1-13-11125/38 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated- tunnistati D.A süüdi KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 rgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. jä Vangl ei toeta vabastamist tingimisi htaegselt karistuse kandmisest a D.A ennetä elektroonilise valve kohaldamisega. P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha rokurör D.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht astamist. a. Prokurör ei toeta D.A tingimisi ennetähtaegset vab
Legislator headnote
AI generated1-13-11125/38 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KarS § 76 lg 2 p kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-13-11125
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-11125 Kohtukoosseis Kohtunik
Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi
Süüdimõistetu D.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu D.A
elukoht (vabanemise puudub; isikukood: XXX l) ; garanteeritud puudub töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 01.12.2014. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON Jätta D.A temale Harju Maakohtu 19.02.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11125 karistuse kan vabastamata. mõistetud dmiselt tingimisi enne tähtaega
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 19.02.2014. a otsusega
- tunnistati D.A süüdi KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 rgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. jä
Kinnipeetava karistusaeg algas 22.07.2013. a 22.07.2015. a. ja lõppeb
Vangl ei toeta vabastamist tingimisi htaegselt karistuse kandmisest a D.A ennetä elektroonilise valve kohaldamisega. P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha rokurör D.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht astamist. a. Prokurör ei toeta D.A tingimisi ennetähtaegset vab
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu D.A
selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukohaga kuulanud ära
D.A D.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine , leiab, et
karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2. D.A kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise katse eest.
KarS § 76 lg 2 p kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku.
D.A on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS §
76 lg 21
). Seega esinevad alused van D.A gistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1. aalkorras varasemalt karistatud. D.A on krimin D.A-le on
korduvalt reaalset vangistust D.A mõistetud karistuseks . Märkimisväärselt suur on kehtivate väärteokaristuste hulk, sealhulgas NPALS rikkumiste eest. Kuritegusid on
D.A toime pannud nii grupis kui üksinda. Peamiselt on tegemist olnud varavastaste kuritegudega, kuid on toime pannud ka ga seotud D.A vägivalla
kuritegusid. Käesolevat karistust kannab D.A vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse eest, eesmärgil, s.o röövimise katse eest. selle ebaseadusliku omastamise D.A nõudis inimeselt noaga ähvardades vähemalt 10 euro üleandmist. D.A pani kuriteo toime katseajal. D.A varasemast elukäigust nähtuvalt on D.A järjepidevalt toime pannud kuritegusid, mille eest on mõistetud talle ka erinevaid karistusi, sealhulgas reaalset vangistust. D.A-le on antud võimalust kanda karistust ka vabaduses. Harju
Maakohtu 08.05.2013. a otsusega (kriminaalasi nr 1-13-3260) mõisteti D.A-le karistuseks tingimuslik vangistus, mis jäeti täitmisele pööramata. D.A-le mõistetud vangistus pöörati täitmisele, kuna D.A ei täitnud talle katseajaks määratud nõudeid ja kohustusi. See seab kohtu arvates kahtluse alla, et sellel korral suudaks D.A kriminaalhooldusnõudeid korrektselt kogu katseaja jooksul täita. D.A poolt toimepandud kuritegudest nähtuvalt on kuritegude motiiviks olnud majandusliku kasu saamine ja vajadus rahaliste vahendite järele on tingitud narkootikumide tarvitamise harjumusest. D.A selgitab, et kõik vargused, röövimised ja varasemad kuriteod on seotud tema narkosõltuvusega. Kanepit proovis esmakordselt 3. klassis, 13-aastaselt hakkas regulaarselt narkootikume tarvitama. Narkootikume, heroiini, hiinlast, on D.A enda sõnul tarvitanud 17 aastat. Väidetavalt on D.A proovinud narkootikumidest iseseisvalt loobuda sulgedes ennast koju ja tarvitades aineid, mis aitavad narkootikumidest loobuda, samuti on D.A viibinud metadoonravil, kuid jättis selle pooleli. Rehabilitatsiooniprogramme ei ole D.A eelmiste vangistuste jooksul läbinud, kuna vangistused olid liiga lühikesed. Rehabilitatsioonikeskustest on D.A teadlik, kuid varasemalt ei ole mõelnud sinna ravile minemisest, küll aga on ta sellele hakanud mõtlema käesoleva vangistuse ajal. 3.2. vangistuse aj osalenud AN Positiivseks loeb kohus seda, et D.A on al tugirühmas vahistatutele. on läbi viidud vestlused kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga. Temaga
Negatiivseks peab kohus D.A käitumist vangistuses, sest see ei ole olnud kinnipidamisasutuse korrale vastav. D.A-le d
on määratud mitmei
distsiplinaarkaristusi ja rikkumiste
tõsidust näitab asjaolu, et karistuseks on D.A-le määratud erineva pikkusega kartser . Viimati mõisteti 7 ööpäeva kartserit eid
06.06.2014.a kambri uksesilma lõhkumise ee
5 ööpäeva kartserit st ja enne seda 28.03.2014. a
vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise ja suhtlemises ebatsensuurse väljendi kasutamise eest.
3.3. Vabanemise korral on D.A soovinud elama asuda koos oma emaga aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldaja on nimetatud aadressil läbi viinud kontrolli ja selgus, et maja xxxxxx ei ole jagatud korteriomanditeks, elamumaa kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
xxxxxxxxxxxxxxx avaldas, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ela D.A ema
nimetatud aadressil ning ta ka ei ole nõus D.A elama asumisega aadressile xxxxxxxxxxxeega puudub D.A vabanemisjärgne elukoht. Ilma kindla elukohata ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine. Vabanedes puudub D.A ka töökoht ja seeläbi regulaarne sissetulek. Varasemalt on saanud vabaduses töövõimetuspensioni, kuid seda tuleb uuesti taotleda.
4. Kohus on seisukohal, et D.A vabastamine ei ole tingimisi ennetähtaegne põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega D.A vabastamist ei . võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine vangistuse jooksul.
Samuti ei või tingimisi ennetähtaegset malda vabastamist karistuse kandmiselt D.A vabanemisjärgsed elutingimused, eelkõige elukoha puudumine. D.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Raina Pärn Kohtunik