1-13-11358/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-11358

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. novembril 2014 a. kohtumaja Pärnu, Kuninga t. Kriminaalasja number 1-13-11358 (13250100564) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör

Merry Tiitus Kaitsja Mihkel Gaver Kriminaalasi

D.G

320 lg 1

süüdistus KarS § järgi üldmenetluses Süüdistatav D.G, isikukood 35609044245, Sxxxxx. RESOLUTSIOON

Juhindu 306, - kohus otsustas: des KrMS § § 309, § 311 313, § 315,

Süüdi tunnistada KarS § järgi D.G

320 lg 1 ning karistada teda rahalise karistusega summas

(100) sada 12.10 euro suurust

üks päevamäära, s.o. kogusummas (1210) üks tuhat kakssada kümme eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine D. ositi (10 k) G

kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise järgnevast kuust summas (121) ükssada le kakskümmend üks eurot kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. EE891010220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. EE932200221023778606

Swedbank pangas või arveldusarvele nr. EE403300333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele nr. EE701700017001577198 Nordea pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus „D. , 1 11358, rahaline karistus“. G

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Eesti Advokatuuril hüvitada üks D.G kaitsjale Mihkel Gaverile kaitsjatasu summas (1080)

tuhat eurot kaheksakümmend tema poolt riigi õigusabi korras kriminaalasja kohtulikus menetluses osalemise eest.

1-13-11358

KrMS § 180 lg välja mõista

1 alusel D.G-lt riigi tuludesse menetluskulud kogusummas

(1641.75) üks tuhat kuussada nelikümmend ü KrMS § 175 lg 1 p ks eurot ja 75 senti, millest

ettenähtud menetluskuluna kuuskümmend neli eurot ja on kaitsjatasud summas (64.80)

80 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning (480) nelisada kaheksakümmend eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Mihkel Gaveri osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses.

-KrMS § 175 lg 1 p 3 ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasu summas (564) viissada kuuskümmend neli eurot käekirjaekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS §

175 lg 1 p 5 alusel ettenähtud menetluskuluna (0.45) nelikümmend viis eurosenti kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulude eest.

Välja mõista KrMS § 1 D.G-lt

79 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha (532.50 viissada kolm kaks eurot ja 50 senti. ) kümmend KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada D. menetluskulude tasumist ositi (12 k) kaheteist kuu G jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 11 kuu jooksul summas (136.81) ükssada kolmkümmend kuus eurot ja 81 senti kuus ning viimasel 12. l kuul summas (136.84) ükssada - kolmkümmend kuus eurot ja 84 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest kogusummas (600) kuussada eurot riigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

EE891010220034796011 EE932200221023778606 Swedbank SEB pangas või arveldusarvele nr.

pangas EE403300 või arveldusarve nr. 333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele nr.

EE701700017001577198 Nordea pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber

2800049696 ning selgitus „ menetluskulud või sundraha“. D.G, 1-13-11358,

Kui rahaline karistus, menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asja Asja Asja Asja Asjaolu olu olu olu olud d d d d

Süüd süüdistus alljärgnevas – istatavale D.G-le oli esitatud selles, et tema 25.06.2012 a., ajavahemikul kell 9.50 kuni 12.50, andis Pärnus Pikk t. 18 asuvas Lääne Prefektuuris kriminaalasja nr. 12750000021 kohtueelse menetluse käigus kannatanu esindajana teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta ei ole koostanud ühtegi revisjonikomisjoni aruannet ja aruandele alla kirjutanud. 17.06.2009 a. X revisjonikomisjoni aruanne ei ole tema koostatud ja aruandel olev D.G nimelt allkiri ei ole tema poolt kirjutatud.

Eelnimetatud kriminaalasjas määrati 06.02.20913 a. käekirjaekspertiis, mille alusel koostatud ekspertiisiaktist nr. 13E-DK0017 nähtuvalt jõudis ekspert arvamusele, et 2008 majandusaasta aruande juurde kuuluv 17.06.2009 a. X revisjonikomisjoni aruanne on allkirjastatud D.G nimelt D.G poolt.

Seega andis D.G kriminaalasjas 12750000021 kannatanu esindajana 25.06.2012 a., ajavahemikul kell 9.50 kuni 12.50 Pärnus Pikk t. 18 asuvas Lääne Prefektuuris ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et tema ei ole allkirjastanud muuhulgas ka 17.06.2009 a.

1-13-11358 revisjonikomisjoni aruannet. Eeltoodu alusel on D. le esitatud süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi, s.o. kannatanu esindajana G-

kriminaalmenetluses t

eadvalt valeütluste andmises. Koh Koh Koh Koh Kohtum tum tum tum tumen en en en enet et et et etlus lus lus lus luse p e p e p e p e pool ool ool ool oolte s te s te s te s te seis eis eis eis eisukoh koh koh koh kohad ad ad ad ad koh koh koh koh kohtus tus tus tus tus

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatav D. end kuriteo toimepanemises süüdi ei G tunnistanud. Süüdistatav kinnitas, et tema ei ole revisjonikomisjoni aastaaruannet allkirjastanud ega seda koostanud.

Prokurör leidis, et D. süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on kriminaalasja G kohtuliku uurimisega leidnud tõendamist. Prokurör palus kohtul D. süüdi tunnistamist KarS G § 320 lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses.

Samas leidis prokurör, et süüdistatava ristküsitlemisega kriminaalasja kohtulikul uurimisel rikkus kohus kriminaalmenetlusõigust 30.01.2014 a. kaitseaktis puudub viide sellele, et süüdistatav . Kuna

soovib k

ohtus anda ütlusi, ei oleks kohus pidanud süüdistatava ristküsitlust läbi viima. Süüdistatava kaitsja leidis, et D. süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning G ta palus kohtult süüdistatava õigeks mõistmist. Kaitsja hinnangul puudus D.G vajadus ning motiiv valeütluste andmiseks. Samuti ei ole tõendatud, et tema poolt revisjonikomisjoni aruande allkirjastamise eitamine oleks olnud otseselt tahtlik. Koh Koh Koh Koh Kohtu s tu s tu s tu s tu seis eis eis eis eisuk uk uk uk ukoh oh oh oh oht t t t t

Kohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on D.G süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises leidnud tõendamist. Esmalt hindab kohus prokuröri seisukohta, mille kohaselt ei oleks pidanud süüdistatavat kohtulikul uurimisel ristküsitlema, kuna süüdistatava ütlusi ei olnud tõendite hulgas nimetatud ei kaitseega süüdistusaktis.

Kohus prokuröri eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Süüdistatava õigusi kriminaalasja kohtulikul uurimisel reguleerivad KrMS § 279 lg 3 ja § 35 lg 2, millest tulenevalt on süüdistataval kahtlustatava õiguse n õigus kaitsja vahendusel tutvuda kriminaalasja d ja kohustused, tal o toimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. KrMS § 34 lg 1 p 1 kohaselt on süüdistataval sarnaselt kahtlustatavaga õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Nõuded süüdistus

- ja kaitseaktile on reguleeritud KrMS § 154 ja § 227 järgi.

KrMS § 154 lg 2 p 4 näeb süüdistusakti põhiosa kohustusliku osana ette, et sinna tuleb märkida tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Prokurör ei ole käesoleva kriminaalasja süüdistusaktis süüdistatava ütlusi tõendina käsitlenud, mis on aga loomulik, kuna süüdistatav D. ei ole end kuriteo G

toimepanemises süüdi tunnistanud. Eitades talle süüks pandud kuriteo toimepanemist, ei kinnita tema ütlused süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid ning sellest tulenevalt ei ole süüdistatava ütlusi ka süüdistusaktis tõendina ära nimetatud.

KrMS § 227 lg 3 p 2 näeb ette, et kaitseaktis märgitakse tõendid, mida soovib kaitsja kohtule esitada, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kaitsja poolt tõendina nimetatud süüdistatava ütlusi. Samas nähtub kaitseaktist asjaolu, et süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Kohtu hinnangul ei anna süüdistatava ütluste kaitseaktis nimetamata jätmine alust piirata süüdistatavale KrMS § 34 lg 1 p 1 ettenähtud õigust anda süüdistuse kohta ütlusi. Juhul kui süüdistatav avaldab kriminaalasja kohtulikul uurimisel soovi anda ütlusi ning kinnitada sellega enda süü puudumist, ei ole kohtu hinnangul alust seda piirata üksnes seetõttu, et tema taolist soovi ei ole kaitseaktis ära märgitud. Taoline põhimõte piiraks alusetult süüdistatava õigust valida kohtus enda jaoks sobiv kaitsetaktika vastavalt tema soovile.

Kaitseakt esitati kaitsja poolt käesolevas kriminaalasjas 30.01.2014 a. ning eelistung toimus

10.02.2014 a. Eelistungi käigus ilmnes, et kohtul ei ole kriminaalasja võimalik arutada enne, kui

1-13-11358

14.10. ja 23.10.2014 a., seega alles kaheksa kuu pärast. Kohus peab loomulikuks, et taolise ajavahemiku jooksul võivad ka süüdistatava seisukohad selles osas muutuda, kas anda kohtulikul uurimisel

. hta muuta, kui on varem ütlusi või mitte Samuti on süüdistataval õigus oma seisuko ta otsustanud kohtus ütlusi mitte anda. Eeltoodust tulenevalt võimaldas kohus süüdistatavale anda ristküsitluse käigus omapoolseid ütlusi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistas D.G , et ta kuulus ajavahemikul 2005 a. kuni

2009 juuni a. korteriühistu revisjonikomisjoni. Samas väitis ta, et on allkirjastanud üksnes nimekirja, milles olid loetletud kortermaja remontimiseks vajaminevad tööd. D. väitis ka G

kohtus, et ta ei ole enda teada revisjonikomisjoni akte koostanud ega neid allkirjastanud.

D. vastuväited on ümber lükatud kriminaalasja kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud G järgmiste faktiliste asjaoludega.

Vaidlust ei ole antud juhul selles, kas D. olid õigused 17.06.2009 a. koostada ja G

allkirjastada korteriühistu (KÜ) X revisjonikomisjoni 2008 aasta aruannet. Kriminaalmenetluse käigus ning kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et D. kuulus G

ajavahemikus 2005 a. kuni 2009 a. juunikuuni korteriühistu X revisjonikomisjoni, mis andis talle õiguse revisjonikomisjoni aruannete allkirjastamiseks. D.G oli valitud revisjonikomisjoni liikmeks korteriühistu üldkoosoleku poolt 03.05.2005 a. (üldkoosoleku protokoll t.l. 43-45)

-17.06.2009 a. kuup X revisjonikomisjoni aruande (t.l. 58) osas on äevaga koostatud KÜ

kriminaalasja menetluse käigus läbi viidud käekirjaekspertiis (ekspertiisiakt nr. 13E-DK0017

04.03.2013 a., t.l. 60-62). Eksperdiarvamuse kohaselt on 2008 a. majandusaasta aruande juurde kuuluv eelnimetatud revisjonikomisjoni aruanne allkirjastatud D.G nimelt D.G poolt

(t.l. 62). Kuna ekspertide poolt on arvamus antud arvamuste skaalal jaatavana, mille kohaselt võimalus, et keegi teine isik kirjutas vaidlustatud käsikirjalise teksti või allkirja, ei ole reaalne (t.l.

63), siis ei ole kohtul alust kahelda, et revisjonikomisjoni aruanne on allkirjastatud süüdistatava D.G poolt.

-D.G poolt on eoteade, milles ta Lääne Ringkonnaprokuratuurile 29.03.2012 a. esitatud kurit on palunud alustada kriminaalmenetlust KÜ X juhatuse liikme M. E. suhtes, kuna avaldajal on tekkinud kahtlused, et M. E. -29). on toime pannud omastamise ja dokumentide võltsimisi (t.l. 27 Nimetatud avalduses on D.G kinnitanud, et tema poolt ei ole kunagi koostatud korteriühistu revisjonikomisjoni aruandeid ning need on ilmselgelt võltsitud (t.l. 28, p.4). D.G avalduse põhjal on Lääne Ringkonnaprokuratuur avalduses toodud asjaolude selgitamiseks alustanud 12.04.2012 a. KarS § 201 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust kriminaalasja numbriga 12750000021 (t.l. 37).

-Eelnimetatud kriminaalasja menetluse käigus on D. andnud 25.06.2012 a. toimunud G ülekuulamisel kannatanuna ütlusi ning avaldanud sarnaselt kuriteoteate avalduses esitatuga, et ta ei ole koostanud korteriühistus ühtegi revisjonikomisjoni aruannet ega aruannetele alla kirjutanud.

Samuti ei olevat talle M. E. dokumente (t.l. 41). poolt näidatud korteriühistu Kuivõrd käekirjaekspertiisiga on kindlaks tehtud, et D. on korteriühistu revisjonikomisjoni G

aruandeid siiski allkirjastanud, ei vasta tema poolt avaldatu tõele ning tegemist on valeütlustega.

25.06.2012 a. kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtub, et D. on enne ülekuulamist G allkirja vastu hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest selgitades, et sellele järgneb vastutus KarS § 318 ja § 320 järgi (t.l. 40). Eeltoodust järeldub, et D. oli teadlik vastutuse järgnemisest valeütluste andmise G l, kui ka sellest, et tal tuleb ülekuulamisel anda tõeseid ütlusi.

- . S. ja N. M.. H. S. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid kohtus ütlusi tunnistajad H ütlusel oli

tema koos D.G-ga X revisjonikomisjoni liikmeks. Revisjonikomisjoni 2007 ja 2008 aastal KÜ

aastaaruande koostamiseks tutvusid revidendid korteriühistu raamatupidamise dokumentidega ning said korteriühistu juhatusele esitada ka asjakohaseid küsimusi. Revisjonikomisjoni aruande koostas

Merle Einola (korteriühistu juhatuse esinaine) ning revisjonikomisjoni liikmed allkirjastasid selle pärast aruandega tutvumist. Tunnistaja kinnitas, et kordagi ei ole temalt võetud allkirja tühjale

1-13-11358

paberilehele, vaid alati jub

a koostatud aruandele, millega oli eelnevalt võimalik tutvuda. -N. M. ütluste kohaselt on ka tema kuulunud korteriühistu revisjoni komisjoni ning on allkirjastanud selle revisjonikomisjoni aruande, kuid ka tema ei ole andnud allkirja lehele, vaid ainult tühjale paberi eelnevalt koostatud aruandetekstile.

Eeltoodud tõenditest järeldub, et süüdistatav D. esitas valeandmeid nii kuriteoteate G

esitamisel prokuratuurile, kui ka hiljem toimunud kannatanuna ülekuulamise käigus. Hindamaks seda, kas süüdistatava käitumises esinevad KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused, tuleb hinnata seda, kas D. on andnud vale ütlusi teadvalt, s.o. vähemalt otsese G tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt.

Süüdistatava kaitsja hinnangul võis süüdistatav eitada revisjonikomisjoni aktide allkirjastamist inimliku eksituse tulemusena , kuna allkirjastamise ja , s.o. seetõttu, et ta võis seda mitte mäletada ülekuulamise vahel oli suhteliselt pikk ajavahemik (ligikaudu 3 aastat). Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et D. oleks andnud valeütlusi teadvalt ehk tahtlikult G .

Kohus leidis, et kaitsja antud seisukoha lükkavad ümber järgmised kohtuliku uurimisega kindlaks tehtud faktilised asjaolud esitatud avalduses D.G

– 29.03.2012 a. Lääne Ringkonnaprokuratuurile avaldatu, et „ta ei ole kunagi koostanud revisjonikomisjoni aruandeid ja tegemist on tegemist ilmselge võltsinguga“ kinnitab seda, et süüdistatav mäletas ja oli teadlik revisjonikomisjoni

aruannetest ning ka sellest, et nendel on tema nimelt antud allkiri. Püüdes eitada enda poolt antud allkirja, väitiski süüdistatav, et tegemist on võltsinguga. Kuna käekirjaekspertiisiga on kindlaks tehtud, et aruanded olid allkirjastatud D.G poolt, esitas D.G juba siis, prokuratuurile avalduse esitamisega teadvalt valeandmeid.

25.06.2012 a. kannatanuna ülekuulamise protokollist (t.l. 41 42) nähtub, et D. on G - üksikasjalikult kirjeldanud seda, mida on korteriühistu koosolekutel arutatud, milliste tööde tegemist elamu juures on peetud vajalikuks ning mida on arutatud rahaliste kohuste võtmise ja kandmise osas. . E. tegevust. Samuti on D. üksikasjalikult kirjeldanud korteriühistu esimehe M G

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus tõenäoliseks, et kirjeldades põhjalikult korteriühistu tegevust ja ettevõtmisi, D. samas unustas selle, et ta on revisjonikomisjoni liikmena allkirjastanud G

komisjoni aruandeid. Kohus nõustub siinkohal prokuröri seisukohaga, mille kohaselt oleks D.G ülekuulamise käigus pidanud seda ka ütlema, kui ta kõiki asjaolusid enam ei mäletanud.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel süüdistatav avaldas, et ta ei olnud võimeline aruandeid koostama, kuna ei oska arvutil trükkida. Kohtu hinnangul ei ole see määrav, kuna käesolevas kriminaalasjas omab tõendamiseseme seisukohalt olulist tähtsust see, kes allkirjastas

revisjonikomisjoni aruandeid. Allkirjastades aruande, kinnitab allkirja andja seda, et ta nõustub aruande sisuga. 17.06.2009 a. revisjonikomisjoni aruande kohaselt ei ole komisjonil etteheiteid korteriühistu juhatusele. Aruande kohaselt on ühistu tegevus olnud kooskõlas seaduse ja ühistu põhikirjaga. Samuti ei sisalda aruanne etteheiteid ühistule finantsvaldkonnas (t.l. 58). Antud arvamus aga on vastuolus D.G hilisemate, prokuratuurile ja politseile esitatud seisukohtadega, kus süüdistatav on pannud kahtluse alla nii ühistu juhatuse tegevuse seaduslikkuse kui ka rahaliste vahendite kasutamise. Eeltoodust tulenevalt esines D.G motiiv eitada oma varasemat seisukohta, kuivõrd revisjonikomisjoni liikmena aruandele allkirja andes tal etteheiteid korteriühistu juhatusele ei olnud oleks võinud tekkida ka kahtlused, miks tema . Sellest tulenevalt

revisjonikomisjoni liikmena ei ole vajalikul määral jälginud korteriühistu ning selle juhatuse tegevust ning miks ta ei ole märganud seal esinenud kuritarvitusi. Tunnistaja H. S. poolt on ümber lükatud D. väited selle kohta, et revisjonikomisjoni G

liikmetel ei olnud võimalusi tutvuda korteriühistu raamatupidamise ning muude dokumentidega. Kuna komisjoni liikmed said tutvuda kõigi korteriühistu dokumentidega ja esitada juhatusele nende kohta ka küsimusi, olid neil kõik võimalused veendumaks korteriühistu tegevuse seaduslikkuses.

Eeltoodust järeldub, et ka D. oli revisjonikomisjoni liikmena pärast korteriühistu G

dokumentidega tutvumist võimalus ära märkida või nõustuda sellega, et revisjoniakt puudusi is korteriühistu tegevuses puudusi ei esine.

1-13-11358

Asjaolu, et korteriühistu revisjonikomisjonile ei tehtud takistusi ühistu dokumentidega tutvumisel kinnitas kohtus ka tunnistaja N. M., kes valiti korteriühistu revisjonikomisjoni liikmeks pärast D.G (üldkoosoleku protokoll t.l. 46).

Eeltoodust järeldub, et korteriühistu ühistu juhatuse poolt revisjonikomisjoni tegevus ei olnud

piiratud ega takistatud, samuti ei survestatud süüdistatavat allkirjastama tegelikkusele mittevastavaid dokumente, s.o. revisjoniakte. Samuti on välistatud, et allkirja anti enne revisjoniaktide koostamist n.ö. tühjale paberile, kuna selle välistasid kohtus ülejäänud, erinevatel aegadel revisjonikomisjoni kuulunud isikud H. S. ja N. M.. Kohtu hinnangul on välistatud ka see, et

D. 25.06.2012 a. toimunud ülekuulamise ajaks oli unustanud 29.03.2012 a. enda p G oolt

esitatud kuriteoteate sisu (kuriteoteates teadis ta, et revisjonikomisjoni aruannetel on tema allkiri ning ta nimetas seda võltsinguks), kuivõrd kuriteoavalduses märgitu ning ülekuulamisel antud ütlused on sarnased ning samasisulised, samuti on nendevaheline ajavahemik väike – kolm kuud. Kohus ei pea usutavaks, et süüdistatav unustas ainult kolm kuud hiljem niivõrd olulise asjaolu, kui tema poolt antud allkirja revisjoniaktil.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et on leidnud tõendamist D. poolt valeütluste andmine G

kannatanuna ülekuulamise käigus ning seda KarS § 16 lg 3 kohaselt vähemalt otsese tahtlusega, kuna süüdistatav avaldas teadlikult ning tahtlikult tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid teades, et ta seda teeb. Eeltoodud D.G tegevusega on täidetud lisaks subjektiivse küljega ka KarS § 320 lg 1 ettenähtud objektiivne külg, mis seisnes tema poolt kannatanuna kriminaalmenetluse käigus tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamises.

Karistuse kohaldamisest:

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimisega D.G puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Samuti ei tuvastanud kohus D.G puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

D. süü seisnes selles, et ta esitas teadvalt valeütlusi enda tegevuse kohta korteriühistu G

revisjonikomisjonis. Tema tegevuse tagajärjel ei kandnud korteriühistu rahalist kahju, samuti ei tekita D.G tud D. poolt valeütluste andmine muid reaalseid kahjulikke tagajärgi. G

puudub varasem karistatus,

ega ka kriminaalkorras. kuivõrd teda ei ole karistatud ei väärteo

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et D.G-le saab karistusena kohaldada kergemaliigilist, s.o. rahalist karistust. Arvestades seda, et D. töötab koristajana, s.o ilmselt G

madalapalgalisel ametikohal, tuleb tal võimaldada rahalise karistuse kandmist KarS § 66 kohaselt ositi 10 kuu jooksul.

Menetluskulude osas asus kohus järgmisele seisukohale käe : Menetluskuludeks on solevas

kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p 3 ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasu summas 564 eurot käekirjaekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses (t.l. 64), KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud menetluskuluna kaitsjatasud ts Nõmmiku riigi õigusabi korras

64.80 eurot kaitsja An osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses (t.l. 68-69) ja 1080 eurot kaitsja Mihkel Gaveri riigi õigusabi korras osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses. KrMS § 175 lg 1 p 5 ettenähtud menetluskuluks on veel kriminaalasja toimikust kaitsjale koopiate tegemise kulu summas

0.45 eurot (t.l. 66).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus neist osa riigi kanda või määrab kulude hüvitamise ositi.

D. kaitsja leidis, et juhul, kui kohus mõistab tema kaitsealuse süüdi, tuleks kaitsjatasust G

1-13-11358 jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda ning võimaldada D. ülejäänud menetluskulude tasumist G ositi.

Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud. D. tuleb süüdimõistva kohtuotsusega kanda G

rahalist karistust summas 1210 eurot ning hüvitada menetluskulusid kogusummas 1641.75 eurot.

D. on küll töökoht ja töötasuna saadav sissetulek, kuid kuna ta töötab koristajana, siis ei G

ole tema sissetulek suur. Kaitsja poolt on esitatud taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks kogusummas

1080 eurot, millest sõidukulud Pärnu ja Tartu vahel liiklemisel moodustavad kokku koos käibemaksuga 504 eurot (t.l. 99) ning tasu sõidule kulutatud aja eest koos käibemaksuga 96 eurot (t.l. 98). Kuna Pärnus elavale D. le on kaitsja määratud riigi õigusabi korras teisest linnast, G-

Tartust, on tema riigi õigusabi kulud temast mittesõltuvatel põhjustel suhteliselt suured. Sellest tulenevalt peab kohus mõistlikuks ning põhjendatuks jätta sõidukulud riigi kanda ning võimaldada D.G

ülejäänud menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul.

Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole, samuti ei ole kriminaalasja juurde liidetud asitõendeid.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt D. lt riigi tuludesse välja mõista sundraha G- summas 532.50 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik Kohtunik