2-14-59153/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Hagi õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. detsember 2014.a. , Pärnu

Tsiviilasja number 2-14-59153 Tsiviilasi

A. M. hagi H. M. vastu abielu lahutamise nõudes. Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. M., isikukood x, elukoht x, e-post x. Kostja: H. M., isikukood x, elukoht x, e-post x.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442, § 467 lg 2, §

632 lg 1

Rahuldada hagi.

Lahutada A. M.i ja H. M.i xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abieluakt nr xxx).

A. M.il säilib abielu ajal kantud perekonnanimi „M.“.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Tsiviilasi nr 2-14-59153

2 (2)

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Hageja nõue ja selle põhjendused.

A. M. esitas 16.10.2014.a Pärnu Maakohtusse hagiavalduse H. M. vastu abielu lahutamiseks. Hageja soovib lahutada A. M.i ja H. M.i vahel xx xx xxxx.a sõlmitud abielu. Avalduse kohaselt on pooltel lahendamatud erimeelsused, abielu on faktiliselt läbi ning võimalused leppimiseks ja abielu jätkamiseks puuduvad. Hageja soovis abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas, kuid seoses kostja sissekirjutusega Soomes ei osutunud see võimalikuks. Hageja soovib pärast abielulahutust jätta perekonnanimeks „M.“.

2. Kostja esitas oma kirjaliku vastuse hagiavaldusele 29.10.2014.a, milles võttis hagi õigeks ja oli nõus lahutausega.

3. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Poolte abielu on sõlmitud xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Kohus rahuldab abielu lahutamise nõudes hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus perekonnaseaduse § 67 lg 1, 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks. Ühisvara jagamise osas nõudeid esitatud ei ole ning ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Vastavalt nimeseaduse §

11 lg 1 säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi „M.“.

4. Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega eeltoodu alusel menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik