2-14-57693/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-14-57693

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

ASJAOLUD

A. Š. esitas 19.09.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse M. A. ja I. B. vastu võlgnevuse 16872,88 euro nõudes ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 27.10.2014 määrusega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata ja kohustati hagejat tasuma hagi esitamisel riigilõivu summas 700 eurot 21 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohtumäärus jõustus 14.11.2014.

Hageja taotles 01.12.2014 e-posti teel pikendust riigilõivu tasumiseks kuni 01.02.2015.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohtuasja number 2-14-57693 Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2014, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi A. Š.i hagi M. A. ja I. B. vastu võlgnevuse 16872,88 euro nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A. Š. (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja I: M. A. (isikukood xxx;elukoht: xxx) Kostja II: I. B. (isikukood xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

2. Keelduda A. Š.i hagi M. A. ja I. B. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmast.

3. Saata määrus hagejale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

2-14-57693

2(2)

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

Hageja esitas hagi kostjate vastu ja menetlusabi taotluse. Kohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

Hagejale määrati tähtaeg – 21 päeva – puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks. Hagejat hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse hagi menetlusse võtmata. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 05.12.2014.

Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2).

Hageja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks riigilõivu, vaid taotles 01.12.2014 pikendust riigilõivu tasumiseks kuni 01.02.2015.

Kohus selgitab, et TsMS põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus asi seisab kohtus menetlusse võtmise otsustamise staadiumis mitu kuud ning pole ette teada, kas hageja on üldse suuteline riigilõivu tasuma, või mitte. Selline ebamäärasus ja ülemäärane menetluslik viivitus ei teeni tsiviilkohtumenetluse ülesannet tagada tsiviilasja lahendamine mõistliku aja jooksul. Kohus märgib arvestades menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist, et hagiavaldus on mõistlik esitada siis, kui on olemas rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

Kuna hageja ei ole nõudelt kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast TsMS §-st 340¹ lg 2 ja 371 lg 1 p 10 alusel.

Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega on hagejal õigus pöörduda sama asjaga uuesti kohtusse.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/