3-14-50646/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50646 Haldusasi I.K. kaebus Tartu Ülikooli õppeprorektori 13.01.2014. a korralduse nr 00058-2-1.23/P2 ja õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 31.03.2014. a otsuse nr 3-2013/2014 tühistamiseks, Tartu Ülikooli kohustamiseks reimmatrikuleerima kaebaja residentuuris sisehaiguste erialal ning maksma välja varaline hüvitis saamata jäänud arst-residendi töötasu ulatuses ning mittevaraline kahju kaebaja au ja hea nime teotamise eest Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.11.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus I.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja I.K. Vastustaja Tartu Ülikool RESOLUTSIOON Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.11.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.K. õppis 01.09.2010 kuni 11.07.2013 Tartu Ülikooli (TÜ) residentuuris psühhiaatria erialal, kust ta arvati välja õppeprorektori 11.07.2013. a korraldusega nr 01969-2-1.8/P2 TÜ nõukogu 17.12.2010. a määrusega nr 20 kinnitatud residentuuri eeskirja p 68.1.2 alusel edasijõudmatuse tõttu. Seejärel õppis I.K. 01.09.2013 kuni 13.01.2014 TÜ residentuuris sisehaiguste erialal, kust ta arvati välja õppeprorektori 13.01.2014. a korraldusega nr 00058-2-1.23/P2 (tl 12) TÜ senati 20.12.2013. a määrusega nr 22 kinnitatud residentuuri eeskirja p 66.1.2 alusel edasijõudmatuse tõttu.

2. I.K. esitas õppeprorektorile residentuurist väljaarvamise korralduse peale apellatsiooni (tl 28). Õppeprorektor jättis 28.01.2014. a otsusega nr 2-23.17/P2-759 (tl 8) rahuldamata I.K. apellatsiooni õppeprorektori 13.01.2014. a korraldusele. I.K. esitas apellatsiooni TÜ vaidluskomisjonile. TÜ õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjon jättis 31.03.2014. a otsusega nr 3-2013/2014 (tl 5-7) I.K. apellatsiooni õppeprorektori 13.01.2014. a korralduse tühistamiseks rahuldamata.

3. 29.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse I.K. kaebus (tl 1-4) TÜ õppeprorektori 13.01.2014. a korralduse nr 00058-2-1.23/P2 ja õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 31.03.2014. a otsuse nr 3-2013/2014 tühistamiseks, TÜ kohustamiseks reimmatrikuleerima kaebaja residentuuris sisehaiguste erialal ning maksma välja hüvitis arst-residendi töötasu ulatuses aja eest, mil kaebaja ei saanud residentuurist väljaarvamise tõttu töötada.

4. Tartu Halduskohus määras 04.06.2014. a määrusega (tl 54-54p) asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele aega kuni 01.08.2014 täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks ning kuni 15.08.2014 esitatud menetlusdokumentide osas omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Kohus teatas, et otsus asjas tehakse teatavaks 29.08.2014 kell 12.

5. 12.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse I.K. avaldus (tl 66), milles ta muutis kaebuse nõudeid. Tartu Halduskohus uuendas 14.08.2014. a määrusega (tl 68-69) asja arutamise ja tühistas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus jättis I.K. uute nõuetega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli oma nõudeid täpsustada, kahjunõuet põhjendada ja juurde tasuda riigilõivu.

6. 23.08.2014 esitas kaebaja täpsustatud nõuetega kaebuse (tl 83-84), millele oli lisatud riigilõivust vabastamise taotlus. Tartu Halduskohus jättis 16.09.2014. a määrusega (tl 105-107) I.K. kaebuse veelkord nõuete täpsustamiseks käiguta.

7. 20.09.2014 esitas kaebaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 110-111) täiendavate nõuete osas. Tartu Halduskohus rahuldas 15.10.2014. a määrusega (tl 113-114p) I.K. taotluse kaebuse muutmiseks mittevaralise kahjunõude osas kaebaja au ja hea nime teotamise eest, jättis rahuldamata I.K. taotluse kaebuse muutmiseks tühistamisnõuete osas ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuselt 235 euro ulatuses.

8. I.K. esitas 15.11.2014 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 122-122p), milles ta palus esialgse õiguskaitse korras kohustada TÜ-d reimmatrikuleerima kaebaja arstiteaduskonna residentuuri sisehaiguste õppekavale ning koostama ja kooskõlastama kaebaja 2014/2015 individuaalne õppekava. Kaebaja märkis, et soovib viivitamatult realiseerida oma õigust asuda tööle arst-residendina Eesti Vabariigis. Kaebaja väitel puuduvad tal muud võimalused arsti kutsealal töötamiseks ning TÜ tegevuse tõttu on kahjustatud tema ülalpidamine, kuna ta on olnud 10 kuud töötu, millega kahjustatakse ka tema tervist ja perekonnaelu kvaliteeti. Kaebaja märkis, et tal oli oktoobris hambaarsti aeg, ent ta ei saanud sinna minna, kuna tal ei olnud selleks rahalisi võimalusi. Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (tl 124-125).

9. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 137-138) rahuldamata I.K. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 5 päeva määruse jõustumisest arvates. I.K. edastas 25.11.2014 halduskohtule maksekorralduse (tl 142) riigilõivu

15 euro tasumise kohta.

10. Tartu Halduskohus jättis 26.11.2014. a määrusega (tl 143-144) I.K. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused:

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt tuvastama, kas kaebajal üldse esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida kaebaja jaoks positiivse kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada. Lisaks võib esialgse õiguskaitse olla õigustatud ka juhul, kui kohtuotsusega on küll võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Arstiteaduskonna residentuurist väljaarvamine seab kaebajale arstina töötamisel piirangud, mis tähendab, et kaebajal esineb vajadus sellest tulenevate kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks.

HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama ka kaebuse perspektiive. Nõude TÜ kohustamiseks reimmatrikuleerida kaebaja residentuuris sisehaiguste erialale on kaebaja esitanud nii esialgse õiguskaitse abinõuna kui ka kaebuse nõudena. Individuaalse õpingukava koostamine eelneks kaebaja reimmatrikuleerimisele, seega sisuliselt on see nõue hõlmatud reimmatrikuleerimiseks kohustamise nõudega. Põhivaidluse üle otsustamine esialgse õiguskaitse menetluses on reeglina keelatud. Seda keeldu võib rikkuda üksnes erandjuhtudel, kui kaebusel on ülekaalukad eduväljavaated ning kui taotluse rahuldamata jätmise tulemuseks oleks kaebaja jaoks väga rasked ning hiljem kõrvaldamatud tagajärjed. Antud juhul neid asjaolusid ei esine. Kaebaja on arvatud sisehaiguste eriala residentuurist välja TÜ senati 20.12.2013. a määrusega nr 22 kinnitatud residentuuri eeskirja p 66.1.2 alusel edasijõudmatuse tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on esialgse hinnangu põhjal kaebaja edasijõudmise hindamisel ja residentuurist väljaandmise korralduse andmisel TÜ poolt järgitud residentuuri eeskirjas sätestatut ja ka haldusmenetluse nõudeid. Seega on kaebuse rahuldamise eduväljavaated pigem vähesed, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine antud juhul põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. I.K. esitas 09.12.2014 määruskaebuse (tl 166-166p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2014. a määrus ja lahendada tema esialgse õiguskaitse taotlus vastavalt HKMS 24. peatükile. Määruskaebuse põhjendused:

Määruses on viga, kuna kaebaja edastas kohtule maksekorralduse riigilõivu 15 euro tasumise kohta 25.11.2014, mitte 15.11.2014. Määruses märgitu ei vasta tõele HKMS § 249 lg 1 ls 1 osas. HKMS § 249 lg 1 ls-st 1 tuleneb, et kui kohtuotsuseta on võimatu kaebajal realiseerida õigust töötada arst-residendina, siis võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta. Määrus ei vasta HKMS 24. peatükis sätestatule. Ka ei vasta määruses märgitu tõele selles, et järgitud on residentuuri eeskirjas sätestatut ja haldusmenetluse nõudeid. Kaebaja astus sisehaiguste eriala residentuuri 01.09.2013 TÜ nõukogu 17.12.2010. a määrusega nr 20 kinnitatud residentuuri eeskirja alusel, mistõttu ei saa olla eksmatrikuleerimise aluseks TÜ senati 20.12.2013. a määrus nr 22. Kaebaja osalemist teoreetilistel koolitustel M. Lember kinnitas, kuna arvestuse protokollis on teoreetiline õpe ja iseseisev töö arvestatud. Õpingukavas ettenähtud praktilise koolituse läbimist tõendavad päevikud koos hinnangulehtedega ja sügissemestri aruanne. Seisuga 31.12.2013 osales kaebaja ettenähtud teoreetilistel koolitustel ja praktilise koolituse tsüklites, millest viimases vastavalt võimalusele, kuna arst-residendi töökorraldus Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vastab sisehaiguste residentuuri programmile ainult osaliselt, mille eest kaebaja ei saa vastutada. Perioodil 01.09.-31.12.2013 ei olnud ette nähtud eksameid ega arvestusi ning kaebaja juhendada dr M. Laheäär ja L. Kalinina ei teinud talle olulisi märkusi koostöö käigus. M. Lember tegi 08.01.2014. a otsuse, mis hoolimata rikkumisest võeti arstiteaduskonna dekaani poolt vastu. Ülikoolist ei ole kaebajaga ühendust võetud olukorras, kus baasasutuses, lisaks residentuuri programmi ignoreerimisele, hakati töölepingut rikkuma.

12. TÜ esitas 10.12.2014 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta I.K. määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Tartu Halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamata. Käesoleval juhul oleks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel kaebaja nõude osas tema immatrikuleerimiseks sisehaiguste residentuuri erialale ette ära otsustatud ka põhivaidluse tulemus. TÜ on kaebaja residentuurist väljaarvamisel järginud ülikoolis kehtivat residentuuri eeskirja ja tegutsenud kooskõlas haldusmenetluse seaduse sätetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Kaebaja väide halduskohtu määruses riigilõivu tasumise maksekorralduse edastamise kuupäevas vea esinemise kohta on õige. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja edastanud halduskohtule maksekorralduse 25.11.2014, mitte 15.11.2014. Siiski ei saa nimetatud ebatäpsus kuupäevas tuua kaasa määruse tühistamist, kuivõrd nimetatud asjaolul ei ole määruse põhjenduste seisukohalt mingit sisulist tähtsust. Eeltoodu on üksnes asjaolude kirjeldavas osas äramärkimist leidnud ning maksekorralduse esitamisega kohtule on kaebaja tõendanud halduskohtu 24.11.2014. a määrusega pandud riigilõivu tasumise kohustuse täitmist ja sellega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ilmnenud puuduse kõrvaldamist.

16. Kaebaja väidet, et määruses märgitu ei vasta HKMS § 249 lg 1 ls 1 osas tõele, mõistab ringkonnakohus väitena, et halduskohus on HKMS § 249 lg 1 ls-t 1 ebaõigesti rakendanud. Ringkonnakohus sellekohase väitega ei nõustu. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset juhul, kui on kahjuliku tagajärje oht (21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 3), kaebus ei ole perspektiivitu (14.12.2004. a määrus nr 3-3-1-85-04, p 16) ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p-d 3 ja 5). Need seisukohad kehtivad ka juhtudel, mil esialgse õiguskaitse määrusega kohustataks sooritama toimingut (Riigikohtu 17.06.2004. a määrus nr 3-3-1-17-04, p 29). Halduskohus on vaidlustatud määruses tõdenud, et arstiteaduskonna residentuurist väljaarvamine seab kaebajale arstina töötamisel piirangud, mis tähendab, et kaebajal esineb vajadus sellest tulenevate kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Eeltoodu aga ei tähenda iseenesest seda, et sellisel juhul tuleb igal juhul esialgset õiguskaitset kohaldada. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja ei ole määruskaebuses täpsustavalt selgitanud ega osundanud konkreetsetele asjaoludele, milles seisneb tema tungiv esialgse õiguskaitse vajadus, tõdedes üksnes sarnaselt halduskohtus väidetuga võimatust töötada arst-residendina.

17. Halduskohus on juhinduvalt HKMS § 249 lg 3 ls-s 1 sätestatust põhjendatult arvestanud esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka kaebuse perspektiive. Nimetatud põhimõtet on halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kontekstis põhjalikult ja õigesti sisustanud. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mille pinnalt oleks ringkonnakohtul alust mitte nõustuda halduskohtu seisukohtadega ning tuvastada määruse mittevastavust HKMS 24. peatükis sätestatule. Kaebaja sellekohane väide on põhjendamatu.

18. Kaebaja on taotlenud nii esialgse õiguskaitse abinõuna kui ka kaebuse nõudena TÜ kohustamist teda reimmatrikuleerima residentuuri sisehaiguste erialale. Eeltoodu pinnalt on ilmselgelt põhjendatud halduskohtu seisukoht, et asjas esineb olukord, kus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks otsustataks põhikohtuasi vähemalt osaliselt ette ära, sest kohus teeks vastustajale kohtumenetluse ajaks samasisulise ettekirjutuse, mida taotletakse kaebuses. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist, milline põhimõte ei tähenda kohtu jaoks küll vääramatut keeldu, kuid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22.09.2014. a määruse nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid käesolevas asjas vajadust esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise järele.

19. Residentuuri eeskiri näeb ette, et valitud erialal saab arst-resident residentuuris koolitust, kui ta on residentuuri vastu võetud ja kantud arst-residentide nimekirja ning residentuurist väljaarvamine toimub õppeprorektori korraldusega arstiteaduskonna dekaani esildisel. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on residentuurist välja arvatud edasijõudmatuse tõttu õppeprorektori M. Halliku 13.01.2014. a korraldusega. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja edasijõudmisele antud hinnangu vormistanud eriala üldjuhendaja prof. M. Lember (tl 49), kes on ka teinud TÜ arstiteaduskonna dekaanile esildise kaebaja väljaarvamiseks residentuurist (tl 51) ja arstiteaduskonna dekaan prof. J. Starkopf on samuti vormistanud kaebaja residentuurist väljaarvamiseks esildise (tl 51p). Seega nähtub asja materjalide pinnalt kaebaja edasijõudmise hindamisel ja residentuurist väljaarvamise korralduse andmisel TÜ poolt residentuuri eeskirjas sätestatu ja ka haldusmenetluse nõuete järgimine. Kaebaja ei ole nimetatud osas määruskaebuses täpsemalt esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Riigikohus on sedastanud, et kohtu poolt kohaldatav esialgse õiguskaitse vahend ei tohi legaliseerida ilmselgelt õigusvastast olukorda (27.07.2006. a määrus nr 3-3-1-55-06, p 10). Õppeprorektori 13.01.2014. a korralduse õiguspärasuse üle võetakse seisukoht siiski alles põhiasja raames. Kuna ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei ole esialgse õiguskaitse määramise seisukohalt asjakohased, siis jätab ringkonnakohus need tähelepanuta.

20. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus I.K. määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.11.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel