Legislator Case Law & Legislation
3-13-1029/47 AI generated

3-13-1029/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-1029/47
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja O.P. esitas Tartu Halduskohtu 09.09.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 04.11.2014. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite mittearvestamise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

Legislator headnote

AI generated

3-13-1029/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Käesoleval juhul oli summa, mis võeti kaebaja vanglasiseselt isikukontolt seoses tõlketeenuse eest tasumisega maha, 23,37 eurot. Seega kuna tõlketeenuse eest tasu oli alla 200 euro, on tegemist õiguste väheolulise rikkumisega ka kaebaja isikukontolt maha võetud summa suuruse tõttu.

Keywords

AI generated
illegally obtained evidence victim status implausible account of facts second expert opinion attorney-client privilege substantive defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1029 Haldusasi O.P. kaebus Viru Vangla 30.04.2013. a haldusakti nr 6- 16/78-1 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.09.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus O.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja O.P. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta O.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.09.2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 14. jaanuarini 2015. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja O.P. esitas Tartu Halduskohtu 09.09.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 04.11.2014. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite mittearvestamise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (vt RKHKo nr 3-3-1-80-13 p-d 11, 12).

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja vanglasiseselt isikukontolt tõlketeenuse eest tasu maha arvamist ei saa käsitleda kui õiguste olulist rikkumist, sest kaebaja oli ise eelnevalt andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Samuti võeti tõlketeenuse eest tasu kaebaja kontolt maha alles 13.06.2011 kui kaebajal selleks piisavad vabad rahalised vahendid olid tekkinud. Kaebaja isikukontole tehti 2010. aasta vältel eraisikute poolt korduvalt 150 ja 200 euroseid ülekandeid. Kohus märgib, et vangla oleks saanud tõlketeenuse eest tasu kaebaja kontolt maha võtta juba detsembris 2010, sest tõlkebüroo arve oli vanglale saabunud 02.12.2010 ja kaebajale saabus 11.12.2010 eraisikult ülekanne summas 200 eurot. Konto jäägiks jäi pärast nõueteja vabanemisfondi tehtud makseid 61,25 eurot, millest kaebaja 30.12.2010 tasus kaupluse arve summas 60,90. Vangla ei võtnud kaebaja isikukontolt tõlketeenuse tasu katteks maha ka igakuiselt väikseid summasid, kuigi selleks oleks võimalus olnud. 2011. a kaebajale eraisikute tehtud ülekannete summad küll vähenesid 10-15 euroni kuid alates juunikuust 2011 lisandus kaebaja sissetulekutesse märkimisväärses summas töötasu. 10.06.2011 sai kaebaja Viru Vanglalt sisstulekuna töötasu 107,47 eurot, misjärel nõueteja vabanemisfondi tehtud maksete teostamist, võetigi kontolt maha ka tõlketeenuse eest tasu 23,37 eurot. Seejärel jäi kaebajale veel vabaks kasutamiseks 22,22 eurot. Võrreldes kaebaja töötasuna saadud summasid ja arvestades eeltoodud asjaolusid, ei ole tõlketeenuse eest kaebaja isikukontolt maha võetud tasu väga suur summa, mida ei oleks kaebaja suutnud oma rahaliste vahendite arvelt tasuda. Tuginedes eeltoodule leiab ringkonnakohus, et kuna kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline, on antud haldusasjas olemas alused lihtmenetluse kohaldamiseks.

3. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Käesoleval juhul oli summa, mis võeti kaebaja vanglasiseselt isikukontolt seoses tõlketeenuse eest tasumisega maha, 23,37 eurot. Seega kuna tõlketeenuse eest tasu oli alla 200 euro, on tegemist õiguste väheolulise rikkumisega ka kaebaja isikukontolt maha võetud summa suuruse tõttu.

Mainimist tasub ka asjaolu, et kuigi kaebaja kontolt võeti tõlketeenuse eest tasumiseks raha ära 13.06.2011, esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse tunduvalt hiljem, alles 01.03.2013. Seega saab järeldada, et kaebajal oli juunikuust 2011 kuni märtsikuuni 2013 piisavalt vabu rahalisi vahendeid ja ta ei pidanud vajalikuks koheselt pärast tõlketeenuse eest tasu maha võtmist vanglale väidetava õigusvastase tegevuse tõttu kahju hüvitamise taotlust esitada.

4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. O.P. on taotlenud Viru Vangla 30.04.2013. a haldusakti nr 6-16/78-1 tühistamist ja kahju hüvitamist. Nimetatud haldusaktiga ei rahuldatud kaebaja taotlust kahju hüvitamiseks, kuna vangla arvas kaebaja isikuarvelt 23,37 eurot õiguspäraselt maha ning kaebajale ei ole tekkinud kahju, mis saaks kuuluda hüvitamisele. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu O.P. i tühistamisnõue ja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, on õiged.

Viru Vangla 30.04.2013. a haldusaktis nr 6-16/78-1 (tl 5-6), Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 30-31), halduskohtu otsuses (tl 46-49) ja Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 75- 76) on ammendavalt selgitatud, miks O.P. i kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks on O.P. i isikukontolt tõlketeenuse eest tasu maha arvamine põhjendatud ja õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

5. O.P. i apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust asjaolu suhtes, et raha võeti kaebaja kontolt maha vanglale sobival ajal kui vangla poolt oli tõlkebüroole juba tasu makstud. Kaebaja ei andnud nõusolekut raha mahavõtmiseks vanglale sobival ajal. Õigusaktid ei sätesta õigust võtta vanglal kinnipeetava kontolt raha maha pärast seda kui vangla on ise tõlketeenuse eest tasunud.

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 1 näeb ette, et vangla saadab võõrkeelse vaide enne menetlusse võtmist tõlkijale ning sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist, võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. O.P. andis ise 24.11.2010 pärast venekeelse vaide esitamist vanglale ka kirjaliku nõusoleku tõlketeenuse eest tasumiseks. Kuna tõlkebüroolt arve saabumise järgselt kaebaja isikukontol piisavat rahasummat ei olnud, võttis vangla tõlketeenuse eest tasu kaebaja kontolt maha siis kui kaebajal piisavad vahendid tekkisid. Kaebaja ei vaidlusta sisuliselt fakti, et ta on andnud allkirja nõusoleku kohta tõlketeenuse eest tasumiseks. Kaebaja isikukonto väljavõttest selgub, et nõusoleku andmise ajal tõlketeenuse eest tasumiseks kaebajal nappis rahalisi vahendeid. 27.10.2010. a seisuga oli kaebaja konto jääk 1,25 eurot ja kogu novembrikuu jooksul 2010. a tal sissetulekuid ei olnud. Seega võib järeldada, et kaebajale oli 24.11.2010 venekeelset vaiet ja nõusolekut esitades teada, et tal koheselt tõlketeenuse eest tasumiseks raha ei ole. Asja materjalide pinnalt tuleneb, et kaebaja arvestas olukorraga, kus tal endal koheselt tõlketeenuse eest tasumiseks raha ei ole, kuid ta annab selleks enda nõusoleku ning tõlkebüroolt arve saabumisel tasub vangla tõlketeenuse eest ja hiljem kaebaja isikukontolt seda summat enam maha ei arva.

6. Kohus märgib, et kuna õiguslik alus O.P. i isikukontolt tõlketeenuse eest tasu maha arvamiseks oli olemas, ei oleks haldusorganil olnud võimalik teisesisulist otsustust teha.

7. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi