1-13-4083/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-13-4083

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. novembril 2014.a, kohtumaja Jõhvi Kriminaalasja arutati 13.10.2014, 14.10.2014, 16.10.2014,

17.10.2014, 22.10.2014 ja 23.10.2014 avalikul kohtuistungil

Jõhvi kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-13-4083 (12240100260) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo

Kriminaala si

F.U

201 lg 2 p 1, süüdistuses KarS § 2, § 345 lg 1

järgi üldmenetluse korras

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo

F.U , isikukood XXX, elukoht xxx, EV

kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel Varem – , töötu.

karistatud 2 korda : Süüdistatav

1) - Lääne Viru Maakohtu 04.04.2001 otsusega KrK§ 143 lg 2 p11 järgi tingimisi vabadusekaotus 1a, katseajaga 2a;

2) Viru Maakohtu 15.02.2006 otsusega KrK§ 1481 lg 1 alusel rahaline karistus 30 päevamäära 1500 krooni (95.87eurot);

elukohast lahkumise keeld alates 09.05.2012 aegunud. Tõkend – – Kaitsja Xxx Matvejev

RESOLUTSIOON

Tunnistada .U s

Xxx Xxx episoodis) F üüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi (kannatanu ning mõista talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Mõista .U õigeks kannatanu episoodis KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. F Xxx

Tunnistada

F.U süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

1-13-4083

Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi F.U suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui F.U katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja -6

täidab KarS § 75 lg 1 p 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 2 aastat.

Katseaja algus 26.11.2014. –

KarS § 75 lg 1 p 1 käitumiskontrolli ajal järgima -6 tulenevalt kohustada .U F järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata F.U katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Asitõendid:

CD-R plaat, asub kriminaalasja II köite juures lk 104 säilitada kriminaalasja juures; -

Välja mõista tsiviilhagi: F.U-lt

Xxx Xxx kasuks 83 000 EUR (a/a xxx, SEB pank).

Rahuldada vandeadvokaadi abi Xxx .U-le F Matvejevi taotlused ja määrata tema poolt osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest kokku 1399,20 EUR.

Mõista .U lt riigituludesse välja menetluskulud: F -

sundraha 532,50 senti, F.U sundtoomise kulu 18,38 eurot, käekirjaekspertiis 282 eurot, tunnistajate sõidulukud kokku 89,60 eurot, kohtumenetluses osutatud kaitsjatasu eest 1255,20 eurot, toimiku paljundamise kulu 1,90 eurot, kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu 5856 eurot

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kohtumenetluses kaitsja sõidukulud s.o. kokku 144 EUR riig kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900.

Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

1-13-4083

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. november 2014.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kohtumaja kaudu Jõhvi kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

KOHTUOT

SUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

F U . süüdistatakse selles, et tema, olles alates 08.08.2011notariaalse volikirja alusel

Xxx Xxxi (Xxx Xxx), ühtlasi ka notariaalse volikirja 06.12.2011 alusel Xxx Xxxi (Xxx Xxx)

volitatud esindaja Xxx Xxxile Xxx Xxx (Müüja) kuuluvate ja tema endise abikaasa iga (Müüja

endine abikaasa) ühisomandisse kuuluvate kinnistute kinnisturegistriosade nr. xxx xxx, xxx, xxx ja ,

xxx Ida-Viru maakonnas xxx ja xx külas käsutamiseks (müügiks) , seega isikuks, kellele oli usaldatud võõras vara, tegutses teda volitanud isikute huvide vastaselt, pööras omavoliliselt enda ja kolmandate isikute kasuks kinnistute müügist laekunud raha, peale hüpoteekide ja täitevmenetluse kulu mahaarvamist, summas 83 028.54 eurot järgmiselt: 13.12.2011 Jõhvis, Rakvere 5a asuvas

Jõhvi notar notaribüroos notariaalakti nr. „Hüpoteekide lõpetamise leping, Xxx Xxx xxx

kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“ koostamisel kinnistute registriosa nr. xxx, nr. xxx ja nr. xxx st notari deposiitarvele laekunud rahasummade jaotuse müügi

kohta, ilma Xxx Xxx Xxx Xxx i teadmata ja nõusolekuta, ilma i teadmata ja nõusolekuta ning

notarile eksitava teabe andmisega väidetavast i võlgnevusest Xxx Xxx Xxx Xxx ees, lasi suulise

ütluse järgi notaril kirjutada notariaalakti p. 4.1.6. Müüja endise abikaasa reale korralduse raha 41

514 eurot ja kakskümmend seitse senti ülekandmiseks Xxx Xxx ik.xxx Swedbank kontole nr.xx, kuigi Xxx Xxx Xxx Xxx ees ning kes ei ole Xxx Xxxi endine il ei olnud mingit võlakohustust

abikaasa ega Xxx Xxxile tuttav isik, vaid . tuttav, kelle käest sai tema hiljem F U

jaanuaris 2012.a. nimetatud rahasumma enda valdusse, seejärel ütles notarile andmed ülejäänud poole kinnistute müügist laekunud raha 41 514,27 eurot ülekandmiseks Müüja pangakontole nr. xxx

Swedbank AS, millise konto juures oli tema alates 19.05.2009.a Xxx Xxxi volikirja alusel kontol olevate rahaliste vahendite kasutaja, ehk talle oli usaldatud võõras vara.

Peale 13.12.2011 Xxx Xxx notarikontolt notariaalakti nr. p 4.1.5 alusel raha 41 514,27 eurot xx

laekumist Xxx Xxxi Swedbank AS kontole alustas .U , kasutades deebetkaarti xxx, F kontolt sularaha võtmist: - urot; 13.12.2011 võttis Swedbank AS Jõhvi linnas asuvast sularahaautomaadist kokku 3620 e - Xxx 14.12.2011 vormistas Swedbank AS Jõhvi kontoris maksekorraldustega ülekanded: oma tütre,

Xxx Swdebank AS kontole xxx

selgitusega „võla tasumine vastavalt lepingule“ summas 5500eurot, kuigi Xxx Xxxl ei ole Xxx Xxx

iga mingit võlavahekorda. Peale salle vormistas süüdistatav ülekande oma alaealise lapse, xxx Swedbank AS kontole nr. xxx (millise kontoga seotud deebetkaart xxx oli tema valduses), selgitusega „laenusumma vastavalt lepingule“ summas 6000 eurot, kuigi xxx ei ole Xxx Xxxiga lepingulist vahekorda; -

14.12.2011 võttis Swedbank AS Iidla kontoris välja sularaha 5000 eurot;

- xx Swedbank AS 14.12.2011 vormistas maksekorraldusega ülekande oma endise abikaasa xx

1-13-4083

kontole nr.

xx selgitusega „laenu osaline kustutamine“ summas 4500 eurot, kuigi xx x ei ole laenusuhteid Xxx Xxxiga; -14.12.2011 Swedbank AS Jõhvi kontoris võttis . välja sularaha 3000 eurot, F U

-

14.12.2011 võttis ta Jõhvi linnas paiknevast sularahaautomaadist välja kokku 2240 eurot; - aiknevast sularahaautomaadist kokku 3000 eurot; 15.12.2011 võttis ta välja sularaha Jõhvi linnas p

-15.12.2011 teostas kaardimakse Statoil Jõhvi teenindusjaamas summas 59.06 eurot, tasus Elion Ettevõtted Jõhvi esinduses summas 52.70 eurot;

- st sularahaautomaadist kokku 16.12.2011 võttis . välja sularaha Jõhvi linnas paikneva F U 3000 eurot ning Swedbank AS Jõhvi kontoris vormistas maksekorraldusega ülekande oma alaealise lapse, xxx Swedbank AS kontole nr. xxx

selgitusega, „ülekanne“ summas 5000 eurot;

- xxx 27.12.2011 tema nimele väljastatud deebetkaardiga võttis välja sularaha 500 eurot. Kokku võttis . arvelt välja sularaha ja tegi ülekandeid summas 41 471.76 eurot. Seega F U F U . pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks temale usaldatud võõra raha summas 83028,54 eurot.

-peale selle tema, ajavahemikul 01.09.2011 kuni 09.01.2012, lubades korraldada Xxx Xxxle hiljemalt detsembri kuu 2011 lõpuks Ida külas asuva katastriüksusest tunnusega -Virumaal xxx xx

xxx ka Xxx Xxx 15,6 hektari suuruse osa müügi ning ühtlasi tegutsedes tastriüksuse omaniku xx i

volikirja alusel esindaxxx Xxx Xxx a, ettemaksuna võttis vastu ga Jõhvi linnas kohtumistel raha 400

eurot, mille Xxx Xxx kandis 14.oktoobril 2011 .U lapseealise poja, Xxx-Xxx xxx F

Swedbank AS kontole xx ning teistkordselt, kohtumisel Jõhvi linnas novembri kuus 2011, võttis summas 900 eurot sularahas. Xxx Xxxi volikirja tühistamise tõttu ja volituse lõpetamisega . F U

ei tagastanud kannatanule raha summas 1300 eurot, ega esitanud dokumentaalseid tõendeid talle antud raha kulutamise kohta.

Seega . pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud võõra raha summas F U 13000 eurot.

Oma tahtliku tegevusega pani .U toime temale usaldatud võõra vara F ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, suures ulatuses, so KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-peale selle tema, olles alates 08.08.2011notariaalse volikirja alusel Xxx Xxxi esindaja, kes oli volitatud müüma i ühisomandis oleva Xxx Xxxi ja tema endise abikaasa Xxx Xxx xx kinnistu

(kinnisturegistriosa nr. xxx) asukohaga Ida-Virumaa xxx Xxx Xxxi volitatud esindaxxx küla ning a

volikirja alusel alates 06.12.2011õigusega jagama i ühisomandis oleva Xxx Xxxi ja Xxx Xxx xxx

kinnistu kinnisturegistriosa nr. xxx kaheks või enamaks eraldi kinnistuks, sõlmima vajalikud kokkulepped ja esitama kinnistamisavalduse, eesmärgiga omandada õigus jagatud kinnistu müügitehing lõpule viia, sai Jõhvi linnas peale 11.11.2011 kinnistu ostja esindajalt xx Xxxlt xx katastriüksuse ja uue katastriüksuse xx jagamise tulemusena kinnistute xxx xx dokumentatsiooni,

milline koostatud xx xx Xxx poolt 11.novembri 2011 kuupäevaga, koosseisus kaks katastritoimikut

Xxxi allkirjade saamiseks toimikus sisalduvatele dokumentidele ning andis Jõhvi linnas peale

22.novembrit 2011 xx Xxxle tagasi

xxx xx katastriüksuse küla Ida katastriüksuse -Virumaa ning

xx

xxx Ida-Virumaa katastritoimikud Xxx Xxxi võltsitud allkirju kandvate dokumentidega, millest piiriprotokollidele 11.11.2011.a. xx ja x Xxx Xxxi nimel ning avaldusele katastriüksuste omaniku

11.11.2011.a Xxx Xxxi nimel Maa-Ameti Ida-Viru katastribüroole jättis võtmata allkirjad Xxx

Xxx Xxx Xxx nte ilt ning laskis tuvastamata isikul võltsida i allkirju, võltsitud allkirjadega dokume sisaldavad katastritoimikud esitati heauskselt detsembri kuus 2011.a. xxx ning 19.01.2012 esitas xx valla maanõunik toimikud Ida Viru Maakatastrile ning eesmärgil saada Maaparandusseaduse § 48 -

lõikest 1 tulenevalt katastriüksuse, tunnusega xx xxx (kinnisturegistriosa nr.xxx), mis asus maaparandusehitisel

2 kinnisasja sihtxx ja kasutusotstarbe muutmiseks, kinnisasja ümber kruntimiseks, jagamiseks, ühendamiseks, liitmiseks või eraldamiseks eelnev kooskõlastus

Põlluma as volitatud isikuna isiklikult Põlluma xxxdusametilt, 22.novembril 2011 esit xxxdusameti

1-13-4083

Ida- Xxx Xxx nimel Maaparandusehitise xxx 2 maa-alal Viru Keskusele Viru 5a, Jõhvi linnas

paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu kooskõlastuse taotluse, millel on võltsitud Xxx Xxxi allkiri.

Seega .U F võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgil omada õigusi ja vabaneda kohustusest, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid nen - de kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Süüdi . ei tunnistanud ennast süüdi. F U statav

Kohus uuris kohtuistungil järgmis tõend i eid:

Kannatanu Xxx Xxx on ta tuttav .U-ga 20 aastat. 2006. aastal andis .U F F ütluste kohaselt

talle laenu 32 500 krooni ning tagasi pidi ta maksma 42 500 krooni. Laenuleping vormistati Xxx

Xxx. Ta maksis tagasi 32 500 krooni 2008 aastal. Aastatel 2004- Xxxi, 2005 oli tal 4 maaüksist: xx,

xx ja xx. 2006. aast ja .U tasuks F al küsis . kas ta ei taha maa maha müüa. Ta oli nõus F U

oleks olnud 6-8% tehingu hinnast. Volituse tegi ta .U-le 2008.a. ja 2011.a. kaks volitust. F

F U . müüs i üksused ning siis volitus tühistati. Ka tema abikaasa tegi . le F U- xx ja Xxx volituse 2008. ja 2011.a. .U esindas teda 2007.a. kohtus metsateega seotud vaidlu F ses. Müügist

saadava raha pidi .U vastavalt volikirjale kandma xxx Xxx Xxx arvele. Ise ta seda raha F või kasutada ei võinud. Maa müügist sai teada kinnistusregistrist tulnud teatega jaanuaris 2013.

13.12.2011 laekus tema arvele raha kinnistu müügist. Ta oli teinud volituse tema arve kasutamise kohta . nimele, mille tühistas jaanuaris 2012. F U

Esimese volikirja alusel ei teinud .U midagi. 08.08.2011 volikirja tegemisel leppisid F F F .U-ga suuliselt kokku, et .U tasuks on 6-8% tehingu hinnast. Piiriprotokolle pole tema Maa-ametile esitanud, ega allkirjastanud. Ta on alates 2010.a. xx ning tegu volikirja pangakonto käsutamiseks . peale, et too saaks maksta notari tasu ja muid kulusid. F U

Kinnis

000 40 000. Xxx tud olid koormatud hüpoteegiga. Ta tasus notariaalse lepingu alusel 30 – xxx ta tehingu eest raha ei saanud.

1-13-4083

F U- . lt sai ka teada, et kinnistusraamatusse oli tehtud keelumärge xxx poolt ning selle mahavõtmisega tegeles . . F U

F U . pole talle laenulepingu alusel mingit nõuet esitanud. võis xxx volikiri olla tehtud 2004 ja

F.U-le 2005. Xxxi, xx, xx

000 euro eest 2011.a. 41 514 eurot kanti Maaüksused müüdi 83

E.Xxx

arvele ja ülejäänud võõrale isikule. Tema ei saanud sellest rahast midagi.

Xxx kinnis

000 krooni. tul oli hüpoteek vist 150

F F .U allkiri (k 1 lk 1), mille kohaselt .U ki xx Xxx nnitab, et võttis i käest 20000

krooni 23.01.2007. Samuti antud paberil fikseeritud E.Xxxi poolt kirjutatu: 02.12.2007 - 2000 krooni mobiili arve, 21.12.2007 -

0 krooni autoliising, 08.10.2010 - 5000 krooni jõulude ajal, 420 2000 krooni küsis advokaadibüroo jaoks, aga tegelikult tuli arve mulle.

Xxx Xxxi -09.01.2012 (1 kd, lk 2), mille AS Swedbank konto väljavõte ajavahemikul 01.12.2011 kohaselt laekus 13.12.2011 Xxx Xxxi arvele notarikontolt raha summas 41514.27 krooni ning ajavahemikul 13.12-14.12.2011 on arvelt sularahas äravõetud 5860 eurot, 14.12.2011 on üle kokku kantud Xxx xx arvele 5500 eurot selgitusega „võla tasumine vastavalt lepingule“, 14.12.2011 on üle kantud Xxx-Xxx .U ar , F vele 6000 eurot selgitusega „laenu summa vastavalt lepingule“

14.12.2011 on üle kantud . arvele 5000 eurot ja 3000 eurot, 14.12.2011 on üle F U kantud xx x arvele 4500 eurot, ajavahemikul 15.12.-27.12.2011 on ära võetud sularahas kokku 6500 eurot Xxx-Xxx xx , 16.12.2011 on üle kantud arvele 5000 eurot selgitusega „laenu summa vastavalt lepingule“, makstud kaardiga 59,06 eurot, 52,70 eurot, samuti võeti teenistustasud summas 67,64 eurot. Kokku summas 41539,10 eurot.

09.07.2008 notariaalne volikiri (1 kd, lk 3-5), mille kohaselt Xxx Xxx on volitanud .U F

käsutama (müüma ) i ja tema abikaasa ühisomandis olevad 5 kinnistust ( Xxx Xxx xx, Xxxi, xx, xx, xx) , hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Samuti on Xxx Xxx andnud .U-le erinevaid volitusi tema kriminaal-, F väärteomenetluse, tsiviilja muid asju ajatamiseks ning seoses antud asjaga teda esindamiseks vajalikes asutuses ja kõigi vajalike isikute ees. Volikiri kehtivus on 3 aastat ja on antud edasivolitamise õiguseta.

08.08.2011 notariaalne volikiri (1 kd, lk 6-7), mille kohaselt Xxx Xxx on volitanud .U F

k Xxx Xxx x, Xxxi, äsutama (müüma ) i ja tema abikaasa ühisomandis olevad 5 kinnistust ( xx, xx xx , ) , hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Samuti on Xxx Xxx andnud .U-le erinevaid volitusi tema F

kriminaal-

- ja muid asju ajatamiseks ning seoses antud asjaga teda , väärteomenetluse, tsiviil

esindamiseks vajalikes asutuses ja kõigi vajalike isikute ees. V kirjal on tähtajatu kehtivus oli ja on

antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha xx Xxxi nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, kellele esindajaks ta samaaegselt on.

Avaldus Maa-ameti Idae kohaselt on avaldus koostatud j Viru Katastribüroole (1 kd, lk 8), mill a

allkirjastatud 11.11.2011 Xxx Xxxi nimelt, avaldusega palutakse jagada ja registreerida katastriüksus xxxx eraldi kaheks maaomanditeks nimega xxx ja xx.

1-13-4083

Piiriprotokollid (1 kd, lk 9-10), mille kohaselt protokollid on koostatud 11.11.2011

Maamõõdubüroos, protokollides on kirjeldatud maaüksuste Xxx ja Xxx piirid ja piiripunktid. Ma Xxx Xxx ja pandud allkiri. aomanikuks on märgitud

Kannatanu xxx Xxx

- - ütluste kohaselt tahtis ta 2011.a. sügisel osta metsa või põllumaad Ida

Virumaal ning .U pakkus talle osta osa Xxx kinnistust. Ta ei teadnud, kelle kinnistu see oli. F F F U .U oli volitus. Ta tasus ettemaksu 400 eurot . lapse kontole. Kahe nädala pärast tahtis ta sularahas saada 2000 eurot, kuid ta andis vaid 900. kokku maksis .U-le 1300 eurot. Kuna F

F.U ei tegelenud ostuxx.xx müügi vormistamisega, siis tellis ta tuttavalt, , maamõõdu tööd ja

andis dokumendid . kätte. le maksis töö eest 600 eurot. Jaanuari alguses oli ta ära F U Xxx maksnud 3200 eurot hüpoteeki ning ta hakkas omanikke otsima, kuna ei saanud . kätte. Nad F U

ei teadnud asjast midagi. Ostis Xxx kinnistu Xxx ide käest.

Tunnistaja Xxx Xxx

ütluste kohaselt vormistas ta volituse . nimele. Samuti hüpoteegi F U

lõpetamise lepingu istuasjade müügileping millega ning kinn xx ja Xxx Xxx nimel olid 3 kinnistust

müüdud . andis konto numbrid, kuhu tuli kanda raha, ütles, et need kuuluvad F U xxx-le. Xxx ja Xxx Xxx Xxx Xxxile, vaid Xxx ile. Lepingu sõlmimisel . ütles, et teine konto ei kuulu mitte F U

xxx .Xxx endine abikaasa, mida ta ´ile ja ta tegi kiire paranduse, kuid ekslikult jäi ta kirja kui xx tegelikult pole. . , ütles, et tegu on võlgnevusega. Paar kuud hiljem pöördus tema poole F U

xx.Xxx eegid Eesti riigi kasuks. Xxx , et tutvuda lepinguga. Kahel kinnitul olid hüpot i raha läks E.

tema arvele ja M.Xxx Xxx arvele. i raha käsutas neiland ning palus kanda see

Tunnistaja Xxx Xxx palun .U tema abi, kuna tema enda konto oli blokeeritud F ütluste kohaselt

ja tahtis kanda tehingust saadava raha tema arvele. See oli metsa ja maa müügist. Tema pidi selle raha pelae ülekannet sularahas andma . le. Mingi aja pärast andis raha . le üle. Raha ta F U- F U- selle eest ei saanud.

Tunnistaja Xxx Xxx xx, Xxxi ja x

ütluste kohaselt ei mäleta ta millel olid soetatud maaüksused. Ta ei tea midagi maaga seotud tsiviilmenetlusest. . pidi hakkama neid maid müüma. . F U F U küsis temalt raha, kuid ei mäleta, mille jaoks. Xxx xx ei tunne. Ta tegi .U-le volituse, kuna ta F väitis, et leidis ostja. Ta andis . le oma konto numbri. Notari juures . ütles, et ta võtaks F U- F U

oma konto numbri ära, et tal oleks parem tegutseda. . ei öelnud müü F U gi summat. Ta andis

F.U-le vahel 50, vahel 200 eurot. xx xx sai maade müügist teada, kui tuli Eestisse. Piiriprotokollidest ei tea ta midagi. Tema esitas politseile avalduse E.Xxx palvel, kuna too pidi ära sõitma. Maade müügist saadava raha pidid nad Xxx Xxxiga jagama pooleks. Ta andis .U-le raha telefoni eest maksmiseks. Ta F

püüdis . ga ühendust saada, kuid telefon oli välja lülitatud. Maade müügist tema raha ei F U- saanud.

A -18), mille kohaselt on Xxx Xxx andis 01.12.2004 notari juures bikaasa nõusolek (1 kd, lk 17

andnud abikaasale Xxx Xxx kuuluvate kinnistute (xx, Xxxi, xx ile nõusoleku nendele ühisvarana )

käsutamiseks vastavalt abikaasa äranägemisele, sealhulgas võõrandamiseks hinnaga ja tingimustel abikaasa äranägemisele.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 296 alusel vastu võetud ja avaldatud Xxx Xxx avaldus koos lisadega (1 kd, lk 19-28), mille kohaselt avaldas Xxx Xxx politseisse, et .U omastas nendela F

1-13-4083

kuuluvate kinnistuste müügi käigus raha summas 81000 eurot.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud hüpoteekide lõpetamise leping, -

kinnisasjade -26), mille müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (1 kd, lk 20 kohaselt Johannes neiland Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi volituse alusel müüs 13.12.2011 ära notari vahendusel xxx (esinadaja xx xx) kinnistud xx, Xxxi, xx. Siinjuures kinnistu x

29 598 müüdi ära

euro eest, Xxx

58 976 euro eest,

- 13 814 euro eest, kokku 102 388 eurot. Sellest summast i xx –

kanti üle

227 eurot 26 senti hüpoteeki pidajale (Riigile) ning kinnistud vabastati hüpoteeki alt, samuti kanti üle 132 eurot 20 senti Kohtutäiturile ning kinnistusraamatusest kustutati keelumärge kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Müügist saadud raha summas 41514 eurot 27 senti kanti üle

Müüja (

i) pangakontole, sama summa 41514 eurot 27 senti kanti üle Müüja Xxx Xxx Xxx Xxx pangakontole.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud 06.12.2011 - notariaalne volikiri (1 kd, lk 27-

28, 121-123), mille kohaselt Xxx Xxx on volitanud . võõrandama ja käsutama F U

hinnaga ja muude tingimustega va misele Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxx stavalt esindaja äranäge i

ühisomandis olevad 4 kinnistust ( ) ning andma üle kinnistute Xxx, Xxxi, Xxx, Xxx omandi; jagama

tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele i ühisomandis Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxx

oleva kinnistu (Xxx) kaheks või enamaks eraldi kinnistuks, sõlmima vajalikud kokkulepped ja esitama kinnistamisavalduse; võõrandama ja käsutama hinnaga ja muude tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele kinnistu Xxx, sealhulgas kinnistu jagamise tulemusel tekkinud kinnistuid ning Samuti on Xxx Xxx andnud .U-le erinevaid F andma üle kinnistute omandi.

volitusi kinnistutega seotud asjadega teda esindamiseks vajalikes asutuses ja kõigi vajalike isikute ees. Volikirjal on tähtajatu kehtivus ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha i nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, kellele esindajaks ta samaaegselt on. Xxx Xxx

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud - Xxx Xxxi avaldus (1 kd, lk 29), mille kohaselt tegi Xxx Xxx 14.01.2014 politseisse kuriteoavalduse.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud saldo teatis (1 kd, lk 30), - mille kohaselt

seisuga 08.02.2010 oli Xxx Xxx Kinnistu Xxx 42967,65 krooni, Xxx 307066,35 krooni, il võlg – – –

Xxx 220320,48 krooni, Xxx 181955,49 krooni, Xxx 70451, 47 krooni. – – – i

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud aruanne, arve ja maksekorraldus (1 kd, lk - 31-33), mille kohaselt Xxx xxx tasus08.03.2011 ära Advokaadibüroost esitatud arve summas 149,60 eurot.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud kinnitusraamatu väljavõtted (1 kd, lk 34

- -

39) Xxx, Xxxi, Xxx omanik, millised , kust on näha, kes oli ka kes on seisuga 23.01.2012 kinnistute olid koormatised ja kitsendused ning hüpoteegid.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud konto väljavõte - Xxx Xxx (1 kd, lk 40-48,

66-68), mille kohaselt on 13.12.2011 laekunud Xxx Xxx arvelduskontolt Xxx Xxx kontole raha summas 41 samuti Xxx Xxx pani deposiidile ja 514,27 eurot ning 14.12.2011 oli raha ära võetud; võttis sealt rerinevad rahasummad.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud konto väljavõtted (1 kd, lk 49 - xx xx -51),

mille kohaselt on xx arvelduskontole 14.12.2011 laekunud Xxx Xxxi kontolt raha summas 4 500 xx

eurot selgitusega laenu osaline kustutamine. –

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud konto väljavõtted (1 - Xxx-Xxx xx ja Xxx xx

1-13-4083

kd, lk 52-59 , mille kohaselt on Xxx Xxx laekunud Xxx Xxxi ’i arvelduskontole 14.12.2011

arvelduskontolt 5 500 eurot selgitusega

Xxx-Xxx xx

– võla tasumine vastavalt lepingule;

arvelduskontole on 14.12.2011 laekunud Xxx Xxxi arvelduskontolt 6 000 eurot selgitusega –

laenusumma vastavalt lepingule, ning 16.12.2011 summa 5 000 eurot selgitusega - ülekanne.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud Swedbank vastus - Xxx Xxxi kohta (1 kd, lk

60-65), mille kohaselt Xxx Xxxi nimelt ja kontolt: 16.12.2011 Xxxon tehtud järgmised ülekanded

Xxx xxx arvelduskontole summas 5 000 eurot selgitusega - xx x ülekanne, 14.12.2011

arvelduskontole summas 4 500 eurot selgitusega laenu osaline kustutamine, 14.12.2011 Xxx xx –

arvelduskontole summas 6 000 eurot selgitusega laenusumma vastavalt lepingule, 14.12.2011 Xxx –

Xxx

500 eurot selgitusega stavalt lepingule; ning ’i arvelduskontole summas 5

– võla tasumine va sularahas võttis 14.12.2011 . F U Xxx Xxxi arvelduskontolt 5 000 eurot.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud . konto väljavõte (1 kd, lk F U -

69-71), ol rahaliste vahendite liikumine ajavahemikul kust on näha . pangakont F U 01.11.2011-01.03.2012.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud kohtumäärus ja notar - Xxx poolt koostatud

lepingud (1 kd, lk 72-93), mille kohaselt notar Xxx Xxx edastas menetlejale 13.12.2011 notari büroos tõestatud dokumendid: hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, Ida-Viru maavanema korraldused.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud MTA vastus kasiino külastamise p - iirangu

kohta (1 kd, lk 94-95), mille kohaselt oli . Maksukorralduse seaduse § 29 lg 1 F U

alusel kantud - õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja ajavahemikul 20.11.2010 20.11.2013.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud väljavõte Ametlikest Teadaannetest (1 kd, -

lk 96), millle kohaselt avaldas 10.01.2012 notar teade, et Xxx Xxxi poolt väljastatud volitus

F.U nimele on tunnistatud kehtetuks ning notar avaldas 09.01.2012 teade, et Xxx

Xxx volitus .U nimele on tunnistatud kehtetuks F i poolt väljastatud

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos - saatekiri, lisadega (1 kd, lk 97-200 ja 2 kd lk 1-84), mille kohaselt vaadeldatakse ksiviilasja nr 2-06-25500 ja nr2-09-25666 materjalid.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud Eesti Post vastus (2 kd, lk 84 - -85)

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud pankade vastused - Xxx Xxx kohta (2 kd, lk 86-96)

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud advokaadibüroo vastus - ja arved (2 kd, lk

97-100, 101), mille kohaselt advokaat Margus Kiir seletas, et tsiviilasja nr 2-06-25500 raames õi või tema abikaasa ning J.Heiland osutas kaa gusabi osutamise eest tasus tavaliselt Xxx Xxx sabi.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos CD - -

plaadiga (2 kd, lk 102-104), millega vaadeldatakse Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi arvelduskontod ajavahemikul 01.05.2005-31.12.2011.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud koopiad tsiviilasjast (2 kd, lk - 107-119)

1-13-4083

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud - xx Xxx maksekorraldus (2 kd, lk 120),

mille kohaselt kandis 14.01.2011 Xxx Xxx Xxx-Xxx neilandi arvelduskontole 400 eurot üle

selgituse Xxx kinnistu eest. xx

ga „Ettemaks vald Johannesele.“

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud - xx vallavalitsuse vastus koos plaanidega (2 kd, lk 124-126), mille kohaselt katastriüksuse osadeks mõõtmiseks on vajalik omaniku avaldus maamõõdufirmale tööde teostamiseks ja katastrimõõdistamise toimikus olevate piiriprotokollide allkirjastamine. Toimik edastati vallavalitsusele detsembris 2011, korraldus 12.01.2012 nr 6, ning toimiku edastas xx vallavalitsus Ida-Viru maakatastrile 19.01.2012.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud Ida - -Viru Maavalitsuse vastus (2 kd, lk 127-

128) Xxx Xxxi esindaxxxa Ida-Viru Maavalitsusele , mille kohaselt pöördus . F U kinnistuse seotud küsimustega.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 lusel vastu võetud juures sõlmitud -1 a notar Tiit Juuse leping

koos lisadega (2 kd, lk 132-155), Xxx Xxx ja Xxx Xxx mille kohaselt müüsid 03.05.2012 ära kolmeks osaks jagatud kinnistu Xxx.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud ekspertiisimaterjali võtmise protokoll - ja

ekspertiisiakt (2 kd, lk 158-159, 160-164), mille kohaselt avalduse koopial Maa-ameti Ida-Viru katastribüroole 11.11.2011 ja 11.11.2011 Xxx ja Xxx piiriprotokollidel olevad allkirjad Xxx Xxxi nime järgi tõenäoliselt ei ole kirj i poolt. Ei ole võimalik määrata, kas utatud Xxx Xxx Xxx Xxxi allkirjad on kirjutatud .U poolt. Dokumentidel Xxx Xxx F i nime järgi olevad allkirjad sarnanevad omavahel ja tõenäoliselt on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud Põlluma

- xxxdusameti vastus koos lisadega (2 kd, lk 165-168), mille kohaselt on .U 22.11.2011 toonud isiklikult PMA Ida-Viru F

keskusesse E.Xxxi poolt allkirjastatud maaparandusehitise maa-alal paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu kooskõlastuse taotluse koos kinnisasja jagamisplaaniga.F.U vajadus pöördumiseks tuli maaparandusseaduse § 48 lõikest 1.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud kriminaalmenetluse kulude tõendid (2 kd, - lk 169-174)

Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt tegi ta novembris 2011 maamõõdistamist, et jagada kinnistu kaheks ning eraldada metsa ja põllumaa. Vormistas toimiku kuni katastri toiminguteni. Need olid Xxx ja Xxx metsa kinnistus xx vallas. Tellijaks oli xx Xxx, ta pidi vist metsa ostma. Tema koostas piiriprotokollid.

Ta suhtes ja xxx xx xx abikaasaga, kellelt kuulis, et . on olemas volikiri. Tööde eest maksis F U Xxx.

Tunnistaja xx xx xxx juhatuse liige aastal 2011 ning nad ostsid Xxx, Xxx ja ütluste kohaselt oli ta

Xxxi kinnistud, mille maakler xx leidis. Notari juures kuulud .U ja Xxx xx F i nime. Müüjal oli esindaja. Pakuti mitut varianti tasumiseks, nemad kandis notari deposiiti. Lepingu sõlmimise juures oli ka täitur ja riigi esindaja, kuna oli veel vaja midagi riigile maksta. Ei mäleta, kas notar tegu lepingusse parandusi. Rohkem pole midagi .U-lt ostnud. F

Tunnistaja xx xx suhtes ta .U-ga seoses 3 kinnistu ostu- F ütluste kohaselt müügiga. Ta oli müüja

1-13-4083

esindaja ning ostjaks oli xx xx. Notari juures oli veel lisaks maavalitsuse esindaja ja kohtutäitur.

Lepingusse tehti muudatus, kuid ei mäleta, milline. Ta ei tea, kes oli kinnistute omanikuks,

F U F U . oli esindamisõigus. . pakkus kanda raha tema arvele või kolmandale isikule, nad keeldusid ja tasusid notari deposiiti. Rohkem pole tal .U-ga tehinguid olnud. Hiljem oli xx.xx F

helistanud naisterahvas ja teatanud pettusest selle tehinguga. Võlast oli juttu enne tehingut. Raha kanti kolmanda isiku arvele, keda tehingu juures polnud.

Tunnistaja xx

Xxx, Xxxi ja Xxx kinnistustega seoses xx ütluste kohaselt oli tema menetluses täiteasi maa-ameti hüpiteegi võlgnevusega. Ta viibis notariaalse tehingu sõlmimise juures. Ta ei mäleta, kas lepingu teksti muudeti. Omanikku notari juures polnud.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud - Xxx Xxxi avaldus AS-le Swedbank, (tl (2 kd, lk 175-176), mille kohaselt palus Xxx Xxx 09.01.2012 sulgeda tema pangakaarti ja annuleerita F.U-le 19.05.2009 antud volitust.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 1 alusel vastu võetud maksekorraldus, (tl (2 kd, lk 177), - mille kohaselt Xxx Xxx kandis 05.01.2007 xx xx kontole 10000 krooni.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel vastu võetud tunnistaja xx x eeluurimisel antud ütlused (2 kd, lk 182-188), mille kohaselt suhtles ta .U-ga aastal 2011 seoses kinnistu F

Xxx ostuga. J.neilandiga oli kokkulepitud ostu summa 12000 eurot, ühel korral tahtis ta enne tehingut saada raha auto remondiks, teisel korral esimest sissemaks. Kokku tunnistaja abikaasa maksis .U-le 1300 eurot. Tunnistaja seletas, et makstud summa nad abikaasaga arvestasid F kogu kinnistu summast maha. Samuti andis tunnistaja ühel korral . le maamõõdu toimikud, F U-

mille

sai tagasi täidetuna.

Tunnistaja xx x

-Viru Maavalitsuses arendusspetialistina. ütluste kohaselt töötas ta 2011. aastal Ida

Ta oli hüpoteegipidaja i esindaja pöördus Xxxi kinnistustel Eesti Vabariigi kasuks. .U, kui Xxx F

tema poole, soovides saada infot hüpoteegi kohta, kuna soovis kinnistud võõrandada ja jagada.

Ostu- Xxx

müügi tehing toimus notar kontoris. Tehingu tulemusel hüpteek kustutati.

Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi tunnistab end süüdi osaliselt. F.U , et 2005.

aastal soovis ta vahendada 3 Xxx xxx Xxx tegi talle volituse 3 i kinnistut põlluma dusühistule.

kinnistu kohta 2005.a., et ta võib neid võõrandada oma äranägemise järgi, käsutada raha oma äranägemise järgi. E. küsis temalt laenu. Ta pöördus i poole, kes pani tüt Xxx Xxx Xxx re talu panti ja

sai raha. 32 000 krooni kandis E.Xxxi arvele ning 10 000 krooni pidi andma laenulepingu sõlmimisel sularahas. Tema pidi kuni augustini 2006 võõrandama Xxxi kinnistud ja saadud rahast tagastama Xxx tagastata. Hilisemas lepingus kasvas ile võla. Intress oli 10% kuus kui laenu ei laenusumma 100 000 kroonile. Xxx Xxx andis talle raha Riigikohtule kirja saatmiseks, bensiini jaoks, summat ei tea. Xxx ja Xxx metsa piiriprotokollid allkirjastas Xxx Xxx Xxx Xxx telefonikõne peale. Ta sai need protokollid hr. Xxx käest, kes soovis maad osta. Enamus dokumente allkirjastas

Xxx Xxx Xxx Xxx xx ja siis Migratsiooniametis. Andis kinnistud nõusolekul oma töökohas, algul

müüki kinnisvarafirmasse. Jaanuaris 2007 sai E.Xxxlt 20 000 krooni PRIA rahadest. E.Xxx tegi volikirja oma kontode kasutamiseks Hansapangas peale 2008. aastat, et ta saaks kasutada 3 kinnistu müügist saadavat raha. Aastatel 2005-2011 andis E.Xxx andnud talle 3 volitust. 3 kinnistut ostis xx xx x. Tema pani notari aja kinni ning pöördus maavalitsuse ja kohtutäituri poole. Notari deposiidist kustutati hüpoteek 20 000 eurot ning täiturile ligi 1000 eurot. id ei teadnud tehingu kuupäeva,

Xxx kuid teadsid sellest enne tehingut. Notar pidi kandma poole summast E.Xxx arveleja Xxx Xxxi pool volituse alu Xxx Xxx kontole. Xxx Xxx sel tema äranägemise järgi. Tema palus teise poole kanda i arvele laekunud raha võttis ta osaliselt sularahana välja, osa kandis poja, tütre ja eksabikaasa kontodele. Võttis selle raha, kuna vastavalt laenulepingule oli viivis 10% kuus ning laenusumma oli

1-13-4083

kasvanud mitmekordseks. Xxx Xxx xx Xxx kandis Xxx kinnistu i rahaga võis ta teha mida tahab.

eest tema poja arvele raha. Selle tehingu tegemiseks pöördus ta xx vallavalitsusse, maavalitsusse, hüpoteegi pidaja poole. Ta edastas saadu le, kes tasus hüpoteegi summa. Ta sai aru, et d info Xxx

riigiasutusse esitati P.Xxx - i võltsitud allkirjaga dokument. Kinnistuste müümisega tegeles 2005

2011.a. Müügi summas nad E.Xxxiga kokku ei leppinud. Need kinnistud olid laenulepingu tagatiseks. See leping oli tehtud hiljem ja seda E.Xxx ei allkirjastanud. 20 000 krooni ei saanud ta võla katteks, vaid PRIA rahadest, mis kanti arvele. Pool sellest jättis endale ning pool andis Xxx

isikule, kes pidi maad kasutama, Xxx midagi tasunud. hüvitades nende kulud. Võla katteks pole Xxx kandis tema poja arvele 400 eurot ning lisaks andis veel sularahas. Tema kulud antud asjas olid suuremad, kui ta sai. Kinnistu müügist sai 83 000 eurot. Raha läks võla ja tema kulude katteks. Raha ei pidanud laekuma mõlema abikaasa arvele.

10 000 krooni, mis kanti 2006.a. tema lapse arvele, oli kaja esitamise eest. I. ei maksnud ta xx

saadud rahadest, kuna ka Xxx

oli teinud volituse tema rahade käsutamiseks.

Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud laenuleping (2 kd, lk 189), mille kohaselt oli leping sõlmitud 22.06.2005 laenuandja Xxx xx i ja saenusaaja Xxx Xxxi vahel. Laenuandja andis laenusaajale 42500 krooni tähtaega 01.09.2006 intressiga 10% kuus. Siinjuures laenusaaja ei pea tagastama saadud summat, kui laenuandja es Xxx Xxxi 3 kinnistust enne indaja . võõrandab F U 31.08.2006.

Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud konto väljavõte Xxx Xxx

kd, lk 190), kus on (2 näha rahasummade liikumine Xxx xxx pangakontol ajavahemikul 01.06.2005-30.06.2005, siinjuures oli tehtud ülekanne Xxx Xxxi kontole summas 32000 eurot. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-06-25500 (2 kd, lk 191-192) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud väljastusteate koopia (2 kd, lk 193) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud kaja ja vastus hagile (2 kd, lk 194-197) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud kassatsioonkaebus (2 kd, lk 198-202) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud 2-06-25500 kohtuotsus (2 kd, lk 203-209)

Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud hüpoteekide lõpetamise kokkulepped ja kinnistamisavaldused (2 kd, lk 213-226) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud Ida-Viru Maavalitsuse vastus koos lisadega (2 kd, lk 210-211), Xxx Xxxile kus on näha, et . on tehtud järelepärimise ja sai vastuse F U kuuluvate hüpoteegiga koormatud kinnistute võla jääkide kohta. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud ettepanek kohtuväliseks lahenduseks (2 kd, lk

212), Xxx Xxx kust on näha, et esindaja kaudu tehakse 12.12.2011 ile ettepanek võlgnevuse (22.06.2005 laenulepingu alusel) kustutamiseks kinnistute võõrandamisest saadud raha koheselt üle kanda Xxx xxx pangakontole.

Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud 26.05.2005 notariaalne volikiri (2 kd, lk 227-

229), mille kohaselt Xxx Xxx hinnaga ja tingimusel oma on volitanud . müüma F U

äranägemise järgi tema omandis olevad 3 kinnistut. Samuti esitama, nõudma ja saama kõiki ametnikke pabereid, kirjutama võlaõiguslikule lepingule ja asjaõiguslepingule alla, võtma vastu müügist saadaolevat raha, maksma vajalikke makseid, alla kirjutama E. i eest ja sooritama kõike Xxx

volitusest tulenevat. Esindaja võib teha toimingu ka iseendaga või isikuga, kelle esindaja ta

1-13-4083

samaaegselt on. Volikiri kehtivus on 3 aastat ja välja antud edasivolitamise õigusega.

Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud 07.07.2005 abikaasa nõusolek (2 notariaalne

kd, lk 230), mille kohaselt Xxx xx abikaasale Xxx Xxx on andnud nõusoleku ile nende ühisvara käsutamiseks tingimuste ja väärtusega vastavalt oma äranägemisele.

Kannatanu esindaja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud taotlus menetluskulude välamõstmiseks koos arvetega (2 kd, lk 231-234)

Süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi (kannatanu Xxx Xxx)

Kohtu hinnangul järgmised tõendid ei oma tähtsust tõendamiseseme asjaolude kohta: .U F

konto väljavõte (1 kd, lk 69-71), Eesti Post vastus (2 kd, lk 84-85) ja pankade vastused

Xxx Xxxi arvete kohta (2 kd, lk 86-96) d

ning kohus kõrvaldab antud dokumen id tõendite hulgast.

Kohus leiab, et kõik kohtulikul uurimisel uuritud tõendid on usaldusväärsed ning kohtuotsuse tegemisel tugi ei neb kohus kogutud tõenditele. Vaatamata sellele, et süüdistatav . F U

tunnista ennast süüdi, sündmusi õigesti, kuid kajastab kohtu hinnangul .U kohus F

suhtub kriitiliselt ta kirjeldab oma tegude motiive, millega F U . ütlustesse, kuidas

põhjendab oma tegevust.

Järgmised dokumentid, mis on ekslikult kohtu poolt kaitsja taotluse alusel vastu võetud – kordavad juba prokuröri poolt esitatud ja kohtu poolt varem vastu võetud dokumente tagaseljaotsus :

tsiviilasjas 2-06-25500 (2 kd, lk 191-192), , kaja ja vastus hagile väljastusteate koopia (2 kd, lk 193)

(2 kd, lk 194-197), kassatsioonkaebus (2 kd, lk 198-202), tsiviilasjas nr 2-06-25500 kohtuotsus (2 kd, lk 203-209), -226). hüpoteekide lõpetamise kokkulepped ja kinnistamisavaldused (2 kd, lk 213

Prokuröri poolt esitatud ja kohtu poolt vastuvõetud MTA vastus kasiino külastamise piirangu kohta

(1 kd, lk 94-95) kannab vaid .U iseloomustavaid andmeid. F

Kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmist.

Kannatanu Xxx Xxx isiklikud suhted, i ja süüdistatava . vahel olid pikaajalised F U

millised muutusid ärisuheteks aastal 2005, millal volitas . ära müüma F U Xxx Xxx

Xxx Xxx Xxx, Xxx ja Xxxi. i ja tema abikaasa ühisomandis olevat 3 kinnistut –

Asjaolu, et Xxx Xxx kinnitavad tsiviilasja nr 2-06- soovis kinnistuid ära müüa juba aastast 2004,

25500 ja nr 2-09-25666 materjalid (1 kd, lk 97-200 ja 2 kd lk 1- - 84), abikaasa nõusolek (1 kd, lk 17

18), millega Xxx Xxx on 01.12.2004 notari juures andnud abikaasale Xxx Xxxile nõusoleku nendele ühisvarana kuuluvate kinnistu ) käsutamiseks. te (Xxx, Xxxi, Xxx

Aastast 2005 hakkas Xxx Xxxi tsiviilvaidlustega ja kinnistute seotud asjadega tegelema müügiga

F U F U . . Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et . tegutses

aktiivselt, esindas Xxx Xxxi erineva . Samuti tes asutustes, koostas dokumente, tegi järelepärimisi jne kandis .U rahalisi kulusid

Xxx Xxx Xxx ja F mõned raha summad sai ta või i käest

kulude katteks (maksekorraldus tl (2 kd, lk 177). Samas rahalisi kulusid kandis ka Xxx Xxx ning t Antud asjaolu asus ka ise mõnede teenuste eest. d kinnitavad järgmised tõendid si : tsiviilasja nr 2-

06-25500 ja nr 2-09-25666 materjalid (1 kd, lk 97-200 ja 2 kd lk 1-84), tsiviilasjast nr 2-3219/03 materjalid (2 kd, lk 107-119), tegutses Xxx Xxxi esindaxxxa, kust on näha, et . F U advokaadibüroo vastus ja arved (2 kd, lk 97-100, 101), mille kohaselt advokaat Margus Kiir seletas, et tsiviilasja nr 2-06-25500 raames õi või tema gusabi osutamise eest tasus tavaliselt Xxx Xxx

1-13-4083

abikaasa ning .U osutas kaasabi, Ida-Viru Maavalitsuse vastus koos lisadega (2 kd, lk 210- F

211, 2 kd, lk 127-128 Xxx Xxxile ), kus on näha, et . on tehtud järelepärimise ja sai vastuse F U kuuluvate hüpoteegiga koormatud kinnistute võla jääkide kohta, aruanne, arve ja maksekorraldus (1 kd, lk 31-33), mille kohaselt Xxx xxx tasus 08.03.2011 ära Advokaadibüroost esitatud arve summas

149,60 eurot ning tunnistajate Xxx Xxx, Xxx Xxx, xx xx, xx xx, xx xx, xx xx . ütlused

F U . ja tema abikaasa ühisomandis olevad kinnistud (Xxx, Xxx ja Xxxi) olid omandatud erastamise teel aastal 2004 ning kinnistutel olid kitsendused ja koormatised

(kinnitusraamatu väljavõtted 1 kd, lk 34 il võlg – -39). Samuti seisuga 08.02.2010 oli Xxx Xxx kinnistu Xxx eest 42967,65 krooni, Xxx 307066,35 krooni, Xxx 220320,48 krooni, Xxx – – – – i

181955,49 krooni, Xxx 70451, 47 krooni (saldo teatis 1 kd, lk 30). –

Selleks, et . oli võimalus seaduslikul alusel te F U geleda Xxx Xxxi asjaajamisega olid

koostatud järg 2005 abikaasa notariaalne nõusolek (2 kd, lk 230), mised dokumentid: 07.07.

26.05.2005 notariaalne volikiri (2 kd, lk 227-229), 09.07.2008 notariaalne volikiri (1 kd, lk 3-5), 08.08.2011 notariaalne volikiri (1 kd, lk 6-7), 06.12.2011 notariaalne volikiri (1 kd, lk 27-28, 121- 123).

07.07.2005 andis Xxx Xxx Xxx Xxxile nõusoleku abikaasale nende ühisvara käsutamiseks tingimuste ja väärtusega vastavalt oma äranägemisele.

Xxx Xxx 26.05.2005 on on kolmel korral andnud notariaalse võlituse kinnistute võõrandamiseks.

Xxx Xxx volitanud .U

F müüma hinnaga ja tingimusel oma äranägemise järgi tema omandis olevat 3 kinnistut.

Esindaja võis teha toimingu ka iseendaga või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on. Volikiri kehtivus oli ega.

3 aastat ja välja antud edasivolitamise õigus

Kolme aasta pärast on volitanud . käsutama (müüma ) F U 09.07.2008 Xxx Xxx Xxx

Xxxi ja

5 kinnistust (Xxx, Xxxi, Xxx Xxx, Xxx tema abikaasa ühisomandis olevat , ) ,

hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Volikiri kehtivus on 3 aastat ja on antud edasivolitamise õiguseta.

Veel kolme aasta pärast on 08.08.2011 Xxx Xxx volitanud .U

F käsutama (müüma )

Xxx Xxxi ja

5 kinnistust (Xxx, Xxxi, Xxx, Xxx, Xxx tema abikaasa ühisomandis olevat ) , hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Volikirjal on tähtajatu kehtivus ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha Xxx Xxxi nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, kellele esindajaks ta samaaegselt on.

Samuti 06.12.2011 on Xxx Xxx volitanud . võõrandama ja käsutama hinnaga ja F U

muude tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxxi ühisomandis olevad 4 kinnistust ( ) ning andma üle kinnistute omandi; jagama Xxx, Xxxi, Xxx, Xxx

ting Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxx imustega vastavalt esindaja äranägemisele i ühisomandis

oleva kinnistu (Xxx) kaheks või enamaks eraldi kinnistuks, sõlmima vajalikud kokkulepped ja esitama kinnistamisavalduse; tega vastavalt võõrandama ja käsutama hinnaga ja muude tingimus esindaja äranägemisele kinnistu Xxx, sealhulgas kinnistu jagamise tulemusel tekkinud kinnistuid ning andma üle kinnistute omandi. Volikirjal on tähtajatu kehtivus ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha i nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, Xxx Xxx kellele esindajaks ta samaaegselt on.

22.06.2005 Xxx Xxx ja Xxx Tamberg laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja (Xxx sõlmisid

Xxx laenusaajale Xxx Xxxile kuus. Siinjuures 42500 krooni tähtaega 01.09.2006 intressiga 10% laenusaaja ei pea tagastama saadud summat, kui laenuandja esindaja . võõrandab F U Xxx Xxxi

3 kinnistust enne 31.08.2006 (laenuleping 2 kd, lk 189). Xxx Xxxi panga

32500 krooni kanti üle

kontole ning 10000 krooni anti sularahas. Xxx Xxx t (2 kd, lk 190) konto väljavõttes asitõendi

ja

1-13-4083

vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (2 kd, lk 102-104), , et 22.06.2005 Xxx Xxx on näha

pangakontolt on Xxx Xxxi kontole summas 32000 eurot. tehtud ülekanne

F F .U sai Xxx Xxxilt erinevad rah summad ( .U allkiri k 1 lk 1), a

23.01.2007 - 20000 krooni, 02.12.2007 - 2000 krooni, 21.12.2007 - 5000 krooni, 08.10.2010 - 2000 krooni.

Xxx Xxx ega .U ei vadlusta laenu saamise ja

F raha üleandmise fakte.

12.12.2011 on .U esindaja tegi kirjaliku ettepaneku Xxx Xxxile 22.06.2005 F laenulepingu alusel tekkinid võlgnevuse kustutamiseks ja kinnistute võõrandamisest saadud raha üle kandmiseks Xxx Xxx pangakontole.

13.12.2011 Xxx Xxx

sõlmiti notari juures hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja tehti kinnistamisavaldused tehingu käigus müüs . 13.12.2011 sooritatud

F.U maha Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi volituse alusel (esinadaja Xxx Xxx) kinnistud xx

Xxx, Xxxi, Xxx. Siinjuures kinnistu Xxx Xxx

58 976 euro eest, Xxx müüdi ära 29 598 euro eest, – i

- 13 814 euro eest, kokku 102

388 eurot. Sellest summast kanti üle 19 227 eurot 26 senti hüpoteeki pidajale (Riigile) ning kinnistud vabastati hüpoteeki alt, samuti kanti üle 132 eurot 20 senti Kohtutäiturile ning kinnistusraamatusest kustutati keelumärge kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Müügist saadud raha summas 41514 eurot 27 senti kanti üle Müüja (Xxx Xxxi) pangakontole, sama summa 41514 eurot 27 senti kanti üle Müüja üpoteekide Xxx Xxx pangakontole (H lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused 1 kd, lk 20-

26), (notar Xxx poolt koostatud lepingud 1 kd, lk 72-93), (Xxx Xxx millle kohaselt konto väljavõte, on 13.12.2011 laekunud Xxx Xxx arvelduskontolt Xxx Xxx kontole raha summas 41 514,27 eurot 1 kd, lk 40-48, 66-68), tunnistajate Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx, xx xx, süüdistatav F U . ütlused.

Kinnistute müügist saadud raha , mis üle , võttis summas 41 514,27 eurot kanti Xxx Xxx kontole

kontolt Xxx Xxx Xxx Xxx , tunnistaja Xxx Xxx ja ja andis . le ( konto väljavõte F U-

süüdistatava ütlused). Xxx Xxxi arvelduskontole laekunud rahaga summas 41 514,27 eurot tegi

F U . järgmist: võttis ajavahemikul 13.12-14.12.2011 arvelt sularahas kokku 5860

eurot, 14.12.2011 Xxx Xxx kandis üle arvele 5500 eurot selgitusega „võla tasumine vastavalt lepingule“, 14.12.2011 kandis üle arvele 6000 eurot selgitusega „laenu summa Xxx-Xxx xx

vastavalt lepingule“, 1 kandis üle 4.12.2011 .U arvele 5000 eurot ja 3000 eurot, F

14.12.2011 xx xx arvele 4500 eurot, ajavahemikul 15.12.-27.12.2011 sularahas kandis üle võttis ära

kokku 6500 eurot, 16.12.2011 Xxx-Xxx .U arvele 5000 eurot selgituseg F kandis üle a „laenu

summa vastavalt lepingule“, kaardiga 59,06 eurot, 52,70 eurot, samuti võeti maksis arvelt teenistustasud summas 67,64 eurot. Kokku summas 41539,10 eurot (Xxx Xxxi AS Swedbank konto väljavõte ajav väljavõtted ahemikul 01.12.2011-09.01.2012 1 kd, lk 2), (xx x konto

1 kd, lk 49-51),

(Xxx-Xxx Xxx Xxx -59) , (Swedbank vastus Xxx Xxx F U . ja ’i konto väljavõtted (1 kd, lk 52 i

arvelduskonto kohta 1 kd, lk 60-65) tlused. , süüdistatava ü

09.01.2011 pöördus Xxx Xxx -le Swedbank avaldusega, kus Xxx Xxx palus 09.01.2012 sulgeda AS

tema pangakaarti ja annuleerita .U-le 19.05.2009 antud volitust (2 kd, lk 175-176), F kannatanu ütlused.

09.01.2012 avaldas notar Xxx Xxx Ametlikes Teadaannetes teade, et Xxx Xxxi poolt väljastatud volitus .U nimele on tunnistatud kehtetuks ning 10.01.2011 avaldas notar Xxx Xxx F

Ametlikes Teadaannetes teade, et Xxx Xxxi poolt väljastatud volitus . nimele on F U tunnistatud kehtetuks (1 kd, lk 96).

1-13-4083

11.01.2011 pöördus Xxx Xxx avaldusega politseisse, et .U omastas Xxx ja Xxx F kuuluvate kinnistuste müügi käigus raha summas 81000 eurot (1 kd, lk 19-28), ning 14.01.2014 tegi

Xxx Xxx politseisse kuriteoavalduse (1 kd, lk 29), kannatanu Xxx Xxxi ja tunnistaja Xxx Xxx i ütlused.

F.U süüdistatkse KarS § 201 lg 2 p 2 järgi talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, esindaja ühisomandisse nimelt selles, et olles Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi kuuluvate kinnistute võõrandamiseks võõras vara, tegutses teda , seega isikuks, kellele oli usaldatud volitanud isikute huvide vastaselt, pööras omavoliliselt enda ja kolmandate isikute kasuks kinnistute müügist laekunud raha.

Kohus on tuvastanud, et Xxx Xxx ja Xxx Xxx on volitanud . ära müüma F U ühisomandis kuuluvat vara ning kinnistute tehingute teostamisel tegeles .U volituste F

alusel. Samuti Xxx Xxx on andnud Johennes .U-le volituse ma Swedbangas oleva te F pangakonto kasutamiseks.

Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks.

Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus järgmistes asjaoludes:

- kinnistute müügist saadud raha on tegemist . le usaldatud võõra F U- puhul varaga.

Vara usaldamise mõiste KarS § 201 lg 1 teise teoalternatiivi tähenduses hõlmab ka juhtumeid, kus on olemas arvelduskonto omaniku nõusolek teise isiku juurdepääsuks arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks.

F.U-le tehingu sooritamise ajal Xxx Xxxi poolt antud kehtiva volituse alusel pidi ta kinnistute

. Xxx Xxxi poolt antud viimases volituses ei ole ette nähtud tingimusi, kuhu peab peale ostu-

müügilepingut raha laekuma.

Kinnistute müügist saadud raha oli tehingu (müügilepingu) tegemise ajal notar Xxx Xxx pangakontol ning peale tehingu sooritamist kandis notar raha üle nii, nagu oli volitustes ette nähtud.

Xxx Xxx sel temale kuuluv osa rahast (41514,27 eurot) tema pangakontole ning ile läks volituse alu

kuna Xxx Xxx Xxx Xxx Xxx Xxxi osa rahast i volitus ei näe ette raha ülekandmist, siis kandis (41514,27 eurot) .U ettepanekul Xxx Xxx pangakontole. F

F.U oli volitus Xxx Xxxi pangakonto kasutamiseks, samuti oli olemas eelnev Xxx

Xxx

nõusolek selle kohta, et ta võtab tema kontole laekunud raha ja annab . le. F U-

Seega Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi ühisomandisse kuuluvate kinnistute võõrandamisest saadud raha puhul on tegemist

F U- . le usaldatud võõra varaga.

- talle usaldatud vara enda kasuks. F U . pööras

Enda kasuks pööramine tähendab faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. vara

F.U , kannatanu Xxx Xxxi, tunnistajate Xxx xx (Xxx) ja Xxx Xxxi ütluste ja dokumentaalsete tõendite alusel on tuvastatud, et . käsutas kinnistute müügist F U

saadud raha kui enda oma. Xxx Xxxi kontole kantud osa rahast võttis . isiklikult F U välja sularahas, osa kulutas pangakaardiga makstes, osa kandis üle erinevatele sugulastele. Xxx xx pangakontole laekunud raha Xxx Xxx võttis kontolt ja andis üle . le ning Johannes F U-

1-13-4083

F U F . käsutas raha oma äranägemise järgi. .U manifesteeris omastamistahet väliselt tajutavates tegudes, seega pööras talle usaldatud vara enda kasuks.

- tegemist on .U-le usaldatud varaga. F

F.U jaoks olid Xxx, Xxxi, Xxx kinnistud Xxx ja Xxx Xxx võõrad, kuna kuulusid i

ühisomandisse hüpoteekide lõpetamise . 13.12.2011 notari Xxx Xxx juures tehingute soritamisel ( leping, kinnisasjade müügileping asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused u ) tegutses .U F kinnistute omanike volitusel.

RKKK 3-1-1-13-

05 kohaselt käsutuslepingu alusel asja valdava isiku jaoks on asi talle võõras. Seega võõraste kinnistute müügist saadud raha on . jaoks samuti võõras vara. F U

Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selles, kas . pööras talle usaldatud võõra vara F U

enda kasuks

Süüdistatav . kaitseversiooni kohaselt oli tal õigus kogu kolme kinnistute müügist F U

saadud rahale, kuna 22.06.2005 sõlmitud laenulepingu alusel oli il kinnistute võõrandamise Xxx Xxx aja seisuga (13.12.2011) tekkinud võlgnevus palju suurem kui müügist saadud Xxx Xxxi osa rahast.

Süüdistatav . ütluste kohaselt, kuna tal oli F U Xxx Xxx volitus tema rahaliste

vahendite käsutamiseks ning arvestades laenulepingu tingimusi (laenuandja Xxx Xxx andis laenusaajale Xxx Xxxile 42500 krooni 01.09.2006 intressiga 10% kuus; ning laenusaaja ei tähtajaga

pea tagastama saadud summat, kui laenuandja esindaja .U v Xxx Xxxi 3 kinnistu F õõrandab t

enne 31.08.2006 Xxx Xxxi osa rahast summas 41514,27 eurot . Samuti oli tal ), võis ta võtta endale Xxx Xxxi volituse alusel õigus käsutada müügist saadud raha oma äranägemise järgi.

Kohtu hinnangul on kohtuistungil uuritud tõenditega tuvastatud, et . tegutses F U talle usaldatud vara enda kasuks pööramiseks ebaseaduslikult ning .U kaitseversioon on F

ümber lükatud teiste tõenditega – eelkõige kannatanu i ütlustega, tunnistaja

Xxx Xxx Xxx Xxxi ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega.

Kohus tuvastas, et 22.06.2005 Xxx Xxx ja Xxx xxx laenulepingu, ning X Xxx ei sõlmisid xx

tagastanud raha lepingus ettenähtud tähtajaks. Samuti .U tegeles alates aastast 2005 F

Xxx Xxxi tsiviilvaidluste ja kinnistute seotud asjadega, kandes seejuures teatud müügiga materiaalseid kulusid.

Samuti on tuvastatud, et .U sai Xxx Xxx 23.01.2007 - F ilt järgmised raha summad: 20000 krooni, 02.12.2007 - 2000 krooni, 21.12.2007 - 5000 krooni, 08.10.2010 - 2000 krooni ning veel väikesed summad seoses Xxx Xxxi asjaajamisega tekkinud kulude katteks. Xxx Xxx ise ka tasus erinevate teenuste osutamise eest, nt õigusabiga seotud kulud.

Xxx Xxxi ja .U vahel ei olnud rahalised suhted reguleerinud ega kokku lepitud F –

F.U ei ole kunagi esitanud Xxx Xxxile arveid ega aruandeid, seoses millega ja millised täpselt kulud ta kandis; ei nõudnud ilt laenulepingu alusel tekkinud võla Xxx Xxx

tagastamist ning ega tuletanud seda meeldegi. Xxx Xxx andis .U-le raha ning ei F

öelnud, et tema arusaamise järgi läheb see raha võla katteks; olles volitanud F.U enda asja ajamist või kinnistute müümist, ei arutanud täpselt töö tasustamise tingimusi jne. Kuid kohtu hinnangul Xxx Xxxi ja . suhted enne 13.12.2011 kannavad tsiviilõiguslikku F U iseloomu ning rahaga seotud küsimused, vaidlused, arusaamatused seoses laenu/võla tagastamisega või töö tasustamisega tuleb lahendada tsiviilmenetluse korras.

Seega . arusaam, et kuna isik on talle võlgu – siis ta võib omandada talle usaldatud F U

1-13-4083

vara, on vale. Samuti on vale .U seisukoht, et vastavalt Xxx Xxxi poolt 06.12.2011 F

tehtud volitusele oli tal õigus käsutada kolme kinnistute võõrandamisest saadud raha oma äranägemise järgi, sh võtta raha endale. Volituse tekstist on selgelt näha, et . võis käsutada F U

st tegutseda oma äranägemise järgi enne tehingu sooritamist, aga mitte käsutama peale tehingut saadud raha.

Kannatanu Xxx Xxxi ütluste kohaselt pöördus . tema poole ja tegi ettepaneku F U

kinnistud Xxx, Xxxi ja Xxx g E.Xxx ära müüa nin i nõustus sellega, vormistades . nimele F U

volitusi. Volitused olid vormistatud eesmärgiga kinnistud maha müüa. Müügist saadud raha pidi

F.U kandma Xxx Xxxi või tema abikaasa arvele.

(abikaasade Xxx ja Xxx Xxx) .

Tunnistaja Xxx Xxx , et endine abikaasa Xxx Xxx teatas talle, et .U hakkab F i ütlustest tuleneb

tegelema kinnistute , milleks Xxx Xxx vormistas notariaalselt algul - müügiga abikaasale nõusolek

kinnistute Viimase volituse müümiseks, ning seejärele kaks volitust . nimele. F U vormistamisel notari juures andis Xxx Xxx oma arve numbri, kuid . palus võta arve number F U

ära, et siis on tal parem tegutseda. andis . le nõusoleku innistute müügiks F U- Xxx Xxx xxxult k ning müügist saadud raha summast pool pidi laekuma temale.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu Xxx Xxxi ja tunnistaja Xxx Xxxi ütlustes, samuti nende ütlused on kinnitatud teiste kogutud tõenditega. Xxx ja Xxx Xxx kohe, kui said teostatud tehingust teada, pöördusid politseisse, mis tõendab, et nad andsid . le volitused F U- xxxult maade

müügiks aga mitte raha käsutamiseks. Samuti asjaolu, et Xxx Xxx ja Xxx Xxx volitasid võõrandama 3 kinnistut, et nende soov oli kinnistud müüa ning saada raha endale, kinnitavad

F F .U-le vormistatud viimased volitused, millega on fikseeritud .U

pädevus kinnistute Xxx Xxxi ja Kaeva kohta. Volituste alusel on .U tegevuse , F

lõpptulemus – võõrandada teatud summa eest kolm kinnistut ja edastada saadud raha Xxx Xxxile ja Xxx Xxxile.

Seega .U puudus Xxx ja Xxx Xxx F i volitus kinnistute võõrandamisest saadud raha käsutamiseks. Asjaolu, et . oli seaduslik alus kinnistute müügiks, et an F U

na talle õigust vara enda kasuks pöörata.

F U . esitas kaitsja kaudu tõendina koostatud 12.12.2011 kirjaliku ettepaneku, mille kohaselt .U esindaja tegi Xxx Xxxile ettepaneku F

Kohtu hinnangul ei kinnita antud tõend . raha omastamise seaduslikkust, kuna F U

t ning puuduvad andmed koostati üks päev enne kinnistute võõrandamise lepingu sõlmimis selle kohta, et Xxx Xxx oli sellest teadlik. Samuti vaatamata koostatud kirjaliku ettepanekule ei andnud Xxx ja Xxx Xxx nõusolekut kinnistute võõrandamisest saadud raha käsutamiseks.

RKKKL 3-1-1-84-10 kohaselt on omandamisega tegemist siis, kui isik teeb selliseid toiminguid (rahaülekandeid) milleks teda volitanud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks.

F U . , võttes kontole müügist laekunud raha ning käsutades Xxx Xxx Xxx Xxxi kontole

1-13-4083

laekunud raha, pööras enda kasuks raha, mis KarS § 201 kohaselt oli käsitletav . le F U-

usaldatud varana. . selline tegevus oli KarS § 201 mõttes ebaseaduslik, sest see F U

toimus kinnistute müügist saadud raha omanike, i, nõusolekuta. Jär Xxx ja Xxx Xxx elikult on F U . oma tegudega täitnud KarS § 201 kuriteo koosseisu.

KarS § 201 lg 2 p s 2 sisalduvat tunnust „suur ulatus“ tuleb sisustada lähtudes karistuseadustiku -

rakendamise seaduse § mis ületab kehtivat -st 8-2, mille kohaselt on suure ulatusega selline kahju, palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Teo toimepanemise ajal (aastal 2011) oli suureulatusliku kahju piir seega 27802 eurot. Et .U tekitas oma teoga 82000 euro suuruse kahju, F realiseeris ta KarS § 201 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eelda suhtes. Süüteokoosseis on b omastamine tahtlust koosseisu asjaolude täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Riigi eeln kohtu praktika kohaselt võib süüdlase käitumine kuriteosündmusele enud või sellele

järgnenud ajal anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (RKKKL 3-1-1-16-04). Kohtu hinnangul .U kinnistute F

võõrandamise eelnev ja järgnev käitumine näitab, et ta tegutses eesmärgipäraselt ja le

eesmärgipärane käitumine on tahteline käitumine. i ütlustest tuleneb, et Kannatanu Xxx Xxx

F U . ei teavitanud teda ei enne ega ka pärast tehingut kinnistute võõrandamisest.

Samuti Xxx Xxx viimase volituse vormistamisel notari juures palus .U F i ütluste kohaselt, mitte märkida Xxx Xxxi pangakonto numbrit, sest nii on tal parem tegutseda. Kohus leiab, et süüdlase käitumine, et . F U oli volitus Xxx Xxxi pangakonto kasutamiseks ning ta ei teavitanud kinnistute omanikke notariaalse tehingust, samuti ta palus Xxx Xxxit mitte märkida oma pangakontot (kuna tal puudus võimalus tema pangakontot kasutada) ning ei teavitanud ka teda kinnistutega seotud tehingust Xxx

– näitab, et . oli enne tehingut tahe omandada F U ja Xxx Xxxi vara. .U tahtis toime panna kuriteo F ning soovis oma tegude tagajärge. Kohtu hinnangul pani .U toime kuriteo kavatsetult. F

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele süüdi F.U tunnistada 201 lg 2 p 2 järgi.

Süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (kannatanu Xxx Xxx episood)

Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite alusel ütlused,

- kannatanu Xxx Xxx tunnistajate Xxx Xxx

ja Xxx Xxx

(Xxx Xxx ütlused, süüdistatava . ütlused ja dokumentaalsed tõendid F U

maksekorraldus 2 kd, lk 120), loeb kohus tuvastatuks, et 2011.a. tahtis Xxx Xxx osta metsa sügisel

või põllumaad Ida-Virumaal ning .U, kes tegeles notariaalse volituse alusel kinnistu Xxx F

jagamise ja võõrandamise küsimustega, pakkus Xxx Xxx osta osa Xxx kinnistust. Enne tehingut le

1-13-4083

F F U .U palvel tegi Xxx Xxx . poja arvele ülekande summas 400 eurot selgitusega „ettemaks“ ning kahe nädala pärast andis . le üle F U- sularahas 900 eurot. Hiljem ei

saanud Xxx Xxx Kolmeks F U . kätte ning raha summas 1300 eurot jäi tagastamata.

osaks jagatud kinnistu XXX Xxx Xxx ja Xxx Xxx (notar Tiit Juuse juures müüsid 03.05.2012 ära sõlmitud leping koos lisadega 2 kd, lk 132-155)

F.U faktiliselt tegeles Xxx maaüksuse jagamisega selle kinnistu edasise müümise eesmärgil. Antud asjaolu leidis kinnitust kannatanu, tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega (Xxx Xxx:

Xxx Xxx:

. Xxx Xxx: Ida-Viru Maavalitsuse vastus (2 kd, lk 127-128),

Ida-Viru Maavalitsuse vastus koos

lisadega (2 kd, lk 210-211), mille kohaselt on .

Ülalnimetatud tõendid on kooskõlas . ütlustega, mille kohaselt sai ta F U Xxx Xxxlt

raha kokku summas 1400 eur

ot, kuna tegeles maaüksuse jagamise ja võõrandamisega seotud XXX

küsimustega ning kandis rahalisi kulutusi. Ta pöördus e, hüpoteegi pidaja xx valla, maavalitsus

poole. a sai F U . väidab, et tema transpordikulud olid suuremad, kui summa, mille t

Xxx Xxx

käest.

Xxx Xxx kohaselt oli tal vaja autot remontida. Kuna seletas kohtuistungil, et . sõnade F U

maamõõduaeg on 2 andis eeluurimisel ütlusi, et ühel korral tahtis -3 kuud, oli tal vaja raha. Xxx Xxx F.U enne tehingut saada raha auto remondiks, teisel korral -esimene sissemaks.

Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et Xxx Xxx poolt saadud raha summas 1300 eurot jättis . endale või kasutas oma isiklikes huvides, st omastas. Kõik . F U F U

tegevused näitavad seda, et ta tegeles kinnistu jagamisega ja soovis Xxx ja Xxx Xxx XXX i

esindaxxxa maaüksuse ära müüa. Vaieldamatu on ka see, et ta kandis transpordi ja aja kulusid.

F U F . ei jõudnud tehingut lõpule viia, kuna Xxx ja Xxx Xxx annuleerisid .U-le antud volitused. Xxx Xxx käest saadud raha summas 1300 eurot on jäänud talle tagastamata. Kuid kohus leiab, et xxxuüksi raha tagastamata jätmine pole veel käsitletav võõra vara ebaseadusliku pööramisena enda kasuks ja järelikult puuduvad . F U tegudes, so Xxx

Xxx

le kuuluva raha tagastamata jätmises, KarS § 201 järgi kuriteo koosseisu tunnused.

Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega ega ei väljenda selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut… Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagasta (RKKKL 3-1-1-109-12).

Kuna kohus leidis, et .U tegudes Xxx Xxx epis F oodis puuduvad KarS § 201 lg 1

kuriteo koosseisu tunnused, samuti puudub korduvuse tunnus, tuleb . õigeks F U

mõista episoodis KarS § 201 lg 1 p 1 järgi. Xxx Xxx

Analüüsinud . le süüks pandud tegevusi ja kohtu poolt tuvastatu F U- t, ei leia kohus F U . tegevuses ka teisi Karistusseadustikus sätestatut kuriteokoosseise.

Süüdistus KarS § 345 lg 1järgi

1-13-4083

Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi ei tunnistanud . ennast süüdi, seletades, et ta sai F U

Xxx Xxx u, milles olid ka käest maamõõtja poolt koostatud katastrimõõdistamise toimik piiriprotokollid. Avaldusele Maa-Ameti Ida- Xxx Viru Katastribüroole ja piiriprotokollidele pani Xxxi asemel allkirjad Xxx Xxxi suulisel nõusolekul tema abikaasa Xxx Xxx. .U ise F ei esitanud kuskile neid dokumente ning ei saanud õigusi.

KarS § 345 süüdistuse kohta uuris kohus järgmisi tõendeid: kannatanute ütlus Xxx Xxxi, Xxx Xxx i,

tunnistajate Xxx Xxx, xx xx, Xxx Xxxi, xxx Xxx i i, Avaldust Maaeti ütlus , süüdistatava ütlus am

Idae (1 kd, lk 8), Piiriprotokolle (1 kd, lk 9-10), xx vallavalitsuse vastust koos Viru Katastribürool

plaanidega (2 kd, lk 124-126), Ida-Viru Maavalitsuse vastust (2 kd, lk 127-128), ekspertiisiakti (2 kd, lk 158-159, 160- xxxdusameti vastust koos lisadega (2 kd, lk 165-168). Kohtu 164), Põlluma

hinnagul on kõik uuritud tõendid usaldusväärsed ning otsuse vastuvõtmisel tugineb kohus antud tõenditele.

Eelnevalt kohus juba tuvastas, et .U tegeles notariaalsete volikirjade alusel Xxx x Xx i F

esindaxxxa Xxx abikaasade ühisomandis oleva kinnistu jagamise ja võõrandamisega. Olles kokku leppinud potentsiaalse kinnistute ostjaga, oli vajalik kinnistu Xxx jagada kaheks osaks. Kinnistu jagamiseks tellis Xxx Xxx Xxx Xxx. Xxx Xxx teostas maamõõdutöid, milliseid osutas maamõõtja maamõõdutöid ja koostas dokumente, sh piiriprotokolle. Kuid selleks, et esitada Xxx

Vallavalitsesele kõiki vajalikke dokumente sisaldava katastrimõõdistamise toimiku, oli vajalik kinnistu omaniku, Xxx Xxxi, allkirjad - avaldusele ja piiriprotokollidele. Xxx Xxx edastas Xxx Xxxi allkirjade saamiseks toimiku Xxx Xxxle, kes omakorda andis toimiku üle . le. F U-

F.U tagastas Xxx Xxxle toimiku koos Xxx Xxxi poolt allkirjastatud avalduse ja piiriprotokollidega ning edaspidi edastati toimik Xxx Vallavalitsusele ning Vallavalitsus Maa-Ameti

Ida- Xxx eraldi kaheks Viru Katastribüroole selleks, et jagada ja registreerida katastriüksus maaomandiks nimega Xxx ja Xxx.

KarS § 345 õigushüve dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe on valdkond.

Objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus leiab, et Xxx Xxxi nimel koostatud ja allkirjastatud avaldus Maa-Ameti Ida- (1 kd, lk 8), ni Xxx Xxx Viru Katastribüroole

ng i

nimel allkirjastatud 2 piiriprotokolli (1 kd, lk 9-10), on dokumendid KarS § 345 mõttes. Avaldus ja piiriprotokollid on kirjalikud aktid, mis sisaldavad inimese mõtteväljendust ning on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid: avaldus sisaldab Xxx Xxxi soovi ja palvet jagada ja registreerida Katastribüroos eraldi maaomanditeks katastriüksus ning panna uutele Xxx

maaomanditele nimeks Xxx ja Xxx; piiriprotokollid sisaldavad sh protokollide koostaja andmeid, piiri ja piiripunktide kirjeldusi. Avaldus ja piiriprotokollid on koostatud kirjalikult paberikandjal, nendest selgub ka dokumentide väljaandja.

Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Kohus leiab, et kõnealuse avalduse ja piiriprotokollide puhul on tegemist võltsitud dokumentidega.

Järeletegemine on dokumendi valmistamine (nt allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust allkirja anda. Sisult võib nii valmistatud dokument olla ka õige. Käeekspertiisi (2 kd, lk 160-

164), kannatanu Xxx Xxxi ja süüdistatav . ütluste alusel on tuvastatud, et F U dokumendid pidid sisaldama Xxx Xxxi allkirju, kuid allkirjad ei ole pandud Xxx Xxxi poolt.

KarS § 345 järgi objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab võltsitud dokument olema kasutatud ja peab olema

kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele.

Võltsitud dokumendi kasutamine ei tähenda selle võltsimist. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega.

1-13-4083

Xxx vallavalitsuse vastuse koos plaanidega (2 kd, lk 124-126) kohaselt .U F pööras Xxx vallavanema poole oktoobri algul 2011 ning teatas, et algatakse Xxx katastriüksuse jagamine.

Katast edastati vallavalitsusele detsembris 2011, ning toimiku edastas Xxx rimõõdistamise toimik

vallavanem Ida-Viru maakatastrile 19.01.2012. Samuti katastri osadeks mõõtmiseks on vajalik omaniku avaldus tamise toimikus olevate maamõõdufirmale tööde teostamiseks ja katastrimõõdis piiriprotokollide allkirjastamine. Toimikutes oleval avaldusel ja piiriprotokollidel oli omaniku allkiri.

Ida-Viru Maavalitsuse vastusest (2 kd, lk 127-128) tuleneb, et .U Xxx Xxx F pöördus i

esindaxxxa Ida-Viru Maavalitsusele kinnistu Xxx jagamisega seotud küsimustega.

Põllumaxxxdusameti Ida-Viru keskuse vastusest koos lisadega (2 kd, lk 165-168) tuleneb, et

F.U 22.11.2011 on toonud isiklikult PMA Ida-Viru keskusesse E.Xxxi poolt allkirjastatud maaparandusehitise maa-alal paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu

kooskõlastuse taotluse koos kinnisasja jagamisplaaniga. . vajadus pöördumiseks tuli F U

maaparandusseaduse § 48 lõikest 1.

Ülaltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et kõnealuseid võltsitud dokumente kasutati kinnistu Xxx .U, olles teadlik, et avaldusel ja piiriprotokollidel F jagamise eesmärgil –

ei ole Xxx Xxxi allkirjad, tagastas Xxx Xxx Xxx Xxx kaudu maamõõtjale le ning maamõõtja edastas

võltsitud dokumente sisaldav astrimõõdistamise toimik kat Xxx Vallavalitsusele ning Xxx

Vallavalitsus Maa-Ameti Ida-Viru Katastribüroole. Samuti omandati võltsitud dokumentide alusel õigusi – võltsitud dokumendid esitati kinnistu jagamise eesmärgiks ning kinnistud jagati ära.

Seega, .U , olles teadlik, et avaldus Maa-Ameti Ida- F Viru Katastribüroole ja

piiriprotokollid on võltsitud, sh sisaldavad mitte Xxx Xxxi, vaid teise (tuvastamata) isiku allkirju, laskis õiguskäibesse võltsitud dokumente (edastas teistele isikutele Vallavalitsusele ja riigiasutusele edasiseks esitamiseks) eesmärgiga omandada õigusi (saada kinnistult uued katastriüksused), Xxx ning täitis KarS § 345 järgi objektiivse koosseisu.

Subjektiivne külg eeldab tahtlust kõiki objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudsete tahtlusega. Piisab sellest, et isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks.

Kohus leiab, et .U F pani kuriteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. eesmärk jagada kinnistu F.U on soov ja

Xxx eraldi kinnistuseks selleks, et edaspidi uued kinnistud eraldi ära müüa. Selleks käis ta erinevates asutustes informatsiooni saamiseks, tõi isiklikult PMA Ida-Viru keskusesse E.Xxxi poolt allkirjastatud maaparandusehitise maa-alal paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu

kooskõlastuse taotluse koos kinnisasja jagamisplaaniga, lasi tuvastamata isikul Xxx Xxxi asemel allkirjastada ning edastas võltsitud dokumendid teiste isikute kaudu vallavalitsusele ja riigiasutusele. .U oli teadlik, et dokumentidel on teise isiku, mitte kinnistu omaniku F

Xxx Xxxi, allkirjad, st oli teadlik, et dokumendid on võltsitud. . tegevused olid F U

tahtlikud ja sihikindlad eesmärgi saavutamiseks. õigus

.U sai aru, et te F

omandamiseks laseb ta õiguskäibesse võltsitud dokumente, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani kuriteod toime otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul on alus tõendite põhj süüdi al ja tuginedes oma siseveendumusele .U F

1-13-4083

tunnistada 201 lg 2 p 2

Xxx episoodis

345 lg 1 kuriteo järgi süüdi tunnistada KarS § järgi E. ,

toimepanemises ning mõista . õigeks episoodis KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. F U F.U

III

Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista xxxult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtul puudub alus .U F karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada.

KarS § näeb karistusena ette karistuse või

201 lg 2 rahalise kuni viieaastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Süüdistus on esitatud teise astme kuritegude toimepanemises, on suunatud vara ja avaliku mis

usalduse vastu. .U pani kuriteod toime kavatsetult ja otsese kahtlusega, F

omastamisega on tekitatud kannatanule suur kahju. Tekitatud kahju ei ole kannatanu le hüvitatud,

F.U

ei ole oma süüd tunnistanud.

Samas arvestab kohus, et kuritegude toimepanemisest on möödunud kolm aastat ning ei ole F U . uusi süütegusid toime pannud.

F.U on varem kriminaalkorras 2 korral erinevate kuritegude eest karistatud, sh varavastase kuriteo eest, . ning 14 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest

Süüdistatava tegudes ei ole KarS § s 57 sätestatud ka KarS § te - ristust kergendavaid asjaolusid ega -s

58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, kuriteo aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemisest, toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti sanktsioonide keskmist määra paragrahvide

KarS § 201 lg 2 , KarS § 345 lg 1 – et süüdistatava süü -2 aastat 6 kuud

1 aasta 6 kuud. Kohus leiab,

suurus on keskmine ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude, tuleb . karistada tingimisi F U

vangistusega sanktsiooni madala ja keskmise määra utades teda käitumiskontrollile. piires, all

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et KarS § 201 lg 2 p 2 järgi tuleb mõista

.U-le 1 aasta 6 F

kuud vangistust ning KarS § 345 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg

1,3 jätta vangistus tingimisi suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui F.U

F.U -6 katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 2 aastat.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri -

1-13-4083

kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi.

Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09).

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada.

Kriminaalasjas on kannatanu Xxx Xxx esitanud tsiviilhagi summas 83 000 eurot. Eeluurimise käigus kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 83028,54 eurot, kuid kohtulikul uurimisel on Xxx

Xxx

vähendanud tsiviilhagi summa 83000 euroni ning palunud välja mõista süüdlaselt.

Tsiviilhagi summa 83 de

000 eurot seisneb kinnistute võõrandamisest saadud rahasumma st, mis täies ulatuses oli .U poolt omandanud. F

Kohus loeb esitatud tsiviilhagi põhjendatuks . Tsiviilhagi summa on tõendatud ning rahuldab hagi

kannatanu Xxx Xxxi ja tunnistajate Xxx Xxxi, Xxx xxx (Xxx), Xxx , süüdistatava . F U Xxx

ütlustega, kinnisasjade müügilepinguga, arvelduskonto väljavõtte ja maksekorraldustega.

Kannatanu tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele ja väljamõistmisele F.U-lt.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et ahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas k ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS §-dele 175 lg 1 p 1,2,3,4,5,9, 176 lg 1 p 2, 179 lg 1 p 2 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele F.U-lt : sundraha 532,50 eurot, F.U sundtoomise kulu 18,38 eurot, käekirjaekspertiisi tasu 282 eurot, tunnistajate sõidukulud kokku 89,60 eurot, kohtumenetluses osutatud kaitsjatasu eest 1255,20 eurot. toimiku paljundamise kulu 1,90 eurot, kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu 5856 eurot

J s kaitsja s.o. kokku 144 eurot riigi kanda. ätta KrMS § 180 lg 3 alusel kohtumenetluse sõidukulud

Otsuse tegemisel kohus juhindub 311, 313, 314, 315. KrMS §

1-13-4083

( )

Larissa Prokopenko

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega.