3-14-51431/12 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-14-51431

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2014 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-14-51431 Haldusasi R. N esitas kohtule kaebuse, milles taotleb: - välja mõista Pärnu linnalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 1 344.16 eurot.

Asja läbivaatamise kuupäev 12. detsember 2014

Menetlusosalised Kaebaja R. N (esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik). Vastustaja Pärnu linn (esindaja linnasekretär Tiina Roht).

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata R. N kaebus haldusasjas nr 3-14- 51431.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 12. detsembril 2014.

ASJAOLUD

19.11.2013 koostas Pärnu Linnavalitsuse menetleja R. Nle otsuse väärteoasjas nr 13001910 selle kohta, et R. N sõitis ühistranspordis sõiduõigust andva dokumendita.

3-14-51431

2

31.01.2014 Pärnu Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-14-164 tühistati 19.11.2013 otsus ja väärteomenetlus lõpetati. 09.06.2014 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega lahendati R. N kahju hüvitamise taotlus. Korraldusega otsustati avaldajale hüvitada saamata jäänud töötasu tõus ajavahemikus 01.01 kuni 11.02.2014 summas 173.84 eurot ja kahju hüvitamisnõude esitamisega kantud õigusabi kulud (tl 9-10). 09.07.2014 esitas R. N kohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 6-7, 9-19). 12.09.2014 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 27-29). 31.10.2014 täiendas kaebaja kaebust (tl 38).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt ei nõustu ta vastustaja 09.06.2014 korralduses toodud põhjendustega kaebaja taotluse läbivaatamisel. Tuvastamata isik kasutas kaebaja identiteeti ning kaebaja suhtes viidi vastustaja töötaja poolt läbi väärteomenetlus. Antud juhul on tuvastatud avaliku võimu kandja hoolimatus ja õigusvastane tegevus õigusrikkumise toime pannud isiku tuvastamata jätmisel ning vale isiku karistamisel. Eeltooduga on põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekitamine, mis kuulub riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Linnavalitsus võttis kahjusumma suuruse määramisel arvesse kaebaja netotöötasu, kaebaja sellega ei nõustu. Korralduses viidatud maksud on samuti töötasu osad. Kinnipidamine ei muuda mingil moel kaebaja kahju suurust, vaid on tema maksukohustuse täitmise moodus. Linnavalitsuse hinnangul on kaebajale tekitatud kahju oletuslik. Kaebajale ei põhjustanud kahju tuvastamata isik, vaid kohtuväline menetleja, kes jättis õigusrikkumise toimepannud isiku tuvastamata. Vastustaja rahuldas kaebaja taotluse osaliselt, millega võttis omaks selle, et antud juhul esinevad kahju hüvitamise alused. Kaebaja ei nõustu vastustaja kaalutlustega taotluse rahuldamata jätmisel ning jääb linnavalitsusele esitatud taotluse juurde. Kaebaja väidete kohaselt on tal õigus nõuda kahju hüvitamist ka ainuüksi põhiseaduse (PS) § 25 alusel. Kuna väärteomenetlus viidi läbi vale isiku suhtes, ei saadud seda läbi viia kaebaja suhtes, kuigi menetluses fikseeriti kaebaja nimi. Kuid nimetatud asjaolu ei tähenda, et menetlust viidi läbi tegelikult kaebaja suhtes. Antud juhul kuulub kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Asjas on tuvastatud menetleja hoolimatu ja õigusvastane tegevus isiku tuvastamata jätmisel, mis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega kaebjal. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidi kahjusumma arvestamisel lähtuma bruto töötasust. Vastustaja poolt väärteo menetlemine toimus halvasti – ei rakendatud piisavat hoolsustpõhjustati süütule isikule asjatut vaeva, kannatusi ja kulutusi. Kui menetlus viiakse läbi menetlusnõudeid rikkudes, siis sellisel juhul on alusetu väide, et kahju saabumine oli ettenägematu.

3-14-51431

3

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituse kohaselt esitas R. N linnale taotluse alusetu väärteo asjas tehtud otsusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2 023. eurot. Vastustaja töötaja poolt kaebaja suhtes väärteoasjas tehtud otsus tühistati ning menetlus lõpetati. Kuna kaebaja tööandja sai teada kaebaja suhtes väärteo asjas tehtud otsusest, otsustas ta jätta suurendamata kaebaja 2014 aasta töötasu. Tööandja kinnitusel vaadatakse ettevõtte töötajate palgad üle üks kord aastas ning järgmine kord vaadatakse kaebaja palk üle järgmise aasta palgakokkuleppe sõlmimisel 2015 aastal. Karistuse puudumisel oleks kaebaja palk tõusnud 2014 aastal 10 % ning kaebaja arvestuste kohaselt moodustab saamata jäänud töötasu 2014 aastal 1518 eurot. Olenemata sellest, et antud juhul oli täitmata riigivastutuse seaduses sätestatud eeldused, nõustus linnavalitsus hüvitama saamata jäänud töötasu ajavahemikus 01.01 kuni 11.02.2014 kogusummas 137.37 eurot, millele lisandus summalt arvestatud tulumaks 36.51 eurot ning nõude esitamisega kantud õigusabi kulud summas 505.00 eurot. Antud juhul jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kaebaja kahju hüvitamist taotleb. Kaebaja on kahju tekitamist ilmselgelt seostanud väärteo asjas tehtud otsusega, mis on koostatud väärteomenetluse tulemusena. Seega tekkis kahju väärteomenetluses ning sellisel juhul tuleb taotlus lahendada õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise koosseisu alusel. Väärteomenetlus viidi läbi kaebaja suhtes ning selle otsuse tõttu otsustas kaebaja tööandja tema töötasu 2014 aastal jätta tõstmata. Antud juhul ei ole kahju hüvitamise koosseis täidetud. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seetõttu, et vastustaja töötaja koostas kaebajale väärteootsuse. Tegemist oli kohtuvälise menetleja tegevusega ning seetõttu kohaldub antud taotluse lahendamisele riigivastustuse seaduse § 15 lg 1, lg 2 p 2 regulatsioon, milles sätestatud eeldused on käesoleval juhul täitmata. Kohtuväline menetleja ei saanud otsuse tegemisel olla teadlik sellest, et otsuse tagajärjel kaotab kaebaja õiguse palgatõusule 2014 aastal. Seetõttu on ebaõiglne nõuda linnalt kogu 2014 aasta saamata jäänud töötasu hüvitamist. Vastustaja on seisukohal, et peale väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist on kaebaja õigused taastatud ning kaebaja töötasu tõstmist takistavad asjaolud on ära langenud. Pärnu linn on loobunud täitemenetlusest ning tasunud täitemenetluse lõpetamise kulud. Linn lähtus hüvitise suuruse määramisel kaebaja neto töötasust, sest isik ei saa kätte bruto töötasu ning kaebajale kanti hüvitis üle sellises ulatuses, mille oleks talle töötasuna maksnud tööandja. On ebaõiglane nõuda kogu kahju hüvitamist kohtuväliselt menetlejalt, kui isikule tekitati kahju seeläbi, et keegi teine isik esitles end kaebajana ning viib seetõttu menetleja eksitusse.

3-14-51431

4

KOHTU PÕHJENDUSED

Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et on kaebaja suhtes on läbiviidud väärteomenetlus ja teda karistati väärteoasjas nr 13001910 kiirmenetluse otsusega teo eest, mida ta toime ei pannud.

Väärteomenetlus on reguleeritud haldustegevusest eraldi. Väärteomenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust kontrollivad väärteomenetluse seadustiku alusel üldjuhul üldkohtud. Asjaolud, mille esinemisel on väärteomenetlus välistatud ja juba alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, loetletakse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 29. Antud juhul ongi Pärnu Maakohus tühistanud kaebaja suhtes tehtud otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tuleb alustatud menetlus lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused (tl 17). Tulenevalt VTMS § 18 lg 1 loetakse füüsilist isikut, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust, menetlusaluseks isikuks. Antud juhul otsustati alustada väärteomenetlust kaebaja suhtes. Oluline on silmas pidada, et kaebaja õigusi ja vabadusi on antud juhul piiratud/rikutud menetlusaluse isikuna väärteomenetluses, mitte haldusmenetluses. Kohus leiab, et selline tõlgendus on vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks, kuna sellega on tagatud kaebaja kui menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 7 sätestatud õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastasel korral ei oleks kaebajal olnud võimalik esitada kaebust tema nimel koostatud otsuse tühistamiseks.

RVastS § 7 alusel saab kahju hüvitada juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase haldusakti või haldustoiminguga. RVastS §-de 7 alusel kahju hüvitamise eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamine. Väärteomenetluses antud aktid ja tehtud toimingud ei ole haldusaktid ja haldustoimingud RVastS § 7 tähenduses. Järelikult ei saa väärteomenetluses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel kohaldada RVastS § 7. Väärteomenetluses tekitatud õigusvastase kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleks lähtuda erinormist, RVastS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Lähtudes viidatud paragrahvi lg 2 p 2 kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ka kahju suhtes, mis on tekkinud väärteo kohtuvälise menetlemise käigus. Kahju hüvitatakse üksnes juhul, kui menetleja on pannud toime kuriteo ning menetluse käigus tekitatud muu kahju hüvitamine on välistatud. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et väärteo kohtuvälise menetlemise käigus pandi menetleja poolt toime kuritegu. Seega võib RVastS § 15 lg 1 käesoleval juhul kahju hüvitamise välistada ning sellega piirata PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda kahju hüvitamist.

3-14-51431

5

Põhiõiguse piirang peab olema seaduses selgelt sätestatud. PS § 11 lubab põhiseaduses sätestatud põhiõigusi piirata ainult tingimusel, et piirang on põhiseadusega kooskõlas. Põhiõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed eesmärgiga, mida piiranguga taotletakse. Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli eelnõu eesmärk anda alus avaliku võimu poolt isikule tekitatud kahju hüvitamiseks isiku õigusi taastaval, kuid avalikke ressursse mitte liialt koormaval viisil. Seega võib riigivastutuse seadusest tulenevate kahju hüvitamise piirangute üheks eesmärgiks pidada avaliku võimu kulutuste vähendamist ning seeläbi riigi rahaliste huvide kaitsmist. Riigikohtu üldkogu hinnangul on riigi rahanduslike huvide kaitsmine iseenesest legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks (Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus haldusasja nr 3-3-1-85-09 p 121). Kohus leiab, et PS §-s 25 sätestatud põhiõiguste piirang RVastS § 15 alusel on proportsionaalne väärteo kohtuvälise menetlemise osas, kuna (võrreldes kriminaalmenetlusega) väärteomenetluses ei riivata isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt, et see võiks endaga kaasa tuua õiguse nõuda riigilt kahju hüvitamist.

Kuigi tulenevalt eeltoodust puudub kohtu arvates kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist RVastS § 7 alusel, peab kohus vajalikuks anda hinnang esitatud kahjunõudele. Kaebaja väidetel on talle kahju tekkinud eelkõige põhjusel, et kaebaja tööandja sai teada kaebaja karistamisest väärteo toimepanemise eest ning seetõttu ei tõstetud kaebaja töötasu 2014 aastal. Kaebajale koostati kiirmenetluse otsus 19.11.2013 (tl 13) ja lõpetati väärteomenetlus 31.01.2014 (tl 17). Järelikult on peale kiirmenetluses tehtud otsuse tühistamist ära langenud kaebaja töötasu tõstmist takistavad asjaolud. Asjaolust, et kaebaja tööandja ei pea võimalikuks ja/või vajalikuks aasta kestel palga läbirääkimisi uuendada, ei saa tuletada avaliku võimu vastutust seoses töötasu tõstmata jätmisega kaebaja tööandja poolt. Vastustaja loobus kaebaja suhtes algatatud täitemenetlusest ja tasus täitemenetluse lõpetamise kulud (tl 9 pöördel) ning pidas mõistlikuks hüvitada kaebajale alates 01.01.2014 kuni Pärnu Maakohtu otsuse jõustumiseni saamata jäänud töötasu tõusu. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt tehtud kahjusumma arvestust ajavahemikus 01.01.2014 kuni 11.02.2014 saamata jäänud töötasu osas, vaid on tulumaksu kinnipidamise osas märkinud, et maksu peab kinni tööandja ja edastab maksuhaldurile. Tulumaksu seaduse § 12 lg 3 sätestab, et füüsilise isiku tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Vastustaja ei ole 09.06.2014 korralduses ega vastuväidetes täpsustanud, millise tulumaksu seaduse sätte alusele kuulub kahjuhüvitis maksustamisele. Kuna antud juhul ei ole vaidlust vastustaja poolt arvestatud summa maksustamise üle, ei anna kohus hinnangut menetlusosaliste väidetele kahjusumma maksustamise kohta.

3-14-51431

6

Kohtu hinnangul on antud juhul kaebajale tekitatud kahju heastatud ning kaebaja õigused taastatud väärteomenetluse lõpetamise näol. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2015 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta R. N apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51431 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.