3-14-50223/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50223 Haldusasi Jõelähtme valla kaebus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 15.11.2013 kirja nr HJR 6-5/13/14339-7 õigusvastasuse tuvastamiseks, Keskkonnaameti 24.01.2014 vaideotsuse nr 1-4.1/14/76 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesuu puhkeala kinnistute, Ihasalu küla Laheranna 5-8 ja Jõesuu puhkeala kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine või vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 16.12.2013 vaie uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja v.adv Karl Haavasalu Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maiu Paloots Asja läbivaatamine 26.11.2014 kohtuistungil

RESOLUTSIOON 1. Jätta Jõelähtme valla nõue tühistada Keskkonnaameti 24.01.2014 vaideotsus nr 1- 4.1/14/76 läbi vaatamata. 2. Jätta Jõelähtme valla kaebus ülejäänud nõuetes rahuldamata. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.01.2015, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-14-50223 2(11) Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jõelähtme Vallavolikogu algatas 29.04.2008 otsusega nr 346 (II kd tl 111-111p) Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesuu puhkeala kinnistute, Ihasalu küla Laheranna 5-8 ja Jõesuu puhkeala kinnistute detailplaneeringu koostamise. Otsusega kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne ja otsustati mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist. Otsusest nähtuvalt on planeeritava ala suurus 98,8 ha. Detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva maatulundusmaa/sotsiaalmaa kinnistute sihtotstarbe muutmise, jagamise, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste väljaselgitamine ning määramine. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud planeeritavatele aladele, tehnovõrkude varustus ning määratakse keskkonnakaitselised abinõud. Detailplaneeringuala asub Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses, mis on üldplaneeringu kohaselt uus võimalik tiheasustusala rannal. Kinnistud jäävad osaliselt ehituskeelualasse ning rannaja kaldakaitsetsooni. Kinnistuid katab suuremas osas kaitsemets. Kui üldplaneeringu järgi on ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 100 m, siis 10.05.2004 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 2 järgi on ranna ja kalda ehituskeeluvöönd metsamaal kuni 200 m. Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus teeb ettepaneku ühepereelamu kruntide moodustamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks 100 meetrini. Planeeringuga antakse ühisveeja kanalisatsioonilahendused nii planeeringualal kui ka Ihasalu külas ja Neeme külas. Planeering teeb ettepaneku üldplaneeringu kohase avalikult kasutatava ujumisranna, kergliiklusteede ja parkimise lahendamiseks planeeringualal. Planeeringuga säilitatakse maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust ning luuakse kaasaegne elukeskkond ja piirkonnale vajalik avalik rand seda toetava infrastruktuuriga. Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt asuvad osad kinnistud rohevõrgustiku tuumalal. Detailplaneeringu on üldplaneeringut muutev. 2. Jõelähtme vald (kaebaja) esitas 21.10.2013 planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p 3 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel detailplaneeringu Keskkonnaametile (vastustaja) kooskõlastamiseks. 3. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon keeldus 15.11.2013 kirjaga nr HJR 6- 5/13/14339-7 (I kd tl 46-48) detailplaneeringut kooskõlastamast. Põhjendused: 3.1. Detailplaneeringuga kavandatu omab olulist keskkonnamõju KeHJS mõttes ja tuleks algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringuala asub osaliselt Ihasalu lahe ranna piiranguja ehituskeeluvööndis. Koosmõjus kehtestatud planeeringuga mõjutab planeeringuga kavandatu oluliselt rohevõrgustiku toimimist. Kavandatakse uue tiheasustusala loomist rannal asuvale metsamaale, kavandatakse ranna ehituskeeluvööndi ulatuslikku vähendamist. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsusega nr 202 Jõelähtme vallas Ihasalu külas Laheranna 2, 3 ja 4 ning nendega külgneva Jõesuu puhkeala maaüksuste detailplaneeringu, millega nähakse planeeringualale ette 21 elamukrunti ja 4 ärimaa krunti. Kui arvestada juurde menetletava detailplaneeringu 81 elamumaa krunti, ei ole enam tegu hajaasustusega, sest sel juhul moodustuks kokku 102 elamumaa krundist koosnev uus elamupiirkond. Kui arvestada, et keskmiselt on leibkonna liikmete arv 2-3, siis asub

3-14-50223 3(11) planeeringualale hinnanguliselt elama ca 234 elanikku. Detailplaneeringuga kavandatud krundi suurused vastavad üldplaneeringuga hajaasustusele kehtestatud suurusele, kuid need on paigutatud kompaktselt üksteise kõrvale, mille tulemusena moodustub ühtne, ühise teedeja tehnovõrkudega kompaktse hoonestusega ala. Kaebaja kasutatav tiheasustusala ei ühti LKS-s tooduga, mis määratleb, et tiheasustusala on linna ja alevi ning aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse hoonestusega ala (LKS § 38 lg 1 p 3). LKS keelab uue tiheasustusala loomist rannale või kaldale. Erandi võib teha põhjendatud vajadusel vaid Vabariigi Valitsus (LKS § 41 lg 1). 3.2. Planeerimislahendus on vastuolus teemaplaneeringuga, mille kohaselt on suurtele tugialadele ja koridoridele reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja leevendada võimalikku negatiivset mõju. Detailplaneeringuga kavandatav elurajooni planeerimine ei ole möödapääsmatu, kuna üldplaneeringuga kavandatavad elamumaad ei ole ammendunud ning elamuarenduseks sobilikke piirkondi on piisavalt. PlanS ei võimalda muuta kehtivat maakonnaplaneeringut detailplaneeringuga. Seetõttu ei ole selle detailplaneeringu menetlemisega võimalik edasi minna. 3.3. Pärast detailplaneeringu avalikustamist esitatav ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus oleks praegusele planeeringulahendusele perspektiivitu. Seetõttu on põhjendatud juba praeguses planeerimisfaasis planeeringulahendust muuta. 3.4. Detailplaneeringu seletuskirja lk-l 201 on välja toodud, et planeeringuala jääb meremõjutuste piirkonda: piirkonnas on tormilainetusel tugev mõju, samuti võib esineda rannaribal rüsijääd. Rüsijää ja mere lainetus (kõrgvee puhul) ulatub tavapäraselt kuni rannavallini. Samuti on detailplaneeringu materjalides märgitud 1 m kõrgune korduva üleujutusega ala piir. Kui detailplaneeringu rannaala on korduvalt üleujutatav LKS § 35 lg 4 mõistes, tuleb arvestada, et ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja LKS §-des 37-39 sätestatud vööndi laiusest (LKS § 35 lg 31 ja lg 4). Planeeringujooniseid tuleb vajadusel korrigeerida. 3.5. PlanS § 9 lg 2 p 8 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus ei ole jätkuvalt kajastatud keskkonnalubade taotlemise vajadust. 3.6. Detailplaneeringus kajastatu on vastuolus LKS § 41 lg-tega 1 ja 2, § 38 lg-g 2, § 35 lg-tega 31 ja 4, PlanS § 8 lg-ga 4, § 9 lg 2 p-ga 8. Vastustaja on nõus kooskõlastama detailplaneeringu lahenduse, kus hoonestusalad on väljaspool LKS kohast ehituskeeluvööndit ja ei ole vastuolus muude eelnimetatud sätetega. 4. Kaebaja esitas vastustajale 16.12.2013 vaide (I kd tl 50-60p), mille vastustaja 24.01.2014 vaideotsusega nr 1-4.1/14/76 (I kd tl 63-72) tagastas, sest vastustaja 15.11.2013 otsus ei sisalda siduvat keeldu detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks ja menetlustoimingut ei ole võimalik vaidemenetluses vaidlustada. 5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 15.11.2013 kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja 24.01.2014 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti detailplaneeringu kooskõlastamine või vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 16.12.2013 vaie uuesti läbi. Põhjendused: 5.1. Vastustaja 15.11.2013 kirja näol on tegemist menetlustoiminguga (Riigikohtu lahendid 3- 3-1-12-07, 3-3-1-1-10), mida on võimalik iseseisvalt vaidlustada (Riigikohtu lahendid 3-3-1- 86-06, 3-3-1-1-10, 3-3-1-5-11), sest PlanS § 17 lg 2 p-s 3 nimetatud kooskõlastuse näol on tegemist siduva kooskõlastusega. Kaebaja peaks vastustaja 15.11.2013 kirjast tulenevalt jätma

3-14-50223 4(11) detailplaneeringu vastu võtmata. Detailplaneeringu vastuvõtmisel oleks haldusakt kooskõlastuse puudumise tõttu õigusvastane. Viide, et kaebajal on võimalik detailplaneeringut muuta, ei ole asjakohane, sest kaebaja soovib menetleda detailplaneeringut sellisena, nagu see kooskõlastamiseks esitati. Kaebajal on õigus pöörduda oma enesekorraldusõiguse kaitseks kohtusse (Riigikohtu lahendid 3-3-1-22-09, 3-3-1-81-10, 3-3-1-41-13) ja samal põhjusel on tal õigus esitada ka vaie. Menetlustoimingu vaidlustamine vaidemenetluses on võimalik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 ja § 72 lg 3 p 5 kaudu ning seda on pidanud võimalikuks ka Riigikohus lahendis 3-3-1-86-06. 5.2. Kaebaja on huvitatud detailplaneeringu kehtestamisest, sest see elavdab ja soodustab valla arengut. Detailplaneeringu elluviimisel kuivendatakse liigniisked alad ning muudetakse detailplaneeringuga hõlmatud alad suuremas ulatuses puhkamiseks ja looduses viibimiseks sobivaks. Uute elanike tõttu väheneb risk, et metsaaluseid risustatakse. Detailplaneeringu alusel rajatakse kergliiklustee, mis seob Neeme ümberkaudsete küladega ja Ihasalu poolsaare teiste puhkealadega. Arendaja Jõelähtme Arendusgrupp OÜ on võtnud kohustuse finantseerida pärast detailplaneeringu kehtestamist Neeme küla algkooli rajamist 31 956 euro ulatuses. Detailplaneering näeb ette valla arengu seisukohalt olulise kvaliteetse joogiveega varustamise tagamise ja ühiskanalisatsiooni ehitamise. Detailplaneeringu realiseerumise tagajärjel suureneb vallaelanike arv, mis omakorda suurendab valla tulubaasi ja haldussuutlikkust. 5.3. Detailplaneeringut ja selle seletuskirja on varasema versiooniga võrreldes oluliselt muudetud ja täiendatud. Mh telliti Laheranna 1-4 hüdrogeoloogiline ülevaade ja metsamajandamiskava. Samuti muudeti detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõud. KeHJS § 33 lg 6 järgi on keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajaduse üle otsustamine kaebaja pädevuses ja vastustaja ei saa keelduda detailplaneeringut kooskõlastamast põhjusel, et kaebaja otsustas keskkonnamõju strateegilist hindamist mitte läbi viia. 5.4. Detailplaneeringuga ei nähta ette uue tiheasustusala rajamist. Vastavalt PlanS § 8 lg 3 p-le 5 ja § 7 lg 3 p-le 6 määratakse tiheasustusalad kindlaks kas valla või linna üldplaneeringuga või maakonnaplaneeringuga, kusjuures maakonnaplaneeringu tiheasustusalade määratlus omab tähendust vaid juhul, kui tiheasustusalad ei ole kehtestatud üldplaneeringuga. Kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses suur diskretsiooniõigus (Riigikohtu lahend 3-3-1-79- 09), mistõttu on tegemist kaebaja kaalutlusõigusliku otsustusega, kas teatud piirkonda soovitakse planeeringus käsitleda tihevõi hajaasustusalana. Nõuded hajaasustusaladel moodustatavate kruntide ja ehitiste kohta on sätestatud valla üldplaneeringus. Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 41 toodu järgi ei tohi hajaasustuses metsaalal elamukruntide suurus olla alla 0,7 ha ja elamute minimaalne vahekaugus peab olema vähemalt 50 m. Detailplaneeringuga kavandatud krundid vastavad neile nõuetele. Hooned peavad asuma hoonestusala sees. Hoonestusalad on tunduvalt väiksemad kavandatavatest kruntidest (jäädes alla 20% krundi suurusest). Suurel osal planeeritavast alast säilib mets senisel kujul. Elamumaa kruntide täisehitusprotsent on ca 5%. Kõigile elamumaa kruntidele on määratud kõrvalfunktsioonina kaitseotstarbelise metsamaa sihtotstarve ja märgitud säilitatava kõrghaljastuse ala. Kruntidel tohib piirdeaedasid rajada vaid hoonestusala ümber. Meelevaldne on väide, et kuna krundid on paigutatud kompaktselt ja üksteise kõrvale, siis moodustub selle tulemusena ühtne, ühise teedeja tehnovõrkudega kompaktse hoonestusega ala. LKS § 38 lg 1 p 3 tuleb vaadelda koosmõjus PlanS § 8 lg 3 p-ga 5 ja § 7 lg 3 p-ga 6. Viited LKS § 41 lg-tele 1 ja 3 on asjakohatud, sest tegemist on erineva olukorraga. Hajaasustusalal uute elukohtade planeerimiseks ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolek tarvilik. Valla üldplaneering on kehtestatud 29.04.2003. Harju maavanem on selle oma 21.04.2003 kirjaga heaks kiitnud, kuigi üldplaneeringus toodud tiheasustusalad ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alad erinevad Harju maavanema kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapist. Seega on maakonnaplaneeringust hiljem

3-14-50223 5(11) kehtestatud valla üldplaneeringuga määratletud teistsugused tingimused rakendunud vastavalt PlanS § 24 lg-le 4. 5.5. Teemaplaneering ei välista arendustegevust tuumalal T8 ja selle äärealal. Detailplaneering on kooskõlas teemaplaneeringu sisu ja mõttega. Maakasutuse juhtfunktsioonina nähakse ette elamumaa kaitseotstarbelise metsamaa kõrvalfunktsioon. Rannaala koos liikumisteede ja puhkealaga nähakse ette üldkasutatavaks alaks. Detailplaneeringuala säilitatakse valdavas osas looduslikuna. Nähakse ette meetmed ranna ja metsa kaitseks, kusjuures keelatud on olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse kahjustamine. Kõigil elamumaa kruntidel on märgitud säilitatava kõrghaljastuse ala. Kuna kruntide hoonestusalad on tunduvalt väiksemad kruntidest, siis võivad aiaga piiramata kruntide osadel viibida kõik isikud päikesetõusust -loojanguni. Kehtestatakse nõuded, milliseid tuleb haljastuse ja heakorra tagamiseks järgida. 5.6. Vastustaja keeldumine ehituskeeluvööndi vähendamisest on ennatlik. LKS § 40 lg 4 järgi tekib võimalus taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist alles pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Kaebaja ei ole veel vastavat taotlust esitanud. LKS § 40 lg 5 järgi on ehituskeelu vähendamisega seonduv otsus kaalutlusotsus. Vastustaja otsustest ei nähtu kaalutlusi sellise otsuse tegemiseks. 5.7. Mõistetamatuks jäävad vastustaja suunised, milles paluti kaebajal vajadusel korrigeerida planeeringujooniseid, kui detailplaneeringualale peaks jääma korduvalt üleujutatud rannaalasid, ning analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust, sest vastustaja viidatud üleujutusega alasid detailplaneeringualale ei jää. Vastustaja viited on umbmäärased. 6. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 6.1. Vastustaja 15.11.2013 kiri on vaadeldav menetlustoiminguna. Kaebuse esitamise õigust kaebuse menetlusse võtmise etapis ei saanud välistada. Seda saab hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus, hinnates, kas vastustaja keelduv otsus välistas planeeringu kehtestamise, takistas või raskendas oluliselt kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Kaebajal puudus aga vaide esitamise õigus, sest PlanS ei näe ette menetlustoimingu vaidlustamise võimalust vaidemenetluses. 6.2. Vastustaja jättis kooskõlastuse andmata, sest detailplaneeringuga sooviti 50 hoonestusala rajamist hoonestamata ja looduslikus seisundis olevasse ehituskeeluvööndisse, kus ehitamine on üldreeglina LKS § 38 lg 3 järgi keelatud. Planeeringu algatamine ei tähenda, et see soovitud kujul alati ka kehtestatakse, eriti kui planeering hõlmab suurt looduskaitselise rannapiiranguga ala. Planeeritav ala ei ole mahajäetud piirkond, vaid suveperioodidel aktiivses kasutuses. Kohalikul omavalitsusel ja kinnistu omanikul on ka täna võimalus luua piisavalt võimalusi prügistamise vältimiseks. 81 elamukrundi rajamine looduslikku männimetsa ei ole selleks ainus meede. Kooli ja kergliiklustee rajamine on positiivne kogu vallale, kuid see ei anna alust kehtestada detailplaneeringut üksnes arendaja huvidest lähtudes ehituskeeluvööndis, jättes arvestamata avalikud LKS-st tulenevad keskkonnaalased huvid. Kokkulepete olemasolu arendajaga mingite hüvede saamiseks ei saa olla vastustaja otsuste aluseks. Vastustaja saab otsustada keskkonnakaitselistest aspektidest lähtudes. Vastustajale teadaolevalt ei näe Jõelähtme Vallavolikogu 03.09.2009 määrusega nr 142 kinnitatud “Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljala, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)” ette detailplaneeringualale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamist. Seega ei ole kohalik omavalitsus pidanud vajalikuks antud piirkonnas täiendavaid investeerimisvajadusi ühisveevärgile ja kanalisatsioonile. Uute elanike valda juurde registreerimine ei ole tõenäoline, arvestades asjaoluga, et vallas on puudus lasteaiakohtadest. Kaebaja ei ole analüüsinud, kas suuremahulise elamuarendusega rikutud looduskeskkond, suurenev liiklusintensiivsus ja müratase avaldavad kogumis positiivset mõju valla

3-14-50223 6(11) elukeskkonnale. Kergliiklusteid ja ühisveevärki on võimalik rajada ilma suuremahulise arendustegevuseta ehituskeeluvööndis. Vastustaja keelduv otsus ei välista detailplaneeringu kehtestamist väiksemas mahus ja ehituskeeluvööndi piiranguid arvestavalt, seega ei saa väita, et kohaliku omavalitsuse tegevus on vastustaja tegevuse tulemusel oluliselt takistatud või raskendatud. Seetõttu ei ole vastustaja 15.11.2013 kirja vaidlustamine kaebuses esitatud põhjendustel lubatav. Kui kaebaja leiab, et kooskõlastuse andmata jätmine ei olnud seadusega kooskõlas, võib ta planeerimismenetlusega jätkata. Samas peab ta arvestama, et kui menetlusega minnakse valesti edasi, siis on tegemist olulise menetlusveaga, mis võib kaasa tuua planeeringu kehtestamise otsuse tühisuse. 6.3. Vastustaja on juba varem leidnud, et detailplaneeringuga kavandatav omab keskkonnamõju KeHJS mõistes ja tuleks algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Selle algatamata jätmine ei olnud aga detailplaneeringu kooskõlastamata jätmise aluseks. 6.4. LKS § 38 lg 1 p 3 määratleb, et LKS mõttes on tiheasustusalaks linna ja alevi ning aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse hoonestusega ala. Seadusest ega mujal ei tule, et tiheasustusala peab olema sellisena määratud üldplaneeringuga või maakonnaplaneeringuga. Planeeringuala suurus on ca 91 ha ja see on hoonestamata. Kokku moodustatakse 81 elamumaa krunti. Ranna piiranguvööndisse on kavandatud ligikaudu 49 hoonestusala, igal hoonestusalal 3 hoonet (koos kõrvalhoonetega), st ligikaudu 150 uut hoonet. Planeeringuala piirneb Jõelähtme Vallavolikogu 29.06.2011 otsusega nr 202 kehtestatud Laheranna 2, 3 ja 4 ning nendega külgneva Jõesuu puhkeala maaüksuste detailplaneeringuga, millega nähakse ette 21 elamukrunti ja 4 ärimaa krunti. Seega moodustub kahe detailplaneeringu realiseerimisel 102 elamumaa krundist (lisaks ärimaa krundid) koosnev elamupiirkond. Mõlema detailplaneeringuga kavandatavad hoonestusalad kulgeks mere ja Ruu-Ihasalu maantee ääres ca 2,5 km pikkusel alal ja hoonestusalad paiknevad sisuliselt sirgete rividena ning üksteise suhtes kindlate vahemaade taga (maantee äärde moodustub ridaküla tüüpi küla). Kui arvestada, et keskmiselt on leibkonna liikmete arv 2-3 inimest, siis asub planeeringualale elama ca 234 elanikku. Detailplaneeringu järgi tekib selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala, kus on ühtne teede ja tehnovõrgustik. Kuigi krundid on suhteliselt suured (alates 0,7 ha), on need paigutatud kompaktselt üksteise kõrvale (vahemaa ca 50 m) nii, et moodustub ühtne teede ja tehnovõrguga ala. Sellist tekkivat asumit ei saa LKS mõttes hinnata hajaasustusalaks, vaatamata sellele, et säilib kõrghaljastus. Valla üldplaneering ei määratle, mitu hoonet on tiheasustusala. Seda teeb Harju maakonnaplaneeringu I etapp, mille kohaselt moodustab tiheasustusala ühepereelamute, aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui 3 nimetatud hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m. Sarnaseid arendusi (oluliselt väiksemamahulisi) on kaebaja ka ise käsitlenud tiheasustusena, nt Jõelähtme Vallavolikogu 27.05.2010 otsusega nr 75 algatatud Kostiranna küla Hindreku maaüksuse detailplaneering, mis käsitleb 17 elamukrundi loomist. Kui asumit ei käsitleta planeeringus tiheasustusalana, ei muuda see olematuks tegelikku olukorda looduses kohapeal, kus planeeringuala koos kõrvalkinnistutega moodustab küla selgelt piiritletava kompaktse asustusega ala, mis on LKS mõttes tiheasustusala. See peaks selgelt kajastuma ka detailplaneeringus. Valla kehtiv üldplaneering ei täpsusta maakonnaplaneeringut tiheasustusalal hoonete arvu osas. 6.5. Harju Maavalitsus on kaebajale selgelt öelnud, et uute elamupiirkondade planeerimine rohevõrgustiku tuumalale ei ole kooskõlas tuumala rohevõrgustiku mõtte ja eesmärgiga ning sellisest tegevusest tuleks võimalusel hoiduda. Arvestades rohevõrgustiku tuumalal T8 algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute arvu ja asjaolu, et iga planeering võib muuta ja halvendada rohevõrgustiku toimimist, tuleb kohalikul omavalitsusel eriti tõsiselt suhtuda igasse uude suuremahulisse arendustegevusse rohevõrgustiku tuumalal. Vastustaja nõustub, et teemaplaneering ei sätesta absoluutset ehitustegevuse keeldu tuumaladel ja äärealadel. Valla üldplaneering ei täpsusta teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku piire ega käsitle

3-14-50223 7(11) rohelise võrgustiku toimimise tingimusi, seetõttu ei saa üldplaneering olla detailplaneeringu koostamise aluseks rohelise võrgustiku osas. Detailplaneeringu lahendus on teemaplaneeringuga vastuolus. PlanS § 8 lg 4 kohaselt võib üldplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. PlanS ei võimalda muuta kehtivat maakonnaplaneeringut detailplaneeringuga. 6.6. Vastustaja on haldusorgan, kes annab nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks LKS § 41 alusel pärast planeeringu vastu võtmist. Seega on ta õigustatud HMS § 5 lg-t 2 arvestades juhtima juba planeeringu kooskõlastamise staadiumis tähelepanu asjaolul, et peab esitatavat ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust tänasele planeeringulahendusele perspektiivituks. Planeeringulahendust tuleks muuta juba praeguses planeerimisetapis, et pärast vastuvõtmise staadiumi ei peaks asuma planeeringut oluliselt muutma. Kaebaja otsustada on, kas korrigeerida planeeringulahendust enne vastuvõtmist või võtta vastu planeering, mida ei saa kehtestada. 7. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades: 7.1. Puudub selgus, kas ja kui suures ulatuses paikneb detailplaneeringuga hõlmatud ala tuumalal T8. Teemaplaneeringu seletuskirjas ei ole sätestatud, kuidas kulgeb tuumala T8 piir. Teemaplaneeringu kaardilt ilmneb, et detailplaneeringuga hõlmatud alal ei lähe tuumala T8 piir mereni välja. Teemaplaneeringu rohelise võrgustiku kaart on koostatud mõõtkavas 1:150 000 ning sellel kaardil puudub kaardiruudustik. Harju maavanema 15.09.2009 kirjast nähtub, et teemaplaneering koostati 2000-2001, mil rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike esialgne väljaselgitamine toimus kaardianalüüsina erinevaid kaardikihte võrreldes, ühitades ja analüüsides. Seega ei toimunud teemaplaneeringu kaardi koostamisel tuumalade ja rohekoridoride piiride kindlaks määramist looduses. T8 piiri ebaselguse tõttu on ka detailplaneeringu seletuskirjas lk 17-18 märgitud, et detailplaneeringuga hõlmatud ala asub tuumala T8 äärealal. Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.1.1 järgi paiknevad tuumala äärealad väljaspool tuumalasid. Täpse kaardiruudustiku puudumise korral seotakse kaartidel kujutatavad piirid reeglina mingite objektidega looduses. Praegusel juhul saaks selleks olla Ruu-Ihasalu maantee, millega detailplaneeringuga hõlmatud ala piirneb. Kuna ei ole selge, kuidas tuumala T8 piir detailplaneeringuga hõlmatud alaga suhestub, ei ole välistatud, et tuumala T8 ei ulatugi detailplaneeringuga hõlmatud alale. Igal juhul oleks ebaõige käsitleda kogu detailplaneeringuga hõlmatud ala tuumala T8 osana. 7.2. Kui eelistada LKS § 38 lg 1 p 3 üksnes grammatilist tõlgendamist, nagu seda teeb vastustaja, siis võib see säte rikkuda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse õigust iseseisvalt otsustada ja korraldada ruumilist planeerimist. Samuti võib LKS § 38 lg 1 p 3 olla vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuivõrd jääb arusaamatuks, milline institutsioon või isik, millise menetluse raames ja millistest kriteeriumitest lähtudes peab hakkama tuvastama, kas tegemist on küla selgelt piiritletava kompaktse asustusega ala kui tiheasustusalaga. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eelistada normi põhiseaduskonformset tõlgendamist (lahendid 3-2-1-73-04, 3-1-1-88-07). Seega tuleb LKS § 38 lg 1 p 3 tõlgendada koosmõjus PlanS § 8 lg 2 p-ga 5 ja § 7 lg 2 p-ga 6 ning lugeda tiheasustusalaks selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala, mis on tiheasustusalana määratletud kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus või viimases asjakohase regulatsiooni puudumise korral maakonnaplaneeringus. Kui kohus peaks eelistama vastustaja tõlgendust, tuleks LKS § 38 lg 1 p 3 jätta kohaldamata, tunnistada see säte PS §-dega 10, 13 ja/või 154 vastuolus olevaks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. 8. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades: 8.1. Otsuse, kas rannale kavandatakse LKS § 38 lg 1 p 3 kohast tiheasustusala, teeb kohalik omavalitsus, lähtudes planeeringu olemusest. Vaidluse korral tiheasustusala määratlemisel

3-14-50223 8(11) LKS mõistes peaks oma seisukoha andma planeeringu järelevalvet teostav haldusorgan, st maavanem ja Keskkonnaministeerium (LKS § 41 lg 3). 8.2. Tuumalaga seonduva väljaselgitamine planeeringualal on planeerimismenetluses kaebaja ülesanne. Maakonnaplaneering ja üldplaneering on liigilt erinevad planeeringud, mille sisu ja eesmärk on PlanS järgi erinev ning mille üldistusastmed on erinevad. Seetõttu ei peagi maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus esitatud andmed olema alati identsed. Kuna üldplaneeringus puudub rohevõrgustiku tingimuse täpsustused, võib asuda seisukohale, et vaidlusaluse detailplaneeringuga tahetakse muuta maakonnaplaneeringut, mida saab muuta vaid üldplaneeringuga. Rohevõrgustikuga seotud aspektides saab anda hinnangu ja seisukohad eelkõige Harju maavanem. Kaebaja ei ole maavanemalt vaidluses seisukohta küsinud.

KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kaebaja vaidlustab vastustaja 15.11.2013 kirja, millega vastustaja keeldus kooskõlastamast Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesuu puhkeala kinnistute, Ihasalu küla Laheranna 5-8 ja Jõesuu puhkeala kinnistute detailplaneeringut. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kooskõlastuse andmine on menetlustoiming, mida saab reeglina vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-10, p 11). Kuna detailplaneeringumenetlus lõpeb kaebaja antava haldusaktiga, mida kaebaja ise halduskohtusse vaidlustama ei tule, siis ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei oodanud ära lõplikku haldusakti ega vaidlustanud menetlustoimingut koos lõpliku haldusaktiga. Ilma lõplikku haldusakti ära ootamata saab menetlustoimingut vaidlustada juhul, kui menetlustoiming toob vältimatult kaasa õigusvastase otsuse või rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. 10. Kohalikul omavalitsusel on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-te 4 ja 5 järgi kaebeõigus olukorras, kus akt või toiming rikub väidetavalt kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi või akt või toiming takistab või raskendab oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist. Kaebaja tugines kaebuses mõlemale alusele, väites, et vastustaja 15.11.2013 kiri rikub kaebaja enesekorraldusja planeerimisõigust ning takistab kaebajal planeeringumenetlust jätkata. Riigikohtu halduskolleegium on mitmes lahendis leidnud, et üldjuhul ei ole kooskõlastuse kui menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine võimalik, küll aga on võimalik vaidlustada kooskõlastuskirja või järelevalveotsust, millest tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (vt 15.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-10, 10.06.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-10, 16.01.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-41-13). 11. Praegusel juhul taotles kaebaja vastustajalt kooskõlastust PlanS § 17 lg 2 p 3 ja KeHJS § 33 lg 6 alusel ning vastustaja keeldus detailplaneeringule kooskõlastust andmast põhjusel, et detailplaneering on vastuolus LKS § 41 lg-tega 1 ja 2, § 38 lg-g 2, § 35 lg-tega 31 ja 4, PlanS § 8 lg-ga 4, § 9 lg 2 p-ga 8. 12. PlanS § 17 lg 2 p 3 sätestab, et enne planeeringu PlanS § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav maavanem või kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja detailplaneeringu asjaomase riigiasutusega, sealhulgas vajaduse korral Päästeametiga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti kultuurimälestis või selle kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maaalale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem.

3-14-50223 9(11) Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et detailplaneeringuga hõlmatud alal ei asu kaitsealuseid objekte ega nende kaitsevööndeid. Samuti ei asu planeeritaval alal maardlat ega maaparandussüsteemi. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse elamupiirkonna rajamist, siis ei ole tegemist ka olulist keskkonnamõju eviva tegevusega KeHJS § 6 lg 1 tähenduses. Tegemist on piirkonnaga, mis võib vähemalt osaliselt jääda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku alale. Detailplaneeringu vastavust liigilt üldisemale planeeringule kontrollib maavanem. Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et rohevõrgustiku alal ei ole ehitamine iseenesest keelatud. Samuti ei näe õigusaktid ette, et rohevõrgustiku alal ehitamine oleks lubatav ainult Keskkonnaameti või muu keskkonnaorgani nõusolekul. Seega ei olnud vastustajalt kooskõlastuse küsimine PlanS § 17 lg 2 p 3 järgi vajalik ja vastustaja kooskõlastuse puudumine ei ole siduvaks takistuseks detailplaneeringu edasisel menetlemisel. 13. Detailplaneering on strateegiline planeerimisdokument KeHJS § 31 p 1 tähenduses ja selle menetlemisel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust (KeHJS § 33 lg 1 p-d 2 ja 3, lg 2 p 1). Kuna vaidlusaluse detailplaneeringuga kavatsetakse muuta ka üldplaneeringut, siis oli kaebaja KeHJS § 33 lg 2 p 1 ja lg 6 järgi kohustatud enne keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajaduse üle otsustamist küsima vastustaja seisukohta. Praegusel juhul otsustas kaebaja ilma vastustaja seisukohta küsimata keskkonnamõju strateegilist hindamise mitte algatada detailplaneeringu algatamisel 29.04.2008 otsusega. Selline viga soovitakse kõrvaldada detailplaneeringu vastuvõtmise staadiumis, kus kavatsetakse uuesti keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajadust kaaluda (vt I kd tl 34p-44). KeHJS § 34 lg 1 järgi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab ja selle eest vastutab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Praegusel juhul on selleks kaebaja (PlanS § 10 lg 5). KeHJS näeb küll ette, et enne keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajaduse üle otsustamist tuleb küsida Keskkonnaameti seisukohta. Samas ei sätesta KeHJS ühtegi tagajärge juhuks, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja Keskkonnaameti seisukohad keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajaduse osas erinevad. Kui detailplaneeringu menetleja leiab erinevalt Keskkonnaametist, et konkreetsel juhul puudub vajadus keskkonnamõju strateegilist hindamist algatada, peab ta seda KeHJS § 35 lg 5 p-st 5 tulenevalt põhjendama ja vastava otsuse KeHJS § 35 lg 6 kohaselt avalikustama, seejärel saab ta planeerimismenetlusega edasi minna ja teha järgnevad menetlustoimingud. KeHJS ei anna sellises olukorras vastustajale pädevust planeerimismenetlust takistada või menetlejat trahvida. Ka vastustaja on kohtumenetluses korduvalt kinnitanud, et tema kooskõlastus ei ole siduv ja tal puudub õigus planeerimismenetluse läbiviimist takistada. Samuti rõhutas vastustaja, et kooskõlastuse andmisest ei keeldutud põhjusel, et kaebaja otsustas keskkonnamõju mitte hinnata. Seega ei saa vastustaja erinev seisukoht keskkonnamõju olulisuse ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajaduse osas kaebaja õigusi rikkuda ja takistada tal planeerimisõigust teostada. Kui hilisema vaidluse käigus selgub, et keskkonnamõju hindamine tulnuks siiski läbi viia, saab kaebaja menetletud planeerimisdokument olla õigusvastane vaid tulenevalt asjaolust, et ta jättis ebaõigetel kaalutlustel keskkonnamõju hindamise algatamata, mitte põhjusel, et planeeringul puudus vastustaja kooskõlastus. 14. PlanS § 23 lg 1 p 2 järgi teostab detailplaneeringu üle järelevalvet maavanem, kelle heakskiidust oleneb planeeringu kehtestamise võimalus (PlanS § 24 lg 3). Maavanem kontrollib mh, kas detailplaneering vastab õigusaktidele ja liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule. Seega saab vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamist takistada maavanem, kui ta leiab, et detailplaneering ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormide või kehtestatud üldisemat liiki planeeringutega. Vastustaja viitas küll kooskõlastust mitte andes detailplaneeringu vastuolule mitme õigusnormiga, kuid ükski neist normidest ei eelda vastustajalt siduva kooskõlastuse või nõusoleku saamist (erinevalt kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-1-10 käsitletud maapõueseaduse §-st 62). Vastustaja ülesandeks

3-14-50223 10(11) on kaitsta keskkonnaja looduskaitselisi huvisid. Kaebaja kui detailplaneeringu menetleja ülesandeks on kaaluda erinevaid huve ja teha sellest lähtudes planeerimismenetluses põhjendatud valik. Kaebaja kohustuseks on hinnata, kas vastustaja etteheited ja viited vastuoludele õigusnormidega on põhjendatud või mitte. Kui kaebaja leiab, et vastuolud õigusnormidega puuduvad, saab ta detailplaneeringuga muutmata kujul edasi minna. Kui hiljem selgub, et vastuolud õigusnormidega siiski esinesid, siis on detailplaneering õigusvastane tulenevalt vastuolust õigusnormidega, mitte seetõttu, et vastustaja ei andnud planeeringule kooskõlastust. Haldusmenetluse läbiviimine on haldusorgani, mitte kohtu pädevuses. HKMS ei näe kohtule ette võimalust anda haldusmenetluse toimumise ajal siduvat eelotsust haldusmenetluse õiguspärasuse osas. Kohus saab hinnata haldusmenetluse ning selle käigus tehtud toimingute ja vastuvõetud aktide õiguspärasust tagantjärgi. 15. Vastustaja nõusoleku puudumine saab detailplaneeringu menetlemisel takistuseks alles siis, kui vastustaja ei anna nõusolekut ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks (LKS § 40 lg 3). Sellise nõusoleku taotlusega saab vastustajale poole pöörduda alles pärast detailplaneeringu vastuvõtmist (LKS § 40 lg 4 p 2). Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et detailplaneeringut ei ole veel vastu võetud. Vastustajal on küll juba praeguses menetlusstaadiumis võimalik juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et teatud keskkonnaja looduskaitseliste aspektide arvestamata jätmisel ei pruugi ta järgmises menetlusetapis kaebajale nõusolekut anda, kuid vastustaja antud seisukoht ei ole praeguses menetlusetapis veel siduv. Kaebajal on õigus kaaluda, kas ta nõustub vastustajaga ja muudab detailplaneeringut vastavalt esitatud soovitustele või jätab detailplaneeringu muutmata. Viimasel juhul peab ta arvestama sellega, et ta ei pruugi järgmises menetlusetapis saada vastustajalt nõusolekut ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Sellist otsust on aga kaebajal võimalik Riigikohtu 16.01.2014 määrusest haldusasjas nr 3-3-1-41-13 tulenevalt halduskohtus vaidlustada. Kuna vastustaja ei ole veel sellekohast otsustust teinud, siis ei saa kaebaja juba eelnevalt tulla kohtusse vastustaja tulevast otsustust vaidlustama. Kohtul puudub õigus sekkuda ennetavalt haldusmenetlusse ja kirjutada haldusorganile ette, millise otsuse ta peab langetama. Kohtu ülesandeks on teostada haldusmenetluse üle järelkontrolli. Samuti ei ole kohtu ülesandeks lahendada menetlusosaliste erimeelsusi, vaid kaitsta isikute õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kuna praeguses menetlusetapis ei ole kaebaja õigusi rikutud ega tehtud talle detailplaneeringumenetluses takistusi, siis puudub kaebajal kaebeõigus vastustaja 15.11.2013 kirja vaidlustamiseks ja õigus nõuda vastustaja kohustamist detailplaneeringut kooskõlastama. Kaebus tuleb jätta vastavates nõuetes rahuldamata. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei pea kohus hindama teisi menetluses esitatud väiteid ja seisukohti. 16. Riigikohtu halduskolleegium on 09.06.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-04 ja 28.04.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-30-09 leidnud, et ka planeerimismenetluses on vaide esitamine võimalik, vaatamata sellele, et PlanS vaidemenetlust ei reguleeri. Riigikohtu viidatud otsuste kohaselt tuleb sellises olukorras lähtuda HMS-s toodud üldregulatsioonist. HMS § 71 lg 1 annab isikule, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õiguse esitada vaie. Seega ei saa vaidemenetluses vaidlustada kõikvõimalikke akte ja toiminguid, vaid ainul selliselt, mis saavad rikkuda vaide esitaja õigusi. Kohus leidis eespool, et vastustaja poolt detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda ja tal puudub seetõttu kaebeõigus. Samal põhjusel puudus kaebajal ka vaide esitamise õigus ning vastustaja tagastas vaide õiguspäraselt. Kaebaja nõue kohustada vastustajat kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama tuleb jätta rahuldamata. 17. Kaebaja esitas ka nõude tühistada vastustaja 24.01.2014 vaideotsus. Kuna nimetatud vaideotsusega tagastati kaebaja vaie vaideõiguse puudumise tõttu, mitte ei lahendatud seda sisuliselt, siis on tegemist menetlustoiminguga, mille peale ei saa esitada tühistamiskaebust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-507 ja 19.12.2013 otsus

3-14-50223 11(11) haldusasjas nr 3-12-1962). Seetõttu tuleb vaideotsuse tühistamise nõue jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 18. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik