2-14-4020/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

15. detsember 2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja (Kentmanni 13 Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-14-4020

Tsiviilasi

XXX hagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

999 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja: XXX(endine XXX; e-post XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXX

hagi

XXX

vastu

elatise

väljamõistmiseks.

2. Muuta

Petseri

rajooni

Pihkva

oblasti

Rahukohtu

05.10.2010 määrusega 2-907/2010 väljamõistetud elatise

määra ja välja mõista XXX XXX kasuks alates 28.01.2014

igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga

alammäära

pooles

ulatuses,

mis

alates

01.01.2014.a. on 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend

seitse eurot ja 50 senti) kuus kuni XXX täisealiseks

saamiseni või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi-

või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis

või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni,

kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Elatis

tuleb

tasuda

XXX

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusse

märkida „elatis XXX “.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hageja esitas 28.01.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna

kostja esitas makseettepanekule vastuväite, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on Petseri

rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010 kohustatud kostjat

maksma elatist hageja ülalpidamiseks igakuiselt 25% sissetulekust. Kostja sissetulek on

niivõrd kaootiline, et hageja ülalpidamiseks laekuv elatis ei ole piisav ega kata lapse

kulutusi. Hageja palub muuta Petseri rajooni Pihkva oblasti rahukohtu määrusega

väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja hageja ülalpidamiseks 177,50 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja anda

Elena Konevale õigus elatise käsutamiseks, kandes elatise XXX pangakontole.

Kostja vastuväited

2. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, et ta on oma ülalpidamiskohust

täitnud igakuiselt vastavalt kohtumäärusele 2-907, mis on väljaantud Petseri rajooni

kohtutäituri poolt ning tal võlgnevusi ei ole.

Harju Maakohus on hagimenetluses kostjale menetlusse võtmise määruse koos

hagiavalduse ärakirja ja selle lisadega saatnud posti teel väljastusteatega aadressile XXX

. Nimetatud menetlusdokumendid on kostjale kätte antud allkirja vastu 23.08.2014.

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps,

kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on

õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt

antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

4. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

5. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a

määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 355 eurot, millest pool on 177,50 eurot.

6. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele

suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 2 sätestab, et Eesti kohus võib

põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui

vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et Eesti kohtus

lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole

Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse

hagi hageja elukoha järgi.

TsMS § 103 lg 4 punktid 1 ja 4 sätestavad, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus

lahendatakse

hagi,

mille

esemeks

on

nõue

seadusest

tuleneva

vanema

ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes või seadusest tuleneva muu

ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Seega võis hageja esitada hagi enda elukoha järgi Eesti kohtusse.

8. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et hageja on sündinud 29.01.2010 ja kostja on

hageja isa.

9. TsMS § 495 kohaselt kui elatisnõue lahendatakse hagimenetluses, loetakse võlgniku

vastuväited elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses kostja hagi vastuseks. Kohus annab

kostjale vajaduse korral täiendava tähtaja hagile vastamiseks, muu hulgas, kui hageja

oma nõuet muudab või täiendavalt põhjendab. Hageja hagiavalduses ei vaidlustanud

asjaolu, et Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010

on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis, kuid hageja leiab, et kostja makstav

elatis ei ole piisav ega kata lapse kulutusi ning laekumine on kaootiline, mistõttu palub

hageja muuta väljamõistetud maksete suurust. Seega peab kohus tuvastama, kas on alust

muuta Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010

väljamõistetud elatise suurust.

10. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki

pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel

õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise

otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

11. Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010 on

tõendatud, et XXX on välja mõistetud alimendid (elatis) XXX kasuks igakuiselt ¼ kostja

kõikidest sissetulekutest alates 01.10.2010 kuni XXX täisealiseks saamiseni.

12. Elatise maksete tõendamiseks on hageja esitatud hoiuraamatu väljavõtte perioodi

11.06.2013 kuni 07.03.2014 kohta (so 10 kuud), millest nähtub, et sissetulekud olid

kokku 31 254,14 rubla. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so

28.01.2014. Seisuga 28.01.2014 oli valuutakurss Eesti Panga andmetel järgmine: 1 euro

võrdus 47,324 rublaga. Arvestades valuutakurssi tuleb keskmiselt 1 kuu elatise

suuruseks 66,04 eurot (31254,14/47,324/10 kuuga), mis on oluliselt väiksem kui PKS §

101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seega on alus TsMS § 459 lg 1 ja TsMS §

497 kohaldamiseks ja elatise suuruse muutmiseks.

13. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja

arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega

kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest, so 28.01.2014.

14. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal

pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Asjaolu, et hageja esindaja

peresse on lisandunud veel üks ülalpeetav (hageja ema uuest abielust sündinud poeg), ei

mõjuta elatise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks, kuna elatis mõistetakse välja

hagejale (lapsele) tema vajaduste rahuldamiseks.

15. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole

nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Hageja taotles elatise tasuda hageja ema XXX arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusse märkida „elatis XXX“.

16. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi elatise väljamõistmiseks alates 28.01.2014

igakuiselt 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-

s selgitusse märkida „elatis XXX“

Menetluskulude jaotus

17. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus

märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

19. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud

on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda

tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt

ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal

määratust

suuremas

ulatuses

esitada

menetluskulude

kandmiseks

kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

Piret Rõuk

kohtunik