1-14-9127/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-9127

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

04.detsembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul ringkonnaprokurör Tatjana Tamm osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja, süüdistatav A.V , IK XXX; sünniaeg: 19.veebruaril 1973.a; kodakondsus: XXXXX; emakeel: XXXXX; haridus: XXXXX; perekonnaseis: XXXXX; töökoht: XXXXX; elukoht: XXXXX; kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 169 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

A.V süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana, ajavahemikul juuni 2007.a kuni august 2008.a, november 2009.a kuni november 2012.a, veebruar-märts 2013.a ja juuni 2013.a kuni jaanuar 2014.a on kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 04.aprilli 2007.a kohtuotsusega nr 2-07-4272 P. L. kasuks väljamõistetud elatise maksmisest oma alaealise lapse

H. L. (sünd. XXXXX) ülalpidamiseks 1800 krooni (ehk 115,04 eurot) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni 24.oktoobril 2020.a. Elatise võlgnevus seisuga 13.jaanuar 2014.a on 7564,02 eurot.

Elatisraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus seisneb selles, et A.V ei ole teinud temalt mõistlikult oodatavaid jõupingutusi selleks, et kohustust täita, sealhulgas ei võtnud ennast süüdistuses märgitud ajavahemikul arvele ega otsinud tööd või ümberõppe võimalusi Eesti Töötukassa kaudu; ei maksnud elatist tema poolt korduvalt võetud erinevatest laenudest ning temale Eesti Töötukassa poolt makstavast toetusest ja Eesti Haigekassa poolt temale makstud ajutise töövõimetuse hüvitisest, varjas oma tegelike tulusid, täites osaliselt FIE- del lasuva sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise kohustust, kuigi Maksuja Tolliameti andmetel ei ole talle tehtud sotsiaalmaksuga maksustavaid väljamakseid; on eiranud oma garandikohustust alaealise lapse suhtes pikema aja – üle 6 aasta vältel ning tekitades suure elatise võlgnevuse summas 7564,02 eurot; varjas enda tulusid, elatudes teiste isikute arvelt, sealhulgas kandes temale makstavaid toetusi teiste isikute nimele.

Sellega pani A.V toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.V-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.V ei pane 3-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub A.V-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistataval tuleb seaduse kohaselt ja varasema tsiviilkohtuotsuse alusel igakuiselt täita alaealise lapse ülalpidamiskohustust, samas kui tal on tekkinud juba ka märkimisväärne elatise võlg, siis on alust arvata, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu ja jätaks tema ülalpeetava jätkuvalt halba olukorda. Seega leiab kohtunik, võttes arvesse ka süüdimõistetu enda taotlust kohtuistungil, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning karistuseks mõista kaheksa (8) kuud A.V vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.V ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata A.V katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena A.V-lt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kolmsada (300) eurot ja kaitsjatasu nelikümmend (40) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.V on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99914700029763. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu k irjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum