3-14-51894/123-14-51894/12 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Summary AI generated
3-14-51894 1 K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja koht koht koht koht ...
3-14-51894
1
K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja koht koht koht koht 12. detsember 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-14-51894 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi M. K kaebus nõuetega: - tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine Saare Koperatiivse Ehituskoondise tööstusbaasis ajavahemikul 03.01.1990- 01.10.1994; AS-s S.E.M.T ajavahemikul 01.10.1994-01.11.1997; OÜ-s Saare EMT ajavahemikul 01.11.1997-31.03.1998 raietöölisena metsavarumises; - kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvestama kaebaja töötamise periood ajavahemikul 03.01.1990-31.03.1998, so 8 aastat 2 kuud ja 28 päeva soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Asja läbivaatamise Asja läbivaatamise Asja läbivaatamise Asja läbivaatamise kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev 12.11.2014 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja – M. K (esindaja Liivi Tuus). Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet (esindaja Silvia Azojan).
RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M. K kaebus.
3-14-51894
2
ajavahemikul 01.11.1997-31.03.1998 raietöölisena, so ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, osa XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, punkti 1, eriala koodile 13378.
Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 12. detsembril 2014.
ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD
M. K esitas Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroole 16 16 16 16.04.2014 .04.2014 .04.2014 .04.2014 avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. 30.06 30.06 30.06 30.06.2014 .2014 .2014 .2014 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo otsusega nr 00407/1 peatati kaebaja poolt esitatud pensioniavalduse menetlemine seoses soodusstaaži tõendamisega kohtus (tl 11-12). 27.08 27.08 27.08 27.08.2014 .2014 .2014 .2014 saabus Tallinna Halduskohtusse M. K kaebus, mida kaebaja 26.09.2014 täiendas nõudega tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine Saare Koperatiivse Ehituskoondise tööstusbaasis ajavahemikul 03.01.1990-01.10.1994; AS-s S.E.M.T ajavahemikul 01.10.1994-01.11.1997; OÜ-s Saare EMT ajavahemikul 01.11.1997- 31.03.1998 raietöölisena; kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvestama kaebaja töötamise periood ajavahemikul 03.01.1990-31.03.1998, so 8 aastat 2 kuud ja 28 päeva soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka (tl 5-10, 50-51). 17.10 17.10 17.10 17.10.2014 .2014 .2014 .2014 esitas Sotsiaalkindlustusamet seisukohad kaebusele (tl 57-58). 12 12 12 12.11.2014 .11.2014 .11.2014 .11.2014 toimus asjas kohtuistung (tl 69-70).
3-14-51894
3
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja väidetel töötas ta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval töökohal. Tööraamatusse tehtud kannetest nähtub, et kaebaja töötas Saare Kolhooside Ehituskontori tootmisbaasis metsaraietöölisena 3. detsembrist 1984 kuni 1. oktoobrini 1994. Tööraamatu kannetega nr 10 ja 11 on tõendatud, et kaebaja viidi 3. jaanuaril 1990 seoses ettevõtte reorganiseerimisega üle Saare Kooperatiivse Ehituskoondise 4. kvalifikatsioonijärgu raietööliseks, kus ta töötas 1. oktoobrini 1994. Tööraamatus puuduvad kanded, millest nähtuks, et kaebaja töökoht muutus ajavahemikul, mil ta töötas Saare Kolhooside Ehituskontorist reorganiseeritud Saare Kooperatiivses Ehituskoondises. Alates 1. oktoobrist 1994 kuni 1. novembrini 1997 oli kaebaja tööandjaks AS S.E.M.T. Tööraamatus puuduvad kanded, millest nähtuks, et kaebaja töökoht muutus pärast Saare KEK-i tööstusbaasi müüki Eesti Erastamisagentuuri poolt AS-le S.E.M.T. Kaebaja töötas kogu AS-s S.E.M.T. töötamise ajal samal töökohal, millel ta oli töötanud alates 3. detsembrist 1984, so metsavarumisel metsaraietöölisena. Alates 1. novembrist 1997 kuni 31. märtsini 1998 töötas kaebaja OÜ-s Saare EMT, kuna AS S.E.M.T. kujundati ümber OÜ-ks Saare EMT. Tööraamatus puuduvad kanded, millest nähtuks, et kaebaja töökoht muutus pärast AS S.E.M.T. ümberkujundamist OÜ-ks Saare EMT. Seega nähtub kaebaja tööraamatust tema töötamine raietöölisena OÜ-s Saare EMT kuni 31. märtsini 1998. Kaebaja igapäevane töö seisnes metsalangetamises. Metsa varuti, sest tööandja töötles puitu ja tootis puidust ehitusmaterjale, ehitusdetaile ja –konstruktsioone ning müüs neid. Kaebaja ja teiste metsaraietööliste töökoht oli metsas. Raietöölised töötasid brigaadina. Brigaadis töötas püsivalt neli meest, vahel ka viis. Brigaadi koosseisu kuulus 3-4 raietöölist ja 1 traktorist. Kui ühel raielangil oli mets langetatud, kolisid raietöölised järgmisele langile. Kaebaja igapäevased töövahendid olid mootorsaag ja kirves. Töö oli raske. Metsa varuti igal aastaajal sõltumata välistemperatuurist. Sageli ööbisid kaebaja ja teised raietöölised tööandja poolt metsa toodud soojakus. Kaebaja tööprotsess seisnes järgmises: ta langetas puu; laasis puu, st eemaldas oksad; tükeldas puu nõutavasse mõõtu ja alustas järgmise puu langetamist. Kui puu oli raietöölise poolt langetatud, laasitud ja tükeldatud, vedasid metsaveo traktorid puud metsast välja.
Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja selgituste kohaselt nähtub esitatud dokumentidest kaebaja töötamine raietöölisena, kuid ei nähtud tema töötamine metsavarumises. Kaebajal on õigus tõendada oma väiteid tunnistajate ütlustega. Vastustaja ei vaidle vastu M. K kaebuse rahuldamisele soodusstaaži tuvastamise osas juhul, kui tunnistajate ütlustega leiab kinnitamist M. K töötamine loetelu nr 2 osa XII punkt 1 koodi 13378 vastaval ametikohal – raietöölisena metsavarumises.
3-14-51894
4
KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED
Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 29 alusel on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.
Sotsiaalkindlustusameti 30.06.2014 Pärnu büroo otsuse nr 00407/1 kohaselt kaebaja esitas Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, punkti 1, eriala koodi 13378 nimetatud raietöölise staaži tõestamiseks 26.09.1973 väljaantud tööraamatu (13-15); Riigiarhiivi 10.04.2014 arhiiviteatise nr 18-7-5.10/1619; Saare Kooperatiivse Ehituskoondise tööstusbaasiga 30.06.1993 sõlmitud töölepingu nr 91. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja töötas raietöölisena alates 03.12.1984-02.01.1990. Perioodi 03.01.1990- 31.03.1998 osas ei ole tõendatud, et Saare Koperatiivse Ehituskoondis, AS-s S.E.M.T, OÜ Saare EMT tegelesid metsavarumisega.
Kaebaja pöördus kohtu poole taotlusega tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine Saare Koperatiivse Ehituskoondise tööstusbaasis ajavahemikul 03.01.1990-01.10.1994; AS-s S.E.M.T ajavahemikul 01.10.1994-01.11.1997; OÜ-s Saare EMT ajavahemikul 01.11.1997-31.03.1998 raietöölisena ning määrata talle pension, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, osa XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, punkti 1, eriala koodile 13378.
Kaebuse kohaselt kaebaja igapäevane töö seisnes metsalangetamises. Metsa varumine oli vajalik, kuna tööandja töötles puitu ja tootis puidust ehitusmaterjale, ehitusdetaile ja –konstruktsioone ning müüs neid. Kaebaja ja teiste metsaraietööliste töökoht oli metsas. Raietöölised töötasid brigaadina. Brigaadis töötas püsivalt neli meest, vahel ka viis. Brigaadi koosseisu kuulus 3-4 raietöölist ja 1 traktorist. Kui ühel raielangil oli mets langetatud, kolisid
3-14-51894
5
raietöölised järgmisele langile. Kaebaja igapäevased töövahendid olid mootorsaag ja kirves. Töö oli raske. Metsa varuti igal aastaajal sõltumata välistemperatuurist. Sageli ööbisid kaebaja ja teised raietöölised tööandja poolt metsa toodud soojakus. Kaebaja tööprotsess seisnes järgmises: ta langetas puu; laasis puu, st eemaldas oksad; tükeldas puu nõutavasse mõõtu ja alustas järgmise puu langetamist. Kui puu oli raietöölise poolt langetatud, laasitud ja tükeldatud, vedasid metsaveo traktorid puud metsast välja.
Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebaja poolt taotletud tunnistajad.
Tunnistaja A. M (endine töökaaslane) ütluste kohaselt seisnes töö perioodil 01.11.1984 kuni 05.1993 metsavarumises. Töökoht oli metsalangil ning elati vagunelamutes. Metsalangil langetati, laasiti ja lõigati puitu õigesse mõõtu. Töövahenditeks olid erinevad mootorsaed. Töökaitsevahendiks oli kiiver, spetsiaalseid kaitsevahendeid ei olnud. Tööd tehti aastaringselt terve tööpäeva ulatuses. Tööpäevad olid pikad, kuni ööni välja. Brigaadis töötati neljakesi, hiljem tuli juurde viies. Põhjus, miks M. K tööraamatu kanded olid erinevate firmade kohta, võis olla see, et muudeti firma nimesid, kuid töö sisu oli sama. Kõik nimetatud firmad tegelesid metsa varumisega.
Tunnistaja M. V (endine töökaaslane) ütluste kohaselt oli kaebaja töö sisuks langetamine ning laasimine. Tunnistaja remontis kaebaja töövahendeid, traktorit ja saagi. Kaebaja tegi tööd kuni 1998 aastani. Tööd tegi aastaringselt, meestest oli pidevalt puudu. Raiebrigaadis töötas neli kuni viis meest, brigaade oli rohkem. Kaebaja töötas vaatamata firma nimele samal ametikohal, metsaraietöölisena.
Tunnistaja M. O (endine töökaaslane) ütluste kohaselt Saare KEK-ist alates on firma nimed muutunud ja firmad on tükeldatud. Saare KEK muutus Saare Kooperatiivseks Ehituskoondiseks, mis jagunesid eraldi isemajandavateks üksusteks. Inimesed, kes seal töötasid olid samad ning nende töö sisu ei muutunud. Muudeti ainult asutuse nime, tehti kande muudatus ja löödi pitsat koos allkirjaga, kuid sisuliselt oli tegemist sama töökohaga. Tegemist oli ehitusfirmaga, kus oli kaks suurt puidutsehhi, mistõttu oli vaja puitu varuda. 1983. aastal asus kaebaja tööle Saare KEK-i metsaraietöölisena. Töö sisuks oli puude varumine: langetamine, ehitusmaterjali varumine. Kaebaja tegi tööd metsas, tihti oli komandeeringus ka mandril, mitte ainult saarel. Töötada said noored ja terved mehed, kuna töö oli raske. Töö oli aastaringne, täistööpäeva ulatuses. Vaidlusalusel perioodil oli lõputu puidupuudus, isegi Venemaalt osteti juurde. Brigaadis oli neli meest, algul oli üks brigaad, hiljem tehti teine juurde.
3-14-51894
6
Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistajate ütlustega leiab, et võib lugeda tõendatuks kaebaja töötamise vaidlusalusel ajavahemikul raietöölisena metsavarumises. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulude nende endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Annika Vendik Kohtunik