2-14-51150/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

15. detsember 2014.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-14-51150

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

2 790 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); seaduslik esindaja

XXX(XXX)

ja

lepinguline

esindaja

Janne

Kivistik

(menetlus@kivistiku.ee)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi aeg

05. november 2014

Resolutsioon

1. Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks alates 01.05.2013 kuni

30.04.2014 sissenõutavaks muutunud elatis 1340 (üks tuhat

kolmsada nelikümmend) eurot ja alates 01.05.2014

igakuine elatis 310 (kolmsada kümme) eurot kuni XXX

lõpetab põhi- või keskhariduse omandamise põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem

kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Elatis

tuleb

maksta

XXX

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega „XXX

elatise raha“.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXX kanda.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa ning hageja ema ja kostja vahel

oli suusõnaline kokkulepe, mille kohaselt lubas kostja igakuiselt tasuda 310 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 698 eurot, mis

sisaldab järgmisi kulusid: eluasemele 181 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 40 eurot, sidele

22 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, koolikohustuse täitmisele 25 eurot,

riietele ja jalanõudele 120 eurot ning muud vältimatud püsikulutused on 65 eurot. Elatise

väljamõistmist taotletakse tagasiulatuvalt 1340 eurot ja alates 01.05.2014 summas 310 eurot

kuus.

Kostja vastuväited

2. Kostja esitas vastuväited, et kuna ta on töötu, siis ta ei ole võimeline summat 310 eurot kuus

tasuma. Tegelikkusele ei vasta väide, et tal on hageja emaga suuline kokkulepe 310 euro

tasumiseks kuus ning ta on tasunud elatist vastavalt oma võimalustele ja sissetulekutele. Kostja

leiab, et hageja on täisealine ning tõendit õppimise kohta pole esitatud, mistõttu on elatisenõue

alusetu. Kostja märgib, et elamistingimuste parandamine korteri soetamise näol, on elatise

suhtes asjakohatu, põhjendamatud on kulutused transpordile, kuna ühistransport on tasuta,

igakuiselt ei pea tegema riietele kulutusi ja meelevaldne on sidekulud 22 eurot kuus. Kostja on

nõus tasuma 100 eurot kuus, juhul kui leiab tõendamist elatise saamise õigus. Kostja palub

hagiavalduse jätta tervikuna rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, kuni 21 aastaseks

saamiseni, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

4. Kohtule esitatud hageja sünnitunnistustest nähtub, et hageja on sündinud XXX ning kostja on

hageja isa. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga Tallinnas aadressil XXX ning makstav

elatise summa on vähenenud peale seda kui kostja töötuks jäi.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab täitma oma täisealise lapse ülalpidamiskohustust ja

kui suures ulatuses.

6. Hageja on hariduse omandamise tõendamiseks esitanud XXX tõendi, millest nähtub, et ta õpib

2014/15 õppeaastal teisel kursusel. Järelikult hageja on õigustatud saama ülalpidamist oma

vanematelt.

7. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 698 eurot, mis

sisaldab kulutusi eluasemele, toidule, transpordile, sidele, tervishoiule, hügieenitarvetele,

koolikohustuse täitmisele, riietele ja jalanõudele ning muid vältimatuid püsikulutusi.

8. Hagejal kulub eluasemele 181 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja ema poolt korteri

soetamine ja pangalaen on tema eraasjad ning elamistingimuste parandamine ei puutu elatise

maksmisse. Riigikohtu 3-2-1-69-13 p-st 17 tuleneb, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka

vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada.

Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning

seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse

alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil

juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust.

Seega on kostja vastuväide, et korteri soetamine ja panagalaen on hageja ema eraasjad,

asjakohatu. Hageja on eluasemekulude tõendamiseks esitanud Nordea Panga maksegraafiku

väljavõtte, mille kohaselt on igakuised laenu tagasimaksed 330 eurot, Swedbank AS-i

väljavõttest nähtub, et kodu soetamiseks võetud omafinantseeringu laenu intresside

tagasimakse on 32 eurot kuus ja Nordea sihtotstarbelise (köögi soetamiseks) lisalaenu

väljavõttest nähtub, et tagasimaks on 115 eurot kuus. City 24 ja Kinnisvara KV.EE portaalide

väljavõtetega on tõendatud, et poole väiksemate pindadega üürikorterite üürihinnad algavad

400,00 eurost kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kogu Tallinnas pakutavate

üürikorterite

hinnad

algavad

keskmiselt

695-st

eurost

kuus,

millele

lisanduvad

kommunaalmaksed. Järelikult on hageja kulutused elamispinnale keskmisest üürihinnast

madalamad. Kommunaalkulude tõendamiseks esitatud KÜ XXX arvetest perioodil juuli 2013

kuni märts 2014 nähtub, et kommunaalkulud on keskmiselt 160 eurot kuus. Kokku on

eluasemega seotud kulud 637 eurot kuus (330+32+115+160). Arvestades, et hageja elab koos

emaga, on lapsele langeva osa suurus keskmiselt 318,50 eurot kuus. Seega on hageja kulutused

eluasemele täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud.

9. Hagiavalduse kohaselt on hageja toidukulud 1 kuus 200 eurot. Kostja esitas vastuväite, et 200

eurot kuus on palju ja sellega ta nõus ei ole. Hageja on toidukulude tõendamiseks esitanud

Prisma, Maxima, Säästumarketi, Solarise, Stockmanni, Rimi, Selveri jt kaupluste kulutšekke

perioodist 08.2013-04.2014. Samuti on esitatud hageja 06.10.2014- 30.10.2014 menüü, millest

nähtub, et kulud toidule on 213 eurot kuus. Hageja peab terviseprobleemide tõttu sööma iga

kahe tunni tagant. Hagejal tekkis pärast kostja telefonikõnet, milles kostja teavitas hagejat, et

lõpetab tema rahalise toetamise, hirm toimetuleku pärast ja psühholoogiline tõrge süüa ning

peale haiglaravi, peab ta sööma ainult vedelaid toite. Hagejal on paaniline hirm, et ta tõmbab

endale midagi kurku. Hageja tervisliku seisundi tõendamiseks on esitatud Tallinna Lastehaigla

haigusjuhtumi väljavõte, teatis individuaal- ja perenõustamise kohta ning kiirabikaart XXX .

Arvestades asjaolu, et hagejal on tervislikust seisundist tulenevalt erivajadused toidu osas

(tavapärasest tihedamad söögikorrad, vedelad toidud), peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

toidukulusid 200 eurot kuus.

10. Hagiavalduse kohaselt on kulud transpordile keskmiselt 40 eurot kuus. Hageja esindaja on

sunnitud sõidutama hagejat sihtpunkti põhjusel, et hageja kipub hilinema nii kooli kui arsti

vastuvõtule. Kostja esitas vastuväite, et kulutused transpordile on põhjendamatud, kuna

Tallinna ühistransport on täielikult tasuta. Kohus leiab, et kuna ülalpidamise ulatuse määravad

nii lapse vajadused kui ka kooselava vanema elulaad, mh ka kasutatav transpordivahend, siis

on kulud kütusele põhjendatud. Hageja on põhistanud kütusekulu suurust ka Google Mapsi

väljavõttel põhineva arvestusega, millelt nähtuvad hageja sihtkohad, vahemaa kilomeetrites ja

keskmine kütusekulu. Kohus leiab, et hageja transpordikulu on vajalik ja põhistatud ning kokku

40 eurot kuus ei ole ülemäära suur kulutus.

11. Hagiavalduse kohaselt sisaldavad sidekulud 22 eurot mobiiltelefoni kõnesid, interneti pulka ja

mobiiltelefoni järelmaksu. Kostja esitas vastuväite, et sidevahendi kulu 22 eurot kuus on

meelevaldne ja temal on pakett 3 eurot kuus olenemata kõnemahust ning tal puudub vajadus

osta järelmaksuga telefoni. Kostja vastuväitest nähtub, et tal on telefon olemas ja ta kasutab

ainult kõneteenust, mistõttu ei ole antud juhul hageja ja kostja kasutatavad paketid võrreldavad.

Kohtu hinnangul on tänapäeval tavapärane, et omatakse mobiiltelefoni ja kasutatakse sellega

kaasnevaid teenuseid, sh internetiteenust. Internetiteenuse kasutamine on hageja puhul

põhjendatud ja vajalik, kuna ta omandab kutseharidust ja interneti teenuse abil on võimalik

suhelda kooliga - saada kätte ja edastada õppeülesandeid, saada õppetööks vajalikke

õppematerjale, sh raamatukogudest jne. Sidekulud on tõendatud Tele2 Eesti arvetega ja

tasumist tõendavate maksekorraldustega.

12. Hageja on märkinud, et tervishoiule kulub keskmiselt 20 eurot kuus. Tervishoiule tehtavate

kulutuste tõendamiseks on esitatud erinevate apteekide kviitungeid. Hagiavaldusest nähtub, et

kulutused hügieenitarvetele on keskmiselt kuus 25 eurot, mis on tõendatud Selveri, Prisma,

Rimi, Maxima, Orlin OÜ, Stockmanni Depilatsiooni Buduaar OÜ kviitungitega. Kohus peab

kulutusi tervishoiule ja hügieenile vajalikeks ja põhjendatuteks kokku summas 45 eurot.

13. Hagiavalduse kohaselt on kulutused riietele ja jalanõudele keskmiselt kuus 120 eurot. Kulude

tõendamiseks on esitatud Seppäla, Takko Fashion, kaubamaja, Walking, Polaria, NewYorker,

NS King jt kaupluste kviitungid. Kostja esitas vastuväite, et igakuiselt ei pea tegema kulutusi

riietele. Kohus märgib, et hagiavalduses on toodud välja kulud 1 kuu kohta keskmiselt, mis ei

tähenda igakuiselt 120 euro suuruse kulutuse tegemist. Eelduslikult on kulud jalanõudele ja

rõivastele suuremad sügisest-kevadeni ja väiksemad suvel. Kohus arvestades, et rõivad ja

jalanõud peavad hagejal olemas olema neljaks aastaajaks ning erinevate vajaduste tarbeks, et

tema vanust arvestades kannab hageja täiskasvanutele mõeldud rõivaid ja jalatseid ning

kaubandusvõrgus müüdavate jaekaupade üldteada olevaid hindasid, peab vajalikuks ja

mõistlikuks kulutusi garderoobikaupadele keskmiselt 120 eurot kuus.

14. Kulutused lapse koolikohustuse täitmisele ja muud kulud (sh hobid) on 90 eurot. Hageja õpib

rätsep-stilistiks, mistõttu hageja hariduse omandamine ja hobi ühtivad, siis on ameti

omandamiseks vajalikud kulutused erinevate materjalide soetamiseks ja tööks vajalikud

tarvikud (õmblusmasin, kangad, nööbid, lukud, niidid, nõelad jms). Lisaks on hageja hobideks

kitarrimäng ja maalimine. Samuti käib hageja aegajalt teatris, kinos ja kontsertidel. Kulud on

tõendatud Hammond OÜ, Pärlipesa, Kangadžungel OÜ Koduekstra, Homeart sisustuspood,

Kuukivi Helmepood, Euronics jt kaupluste kviitungitega, kino ja teatripiletitega (Coca-Cola

Plaza, Solaris Kino, Cherry voucheri, Piletilevi, NO99) Kitarrikool OÜ rendilepingu, Tallinna

Huvikeskus Kullo koondarve ja Creazy deal voucheriga. Järelikult on ka kulud koolikohustuse

täitmisele vajalikud ning põhjendatud ja tõendatud.

15. Kohus on seisukohal, et hageja ühe kuu vältimatud kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt

peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: eluasemele 318,50 eurot, toidule 200 eurot,

transpordile 40 eurot, sidele 22 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, riietele

ja jalanõudele 120 eurot ning koolikohustuse täitmisele ja muud vältimatud püsikulud (hobid,

kono, teater, kontsert, raamat) 90 eurot, kokku 835,50 eurot.

Jagades lapse kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda

kulutusi 417,75 eurot kuus.

16. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on alates 2013 detsembrist tasunud elatis alla seaduses

sätestatud määra (2013. aastal oli miinimummäär 160 eurot kuus ja 2014 aastal 177,50 eurot

kuus). Seega on kostja ülalpidamise kohustust rikkunud, mis seisneb ülalpidamise ebapiisavas

ja ebaregulaarses andmises, mistõttu on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevasi kohustusi

õigel ajal ja vajalikus ulatuses.

17. Kostja vaidleb hagiavaldusele summas 310 eurot kuus vastu, kuna ta on töötu. Kostja on nõus

tasuma miinimumelatist. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab ta täitma lapse

ülalpidamiskohustus oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel.

Kohus leiab, et kostja on tööealine isik, kelle puhul on töötus ja raske majanduslik olukord

ajutise iseloomuga. Kostjal on kõik võimalused teenida piisavat sissetulekut ning seda kinnitab

ka asjaolu, et kostja on varasemalt tasunud elatist 310 eurot kuus. Kostja ei ole esile toonud

asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et ta ei ole suuteline elatist teenima vähemalt

varasemaga samaväärses ulatuses. Kostja konto väljavõttega on tõendatud, et tal on võimalik

nn. säästude arvel tellida kaupu ja vahendada neid ostjatele. Seega omab ta sissetulekut

vahendusteenuse osutamisest. Individuaalse tööotsimiskavaga on tõendatud, et kostjal on

keskeri haridus tehnik-elektrikuna, pikaajaline töökogemus ehituspuusepana, B ja C kategooria

juhiluba ning arvuti kasutamise oskus tavakasutaja tasemel, mis aitab töö leidmisele kaasa.

Järelikult ei anna kostja vastuväited, et ta on töötu, alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Kohus, võttes arvesse hageja põhistatud vajadusi ja tavalist elulaadi, asjaolu, et elatise

maksmise kohustus on lühiajaline, lõppedes kutsehariduse omandamisega ning, et kostja töötus

on ajutine olukord, leiab, et kostjalt on põhjendatud välja mõista hageja kasuks igakuine elatis

310 eurot.

18. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuva elatise nõude õigus tuleneb seadusest, siis ei

sõltu see hageja esindaja ja kostja omavahelisest suulisest kokkuleppest elatise maksmiseks.

Samas tõendab faktiliselt makstud elatise määr suulise kokkuleppe olemasolu. Samuti ei sõltu

elatise maksmine ega suurus sellest, kas hageja teenib ise suvel täiendavat lisaraha või mitte.

Kuivõrd hageja oli 2013. aastal alaealine isik ning käesoleval ajal laps, kes täisealiseks saanuna

jätkab hariduse omandamist, siis on ta õigustatud saama ülalpidamist põhi- või keskhariduse

omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97).

19. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja elatist tagasiulatuvalt 1340 eurot. Hageja märgib, et

kostja täitis kokkulepet tasuda 310 eurot kuus kuni juunini 2013. Kuivõrd kostja tasus 2013

aprillis ja 2013 juunis kokkulepitud summast suurema summa (aprillis tasus rohkem 130 ja

juunis 20 eurot), siis on 150 euro võrra vähendatud alates 2013 juulist maksmisele kuuluvat

summat. Tagasiulatuv elatise nõue summas 1340 eurot on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

20. Tulenevalt eeltoodust kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud elatis summas 1340

eurot ja alates 2014 maist igakuine elatis 310 eurot, kuni hageja lõpetab põhi- või keskhariduse

omandamise põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21

aastaseks saamiseni.

21. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra. Kostjal tuleb tasuda hageja igakuine elatis ja sissenõutavaks muutunud elatis

hageja ema XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega

„XXX elatise raha“.

Menetluskulude jaotus

22. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda

ja kostja kulud tema enda kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

24. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise

menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks

kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või

muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik