3-14-51428/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51428 Haldusasi K.V.i kaebus Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1- 19/2143 ja õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1- 19/2608 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele Menetlusosalised Kaebaja – K.V. (isikukood xxxxxxxxxxx); Vastustaja – Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Sirje Asu Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada K.V.i kaebus. 2. Tühistada Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2608. 3. Kohustada Sisekaitseakadeemiat otsustama uuesti kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamine. 4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14. jaanuaril 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2012. a septembris asus K.V. õppima Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituuti magistriõppesse ning täitis 2014. a aprilliks õppekava 90 ainepunkti ulatuses täielikult. 09.04.2014 esitas K.V. magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ eelkaitsmiseks.

2. 21.04.2014 toimunud eelkaitsmisel otsustas Sisekaitseakadeemia magistritööde eelkaitsmisekomisjon lubada K.V.i magistritöö edasi kaitsmisele tingimustega.

3. 04.05.2014 esitas K.V. täiendatud magistritöö eelkaitsmise komisjonile ülevaatamiseks.

2(9) 4. Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjon otsustas 09.05.2014 mitte lubada K.V.i magistritööd Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele järgmiste põhjendustega: Töö on oluline antud valdkonnas, kuid vajab veel korralikult läbi töötamist, kuna sisaldab kriitilist viga. Eelkaitsmise tulemusena oli esitatud tingimus: analüüsi osa vaja viia vastavusse magistritöö nõuetega. Magistritöö hindamiskriteeriumite miinimumtase sätestab: „Töö tulemused on esitatud arusaadavalt. Töös sisalduv analüüs on vastavuses töö eesmärgi ja uurimisprobleemiga ning asjakohaste uurimismeetodite kasutamise tulemusena on saavutatud osaliselt eesmärk, on jõutud järeldusteni“. Esitatud tingimus ei ole täidetud. Esitatud töös on kvantitatiivses andmeanalüüsis põhimõttelised vead – näiteks Hii-ruut test ei ole töös adekvaatselt käsitletud. Hii-ruut statistik ei saa olla negatiivne ning seda ei tõlgendata kui korrelatsioonikoefitsienti selliselt, nagu töö autor on teinud. Näide lk 47: „Sellest tulenevalt võib öelda, et Hii-ruudu väärtused on statistiliselt olulised (p= -6,0124 ehk siis p<0,05), millest võib järeldada seose olemasolu tunnuste vahel, kuid negatiivse kordaja puhul on vastassuunaline seos, st ühe tunnuse väärtuste kasvades teise väärtused kahanevad“. Komisjon märgib ka, et kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuringu tulemusi omavahel ei ole seostatud. Palume töö analüüsiosa korrastada ning esitada töö kaitsmisele järgmisel kaitsmiskorral (näiteks 2014/2015 õppeaasta talvisele kaitsmisele).

5. 13.05.2014 esitas K.V. vaide Sisekaitseakadeemia eelkaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsusele. Sisekaitseakadeemia eelkaitsmise komisjon jättis 16.05.2014 vaide otsusega nr 6.1-19/2143 rahuldamata. K.V. esitas 19.05.2014 vaide Sisekaitseakadeemia prorektor Krista Haakile taotlusega tühistada 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus. 10.06.2014 jättis Sisekaitseakadeemia õppeprorektor vaide otsusega nr 6.1-19/2608 rahuldamata.

6. K.V. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse ja õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse tühistamiseks ning kohustada Sisekaitseakadeemiat lubama kaebajat magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele. Kaebuse põhjendused: 1. Magistritöö vastab hindamiskriteeriumitele. 09.05.2014 otsus ei vasta haldusakti nõuetele ning on piisavalt põhjendamata. Väljatoodud põhiline puudus arvutusviga oleks olnud kõrvaldatav magistritöö lõpliku esitamise kuupäevaks, st 15.05.2014. Jääb arusaamatuks, millises määras takistasid otsuses nimetatud vead eesmärkide saavutamist vastavalt magistritöö programmis sisalduvale miinimumhindamiskriteeriumitele, hinde „E“ kriteerium: „Analüüs ja uurimistulemused sisalduvale miinimumhindamiskriteeriumitele. 2. 09.05.2014 otsuses ei ole komisjon analüüsinud piisavalt Hii-ruudu kasutamise probleemi ja mõju kogu tööle. Jääb selgusetuks, millisel määral võis see viga komisjoni hinnangul mõjutada töö lõpptulemust. Ka ei ole vastavaid põhjendusi välja toodud vaideotsustes. Kaebaja kasutas Hiiruudu väärtuse väljaselgitamiseks Annika Tuulemäe õppematerjali „Statistilised testid ja seosekordajad“ slaide 10-12 ning tegi seal toodud näite alusel enda tulemuste põhjal arvutuskäigu. Kuna 02.05.2014 vestlusel Annika Tuulemäega sai kaebaja aru, et t-testi magistritöös kasutada ei saa, vaid saab rakendada Hii-ruutu, otsustas kaebaja teha vastavad arvutused. Kordaja sisu ning kasutamise vajaduse mõistmiseks kasutas kaebaja lisaks Annika Tuulemäe materjalidele Annika Niguli poolt avaldatud e-õppematerjali „Statistilised testid ja seosekordajad“, kus slaidil 16 on välja toodud, et kordaja väärtus on kas positiivne või negatiivne. Kaebaja leidis, et kasutatud õppematerjal kajastab infot kordajate kohta üldiselt ning kehtib ka Hii-ruudu kohta, mistõttu kasutas seda väidet uurimustöös. Kaebaja eksis Hii-ruut statistiku väljaarvutamisel, kuid tegemist ei olnud sobimatu valemi kasutamisega. 3. 09.05.2014 memost nähtub, et komisjoni liikmetel oli eriarvamusi nii vea olulisuse kui selle tähenduse osas. Memost võib järeldada, et Hii-ruudu kasutamine töös ei olnud vältimatult vajalik ja selle oleks võinud kustutada või avada mõne lausega. Lõputöö hindamiskriteeriumid ei kajasta statistiliste testide kasutamise kohustuslikkust, vaid see on uurija enda otsustada. 4. Komisjoni väited nagu oleksid kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuringu tulemus omavahel seostamata, jäävad arusaamatuks, kuna uurimustöö empiirilises osas on peatutud seostel kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu tulemuste vahel. 09.05.2014 memost võib järeldada, et komisjoni liikmed

3(9) ei omanud piisavat ettekujutust kaebaja 04.05.2014 saadetud magistritööst, kuna tööga ei oldud tutvutud piisavalt, mistõttu võis mõnes komisjoni liikmes tekkida ekslik arvamus magistritöö kvaliteedi osas ja mõjutada omakorda lõpptulemust. 5. Vaideotsuses esitatud väide, et kvantitatiivses osas on kasutatud liiga vähe statistilist meetodit, ei ole õige. Komisjon on jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et uurimustöös kasutas kaebaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset andmete analüüsimeetodit, mistõttu võrdlus ainult kvantitatiivse uurimustööga ei ole asjakohane. Komisjon ei pruukinud hinnangu andmisel vaadata tööd tervikuna, vaid peatus ühel osal seostamata seda teiste peatükkidega, mis viis komisjoni ekslikule järeldusele. 6. 16.05.2014 vaideotsuses ei ole piisavalt põhjendatud Hii-ruutu puudutavad asjaolusid, selles esinevad vastuolud 09.05.2014 välja toodud resolutsiooni põhjendustega. Otsuse tegemisel on võetud aluseks segadust tekitav eksperthinnang, mis ei vasta ekspertarvamusele esitatud nõuetele. Eksperdi hinnangust jääb selgusetuks, kas eksperdi meelest on tegemist arvutusvea või tõlgendusveaga. Ka ei oleks tohtinud ekspert anda lõpphinnangut magistrandi hoolsuskohustusele õppematerjali omandamisel või õppeedukusele, kuna need on magistritöö kaitsmiseks lubamise tingimuste välised asjaolud. Kaebaja läbis andmeanalüüsi õppeaine hindele „C“ ja keskmine hinne viimasel semestril oli 4,53. Ka vaides on analüüsimata ja selgitamata väited, millisel määral mõjutasid vead, st Hii-ruut arvutusviga töö lõpptulemust. Eksperthinnang on antu sama asutuse töötaja poolt, mistõttu ei ole tegemist erapooletu isiku arvamusega. 7. 16.05.2014 vaideotsuses on leitud nagu ei oleks kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringute omavaheline seostamata jätmine kaitsmisele mittelubamise tingimus vaid täiendav märkus. Nimetatud järeldust ei saanud teha aga 09.05.2014 otsuse alusel. Vastustaja on vaideotsuses andnud 09.05.2014 otsusele teistsuguse tähenduse. Vaideotsusele lisatud excel´i failil H.Käerdi ekspertarvamusest nähtub, et kaebaja arvutuskäiku on hinnatud suurel määral õigeks ning lisatud, et vales arvutuskäigus on teatavaid asjakohaseid elemente, kuid nende parandamine oleks mõne minuti töö. Vaideotsuses on asutud tagantjärele põhjendama 09.05.2014 otsust tuginedes ekspertkomisjoni liikme A. Milli tähelepanekutele. Eelkaitsmise ja kaitsmiskomisjoni pädevus on erinevad. Komisjoni otsus oleks pidanud sisaldama põhjalikke ja selgeid hinnanguid, millest oleks üheselt arusaadav, millised puudused magistritööl on. Komisjoni otsuse põhjal ei ole võimalik tööd parandada, kuna juhised on liiga üldsõnalised. Vaidemenetluse käigus ei ole käsitletud sisuliselt kaebaja vastuväiteid otsusele ja vaideotsustele. Igas järgnevas etapis on põhjendusi täiendatud uute, varasemalt käsitlemata argumentidega, millest võib järeldada, et komisjon otsib argumente kaebaja töö kaitsmisele mittelubamiseks. 8. Vastustaja on rikkunud nii magistritöö uurimustöö läbiviimise taotluse läbivaatamise kuupäeva kui ka vaide läbivaatamise kuupäeva.

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 1. Vaidlusalune otsus ja vaideotsused on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. 24.04.2014 eelkaitsmiskomisjoni protokollilises otsuses oli toodud loetelu sellest, mida üliõpilane pidi magistritöös parandama hiljemalt 05.05.2014. Eelkaitsmiskomisjon vaatas 09.05.2014 K.V.i magistritöö uuesti läbi ning otsustas 09.05.2014 protokollilise otsusega nr 6.1-9/13 mitte lubada magistritööd kaitsmisele, kuna töö ei vastanud magistritöö programmis kirjeldatud miinimumnõuetele. Vastustaja selline otsus on õiguspärane ja põhjendatud. 2. Vastustaja jääb 16.05.2014 vaideotsuses toodud seisukoha juurde, mille kohaselt esines kaebaja töös kaks viga. Kaebaja on oma töös kasutanud nii kvantitatiivset uurimust (ankeetküsitlust) kui ka kvalitatiivset uurimust (intervjuud). Ankeetküsitluste tulemusi ei ole omavahel seostatud läbiviidud intervjuude tulemustega, sest töös ei ole ära näidatud sellekohast analüüsi. Hii-ruut testi ehk seosekordaja abil toimub aga statistiliste hüpoteeside testimine tunnustevahelise seose hindamiseks, st Hii-ruut testi abil testiti hüpoteese kvantitatiivset uurimuses. Hii-ruut testi eksimuse puhul on selgelt näha, et tegemist ei ole mitte arvutusveaga, vaid tõlgendusveaga. Kuna kaebaja ei ole aru saanud test-statistikute ja seosekordajate olemusest ning kasutamise põhimõtetest, siis sellest tulenevalt ei ole kaebaja saavutanud magistritöös ettenähtud õpiväljundeid.

4(9) 3. K.V.i magistritöö eelkaitsmisel on järgitud kõiki eelkaitsmise läbiviimise ja eelkaitsmise hindamise menetlusele kehtestatud nõudeid ning otsustes puuduvad ilmselged sisulised vead. Hindamisotsuste vormistamisel on järgitud kõiki Sisekaitseakadeemia õppekorraldusega kehtestatud nõudeid. Sisekaitseakadeemia magistritööde eelkaitsmiskomisjoni 24.04.2014 protokollilises otsuses ei ole välja toodud magistritöös Hii-ruut testi tegemisel eksimust, vaid on välja toodud tingimus, et kvantitatiivses osas tuleb kasutada statistilist meetodit. Hii-ruut testi kasutas kaebaja juba parandatud lõputöös. 4. K.V. ei ole Sisekaitseakadeemiast eksmatrikuleeritud, kuna tal on õigus esitada taotlus õpingute pikendamiseks. Eelkaitsmiskomisjoni otsuse puhul ei ole tegemist haridusalase otsustusega, mis takistab K.V.i juurdepääsu hariduse omandamisele või tingib haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 10.06.2014 kirja nr 6.1-19/2608 puhul ei ole tegemist vaideotsusega, vaid isiku teavitamisega. Seega ei ole antud kiri halduskohtus vaidlustatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on läbinud nõuetekohase kohtueelse menetluse, kuna vastustaja õppekorralduse eeskirja (ÕKE) punktid 550 ja 551 (kd I tl 189 pöördel) näevad ette kahekordse vaidemenetluse. Seetõttu tuleb ka õppeprorektori 10.06.2014 kirja käsitleda ÕKE punkti 551 kohase vaideotsusena. Sellest vaideotsusest nähtub, et õppeprorektor on kokku kutsunud komisjoni, kes on vaadanud vaide sisuliselt läbi ja kelle seisukoht on toodud prorektori vaide mitterahuldamise otsuses. HMS § 87 lg 2 p 1 sätestab, et vaideotsuse tühistamist võib halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata.

Kohus selgitab, et vaidemenetluse tähtaegade rikkumine ja puudused vaideotsuses ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuna kohus hindab vastustaja magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kaebaja on kaebuses taotlenud vaideotsuste tühistamist koos vaidlustatud haldusaktiga ega ole märkinud, et vaideotsused rikuksid iseseisvalt kaebaja õiguseid. Seetõttu kuuluvad vaideotsused tühistamisele juhul, kui kohus tühistab vaidemenetluse aluseks oleva haldusakti.

9. Kaebajal on kaebeõigus. Kuna kaitsmisele mittelubamisega on takistatud kaebaja poolt lõputöö kaitsmine ja seega ka kõrgkooli lõpetamine, on sellega oluliselt riivatud põhiseaduse §-des 19, 29 ja 37 sätestatud õigus vabale eneseteostusele, õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning õigus haridusele, mis hõlmab ka kõrgharidust. Sealjuures ei välista kaebeõigust see, et kaebajat ei ole seni eksmatrikuleeritud. Kaebaja õigust (kõrg)haridusele riivab ka see, kui isik on enda arusaama kohaselt esitanud nõuetekohase lõputöö ning lõputöö kaitsmisele lubamata jätmise tõttu lükkub kõrgkooli lõpetamine edasi. Ka põhiõiguste teostamise võimaluse edasilükkumine riivab isiku õiguseid.

Kohus selgitab esmalt, et haridusasutustel on oma õppetöö kujundamisel ja hindamisel lai kaalutlusruum. Riigikohus on 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-68-12 selgitanud, et ülikoolide institutsionaalne autonoomia hõlmab eelkõige teadusja õpetustegevuse vabadust, samuti sisemist organisatsiooni, juhtimisstruktuuri, töökorraldust ja tingimuste seadmist õppetööks. Kohus leiab, et rakenduskõrgkooli seaduse piires on ka vastustajal kaalutlusõigus sisemistele standarditele tuginedes kujundada lõputöö kaitsmisele lubamise tingimused, mille kohtulik kontroll on piiratud.

Viidatud Riigikohtu otsuses on ka selgitatud, et hindamisotsustuste iseärasusest tulenevalt võib eksamitulemus olla vormistatud haldusaktile tavapärasest erineval moel. Sellistele otsustustele ei pea laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Eksami-

5(9) tulemuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka ülikooli enda poolt kehtestatud normidest (nt õppekorralduseeskirjas sätestatust) ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest.

10. Lai kaalutlusõigus ei tähenda siiski haldusorgani õigust omavolile või seda, et vastustaja tegevus ei alluks üldse kohtulikule kontrollile. Kohtupraktikas on ka varem kontrollitud eelkaitsmiskomisjoni otsuste sisulist õiguspärasust ja kaalutlusnõuete täitmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2011 otsus nr 3-09-1581). Samas otsuses selgitas ringkonnakohus, et eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on (võimaliku hilisema) rektori käskkirja suhtes eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes. Eeltoodu tähendab, et HMS § 52 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse selle otsuse suhtes haldusakti sätteid. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja p-st 244 tulenevalt hindab eelkaitsmiskomisjon töö nõuetele vastavust ja otsustab töö lubamise kaitsmisele. Eelkaitsmiskomisjon vormistab otsuse lõputöö kaitsmisele lubamise kohta komisjoni protokollis, kusjuures kaitsmisele mittelubamist tuleb kirjalikult põhjendada. 1

Eeltoodust tulenevalt hindab kohus otsuse andmisel menetlusja vorminõuete täitmist ning kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest.

11. Enne kaalutlusvigade kontrollimist tuvastab kohus, millistest kaalutlustest on vastustaja otsuses lähtunud.

Kaebaja magistritöö eelkaitsmisel 21.04.2014 lubati kaebaja kaitsmisele tingimisi eeldustel, et töös kõrvaldatakse järgmised puudused (kd I tl 216-217): - teoreetiline osa viia nõuetele vastavaks (teadusallikate arv); - uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded ja küsimused viia omavahel kooskõlla; - analüüsi osa viia vastavusse magistritöö nõuetega o kvantitatiivses analüüsis jagada gruppidesse; o andmeanalüüs teha põhjalikumaks (nt gruppidesse võrdlus); o kvantitatiivne ja kvalitatiivne on läbisegi, kumbki ei vasta nõuetele, esitada eraldi; o kvantitatiivses osas tuleb kasutada statistilist meetodit; o kvalitatiivses osas tuleb transkriptsioonid kodeerida ja esitada tulemused kategooriate kaupa ning seos teooriaga; o intervjuud esitada kategooriate kaupa; o esitada põhjalik uuringu analüüs.

ÕKE punkti 297.2 kohaselt määratakse tingimisi kaitsmisele lubamisel täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lõputöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon puuduste kõrvaldamist ja nende likvideerimata jätmisel ei lubata lõputööd kaitsmisele (kd I tl 177). Kohus leiab, et nimetatud norm ei välista seda, et kui lõputöö teistkordsel läbivaatamisel on uuendatud töösse lisandunud uus viga, mis välistaks iseseisvalt kaitsmisele lubamise, ei võiks komisjon sellisele puudusele tugineda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja 21.04.2014 eelkaitsmisele esitatud lõputöö Hii-ruut testi ei sisaldanud, vaid selle lisas kaebaja töösse lõputöö puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul.

12. Vaidlustatud otsuse sõnastus on toodud kohtuotsuse punktis 4. Kohus selgitas 07.10.2014 määruses pooltele, et kohtu hinnangul on otsuse tekst (kd I tl 18) mõistetav nii, et kaebaja töö ei vasta seetõttu magistritöö nõuetele (lg 1), kuna kvantitatiivses andmeanalüüsis on põhimõtteline viga Hiiruudu kasutamisel (lg 2). Lisatud on ka komisjoni märkus, et kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuring

1 Sama tingimus on vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud eeskirja punktis 297.3 (kd I tl 177 pöördel).

6(9) on omavahel seostamata, kuid vastustaja 16.05.2014 vaideotsuse (kd I tl 97) viimases lõigus on selgesõnaliselt märgitud, et tegemist ei ole kaitsmisele mittelubamise tingimuse või selle mittetäitmisega. Uuringute seostamata jätmisele ei ole enam viidatud 10.06.2014 vaideotsuses (kd I tl 100). Seetõttu on tõendamata vastustaja kohtumenetluses esitatud väide, et 09.05.2014 andmise üheks põhjuseks oli uuringute seostamata jätmine. Vastustaja on ise seda selgesõnaliselt oma 16.05.2014 vaideotsuses eitanud ning ka algses 09.05.2014 on see toodud välja üksnes täiendava märkuse, mitte kaitsmisele mittelubamise alusena.

Kohus jääb 07.10.2014 määruses toodud vastustaja 09.05.2014 otsuse tõlgenduse juurde. Kuigi otsuse esimeses lõigus on tsiteeritud magistritöö hindamiskriteeriumi miinimumtaset, mis mahutab endas mitmeid eriliigilisi puuduseid, on teise lõigus alguses selgelt toodud, et kvantitatiivne andmeanalüüsis esinevad põhimõttelised vead, kuna Hii-ruut testi ei ole adekvaatselt käsitletud. Viga seisneb Hii-ruut statistiku negatiivsena väljatoomises ja korrelatsioonikoefitsiendina tõlgendamises. Muid magistritöö hindamiskriteeriumi miinimumtaseme puuduseid ei ole vastustaja oma otsuses välja toonud. Kohus küsis 07.10.2014 määrusega vastustajalt, millisele magistritöö miinimumkriteeriumile (otsuse teine lõik) kaebaja töö Hii-ruut testi eksimuse tõttu ei vasta: - töö tulemused ei ole esitatud arusaadavalt; - analüüs ei vasta töö eesmärgile ja uurimisprobleemile; - uurimismeetodid ei ole asjakohased; - uurimismeetodite tulemusel ei ole saavutatud eesmärki ja/või jõutud järeldusteni.

Vastustaja ei ole nimetatud küsimusele vastanud ja selliseid puuduseid ei nähtu ka 09.05.2014 otsuse põhjendustes. Ka ei ole 09.05.2014 otsuses andmeanalüüsi põhimõtteliste vigadena toodud välja muid puuduseid lisaks Hii-ruudu käsitusega seonduvale.

13. Kohus käsitleb enne Hii-ruudu vea kaalumise kontrollimist seda, kas vastustaja otsuse aluseks olid ka muud kaalutlused. Kuigi kaalutlusotsuses resolutsiooni aluseks olevate n.ö tegelike põhjuste puudumist otsusest loetakse raskeks kaalutlusveaks, mille tõttu ei ole otsus kontrollitav, on Riigikohus lubanud erandlikult arvestada ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi, kui on tõendatud, et need esinesid juba otsuse tegemise ajal (Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12).

Kohus jättis juba otsuse eelmises punktis kõrvale vastustaja põhjenduse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringute omavahel seostamata jätmise kohta, kuna vaideotsustest selgub, et see ei olnud kaebaja lõputöö kaitsmiseks mittelubamise põhjus. Seega ei saanud selline põhjus olla kaitsmisele mittelubamise aluseks ka 09.05.2014 otsuse tegemisel.

16.05.2014 vaideotsuses (kd I tl 97-98) on korratud esmalt 09.05.2014 otsuse põhjendusi, millest on välja jäetud 09.05.2014 otsuse teise lõigu esimene lause – „Esitatud tingimus ei ole täidetud.“ Seetõttu jääb 16.05.2014 vaideotsusest mulje, nagu kaebaja töös oleks kolm eraldiseisvat võimalikku puudust: 1. analüüsi osa ei vasta magistritöö nõuetele; 2. andmeanalüüsis on põhimõttelised vead seoses Hii -ruut testiga; 3. uuringu tulemused on omavahel seostamata, mida komisjon on hiljem käsitlenud üksnes märkusena (vt kohtuotsuse punkt 12).

Erinevalt vaideotsuses toodust nähtub 09.05.2014 esimese kahe lõigu (eraldatud omavahel tühja reaga), et kaebaja töö ei vasta magistritöö nõuetele just seetõttu, et andmeanalüüsis on põhimõttelised vead. Vaideotsuses on aga neid käsitletud kahe eraldi veana. Seda, et tegemist oleks olnud kahe eraldi veaga juba 09.05.2014 otsuse tegemise ajal, 09.05.2014 otsuse sõnastusest mingil määral ei nähtu.

7(9) Ka 16.05.2014 vaideotsuse põhjendustest ei nähtu, et analüüsi osas oleks täiendavaid vigu lisaks Hii-ruut testiga seonduvale. Otsuse põhjendustest on aru saada, et andmeanalüüs on vigadega (Hiiruut testi vale tõlgendus), mistõttu on tulemuste tõlgendus vale. Kohus märgib, et asjaolu, et andmete alusel on jõutud ekslikule tulemusele, ei tähenda samal ajal seda, et töö tulemusi ei ole esitatud arusaadavalt. Töö tulemuste sisuline õigsus ja arusaadavus on kaks erinevat kriteeriumit. Sealjuures ei ole 09.05.2014 otsuse põhjenduses tuginetud sellele, et töö tulemus ei ole arusaadav. Ainuüksi vastustaja tsiteering magistritöö miinimumnõuete kohta, mida ei ole konkreetse olukorraga seostatud, ei ole haldusakti põhjenduseks piisav.

10.06.2014 vaideotsuses (kd I tl 100) on käsitletud lisaks Hii-ruut testi veale ka teisi magistritöö vigu, mille kaalumist 09.05.2014 otsuse andmisel kohtule tõendatud ei ole. 10.06.2014 vaideotsuses on seatud kahtluse alla nii uuringustrateegia kui ka uurimiseetika, samuti töö ülesehitus ja seos eri osade vahel. Eri osade seose kui kaitsmisele mittelubamise aluse on vastustaja ise oma 16.05.2014 vaideotsuses välistanud. Teistele puudustele ei ole 09.05.2014 otsuses vähimalgi määral kaebaja tööga seostatult viidatud. Ainuüksi vastustaja tsiteering magistritöö miinimumnõuete kohta, mida ei ole konkreetse olukorraga seostatud, ei ole haldusakti põhjenduseks piisav. Vaideotsuse lisana on esitatud ekspertkomisjoni koosoleku lisad. Kuna ÕKE punkti 551 kohaselt kutsutakse ekspertkomisjon kokku alles pärast vaide esitamist, ei saanud vastavad lisades esitatud põhjendused olla juba olemas 09.05.2014 otsuse tegemise ajal. Lisas 1 (kd I tl 101) käsitletud puudustele ei ole 09.05.2014 otsuses viidatud. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et need põhjendused olid olemas ka 09.05.2014 otsuse tegemise ajal. Haldusorganil ei ole võimalik asuda oma kaalutlusotsust põhjendama ja kaalutlusõigust teostama alles vaidevõi kohtumenetluse jooksul.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 09.05.2014 otsuses on vastustaja kaebaja kaitsmisele lubamata jätmisel ainsa kaalutlusena käsitlenud puuduseid Hii-ruut testis. Teiste kaalutluste olemasolu 09.05.2014 otsuse tegemise ajal ei ole tõendatud.

Vaidlust ei ole selles, et Hii-ruut test lisandus kaebaja töösse alles pärast 21.04.2014 tingimisi kaitsmisele lubamisel. Kohus leiab, et ÕKE punkti 297 alapunktide koosmõjus on vastustajal võimalik uue puuduse ilmnemisel anda nii tähtaeg selle puuduse kõrvaldamiseks kui ka jätta töö kaitsmisele lubamata. Olukorras, kus kaebaja on küll 21.04.2014 protokollis toodud puudused kõrvaldanud ehk täitnud kaitsmisele lubamise tingimused, kuid töö sisaldas uusi puuduseid, pidi komisjon uuesti kaaluma, kas lubada töö kaitsmisele tingimisi (ÕKE p 297.2) või jätta kaitsmisele lubamata (ÕKE p 297.3). Uute puuduste tõttu täiendava tähtaja andmine ei saa toimuda mitmekordselt, kuid teistkordselt uute puuduste hindamata jätmine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja 09.05.2014 otsusest ka nähtub, et ta on uut puudust sisuliselt hinnanud.

15. Õiguskirjanduse kohaselt on kaalutlusveaks muuhulgas asjaolude ebaõige väärtustamine ehk mõne asjaolu üle tähtsustamine või olulise asjaolu teisejärguliseks lugemine.2 Kohus saab sellisel juhul sekkuda siis, kui väärtustamine on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgi, õiguse üldpõhimõtete või kohtupraktikaga. Kohus jääb käesolevas asjas oma esialgse hinnangu juurde, et vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea ja väärtustanud kaebaja viga – eksimus Hii-ruut testi kasutamisel – ebaõigelt, andes sellele töö hindamisel liiga suure kaalu. Asjaoludest ei nähtu, et Hii-ruut testi eksimus oleks pidanud kaasa tooma kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamata jätmise. Kohus kordab, et varasema analüüsi tulemusel on eksimus Hii-ruut testis ainus põhjus, miks kaebaja tööd kaitsmisele ei lubatud. Muid põhjendusi 09.05.2014 otsusest ei nähtu ning kohtul ei ole võimalik arvestada teisi, vaidemenetluses esitatud põhjendusi.

2 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013. lk 544.

8(9) Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja on Hii ruut testi käsitlemisel oma lõputöös teinud vigu, kuna statistik ei saa olla negatiivne ning seda ei tõlgendata korrelatsioonikoefitsiendina. Kaebaja on möönnud vea tegemist, sh et tegemist ei ole mitte näpuveaga, vaid õppematerjalidest eksliku arusaamaga.

Kaebaja magistritöös on Hii-ruut statistikut kasutatud neljas kohas – lehekülgedel 47 ja 57 ühel korral ning leheküljel 60 kahel korral (kd I tl 69, 74 ja 75 pöördel). Vigased osad moodustava tööst kokku napilt üle 1 lehekülje, sealjuures on tegemist korduva veaga, mis iseseisvalt, korduvat osa välja jättes moodustab 10-15 rida tööst.

Sealjuures ei ole Hii-ruut statistiku negatiivne kasutamine toonud kaasa kaebaja poolt valede järelduste tegemist: - lk 47 on kaebaja järeldus, et isikuid, kes on olnud distsiplinaarmenetluses menetlusalused, segab see igapäevatöö tegemisel kaks korda enam, kui neid, kes ei ole menetlusalused olnud. Vastava järelduse õigsus tabeli 5 pinnalt on ilmselge ka ilma Hii-ruut statistiku kasutamiseta (kd I tl 69); - lk 57 on kaebaja järeldus, et isikutel, kes on olnud distsiplinaarmenetluses menetlusalused, on rohkem teadmisi distsiplinaarmenetlusest ja seda reguleerivatest seadustest. Vastava järelduse õigsus tabeli 15 pinnalt on arusaadav nii tabelile eelnevast tekstist, kus on isikute osakaalud välja toodud, kui ka tabelist ka ilma Hii-ruut statistiku kasutamiseta (kd I tl 74); - lk 59-60 on kaebaja järeldus, et ametnikud sõltumata oma teadmiste tasemest leidsid, et distsiplinaarmenetlusega seonduvaid õppepäevi on vaja. Vastava järelduse õigsus tabeli 18 pinnalt on ilmselge ka ilma Hii-ruut statistiku kasutamiseta (kd I tl 75 pöördel); - lk 60 on kaebaja järeldus, et ametnikud peavad sõltumata sellest, kas nad on distsiplinaarmenetluses menetlusalusena osalenud, koolitusi vajalikuks. Vastava järelduse õigsus tabeli 19 pinnalt on ilmselge ka ilma Hii-ruut statistiku kasutamiseta (kd I tl 75 pöördel).

Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka vastustaja 16.05.2014 vaideotsuses toodu, et Hii-ruut statistiku vale kasutamine on viinud kaebaja andmete tõlgendamisel valede järeldusteni. Samuti ei ole kohtu hinnangul kahtlust kaebaja analüüsi tulemusel sõnastatud tulemuste arusaadavuses.

16. Lisaks sellele, et Hii-ruut testi eksimus moodustab tööst üksnes marginaalse osa ja tegu on korduva veaga, on nimetatud viga kergesti kõrvaldatav. Seda on selgitanud H. Käerdi oma arvamuses (kd I tl 104). Samas arvamuses on märgitud, et saadud väärtused on absoluutväärtusena õiged, kuid peavad olema positiivsed (kd I tl 103). Ka vaide läbivaatamise komisjoni 28.05.2014 istungi protokolli (allkirjastatud 30.05.2014, kd I tl 221) kohaselt on Hii-ruut testi puudused kerge vaevaga parandatavad. Olukorras, kus vastustaja on ise kahel korral möönnud, et viga on kerge vaevaga parandatav, on vastustaja kergelt parandatava vea olemasolul magistritöö kaitsmisele lubamata jätmisel väärtustanud sellist viga ebaproportsionaalselt suure kaaluga.

Kohus nõustub vastustajaga osas, et kaebaja eksimus Hii-ruut testi kasutamisel ei olnud üksnes n.ö näpuviga, vaid eksimus sisulises arusaamas. Sama nähtub ka kaebuse (kd I tl 4) ja vaide tekstidest (kd I tl 43 pöördel), kus kaebaja viitab, et tugines Annika Tuulemäe õppematerjalidele. Siiski ei nõustu kohus sellega, et sisuline eksimus ühe õppeaine ühe konkreetse näitaja kasutamises võiks kaasa tuua kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamata jätmises. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all see, kas ja millisel määral on kaebaja omandanud Annika Tuulemäe õpetatava aine (õppematerjal „Statistilised testid ja seosekordajad“), vaid vaidluse all on magistritöö tervikuna. Olukorras, kus muus osas ei ole vastustaja 09.05.2014 otsuses toonud välja magistritöö puuduseid, mis võiks tuua kaasa töö kaitsmisele lubamata jätmise, ei saa eksimus magistritöö ühe osa ühe statistilise elemendi kasutamisel määral, mis on kerge vaevaga kõrvaldatav, tuua kaasa töö kaitsmisele lubamata jätmise.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tühistamisnõuded ja tühistab nii 09.05.2014 otsuse kui ka sellele järgnenud vaideotsused.

9(9)

Kuna kohus tühistab nimetatud otsused, on kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamine otsustamata. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamisnõude rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt ei mõjuta kaebuse piire see, kas kaebaja taotleb kohtult kindla haldusakti andmist või toimingu sooritamist või haldusakti andmise või toimingu sooritamise uuesti kaalumist. Need taotlused on identsed. Kohtul on kohustamiskaebust rahuldades võimalik sõltuvalt asjaoludest ja kohaldatavast õigusest teha konkreetne ettekirjutus või kohustada haldusorganit oma tegevust uuesti kaaluma. Seega, kui isik on esitanud konkreetse taotluse, kuid kohus kohustab haldusorganit uuesti haldusakti andmist kaaluma, on kaebus siiski tervikuna rahuldatud.

Kohus leiab käesolevas asjas, et vastustaja otsus lubada kaebaja magistritöö kaitsmisele, on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 keelab kohtul teostada kaalutlusõigust vastustaja eest. Pidades silmas, et vastustaja otsus võib olla ka põhjendamispuudusega, sest olulised põhjendused võivad olla 09.05.2014 otsusest välja jäänud, ei ole vastustaja kaalutlusõigus vähenenud määrani, et vastustajal on võimalik teha vaid üks õiguspärane otsus ning kohtul on seega õigus vastustajale teha konkreetne ettekirjutus. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus vastustajat otsustama uuesti kaebaja lõputöö kaitsmisele lubamine. Kuna sellega viib vastustaja uuesti läbi haldusmenetluse, võib ta selle käigus anda kaebajale täiendava tähtaja tööst puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab, et kuigi kohustamisnõude rahuldamisega rahuldab kohus ka kaebuse täielikult, on kaebajal apellatsiooni esitamise õigus osas, milles kohus tegi vastustajale ettekirjutuse otsustada asi uuesti ega teinud vastustajale ettekirjutust konkreetse otsuse tegemiseks.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (kd I tl 116). Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin