 kohaselt väljastatakse juhtimisõigust tõendav dokument isikule, kelle juhtimisõigus on ära võetud, pärast juhtimisõiguse taastumist. LS § 129 lg 1 kohaselt saab aga isik, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud

vähemalt kuueks kuuks, mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada eduka liiklusteooriaeksami sooritamise läbi. Samasugused nõuded tulenevad ka määruse nr 50 § 14 lõikest 4 koosmõjus §

19 lõikega 3. Kuivõrd kaebajalt võeti PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 27.02.2012 väärteoasjas nr 2317,12,001490 tehtud otsusega juhtimisõigus ära kuueks kuuks, siis oli E.L kohustus juhtimisõiguse taastamiseks ära teha liiklusteooriaeksam.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja 29.05.2014.a. tehtud otsus nr. 2373,14,002105 on käesoleva väärteoasja tehiolusid arvestades tehtud õigetel õiguslikel alustel ning karistamisotsuse tühistamiseks puudub igasugune alus. Otsuse tegija on kaebajal juhiloa puudumisel kontrollinud õigesti kaebajal juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistrist. Kaebajale ei ole võimalik juhiluba ilma liiklusteooriaeksamit sooritamata väljastada, kuivõrd kaebaja juhtimisõigus ei ole taastunud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik