2-13-32308/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

O s a l i s e l t h a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v k o h t u o t s u s

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-32308

Tsiviilasi

XXX ja XXX hagi XXXOÜ vastu saamata jäänud

töötasu ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

XXX hagihind 4 789,68 eurot

XXX hagihind 4 789,68 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX)

Hageja 2: XXX(isikukood XXX; asukoht: XXX)

Hagejate

lepinguline

esindaja:

Vandeadvokaadi

vanemabi Sergei Tšurkin (Advokaadibüroo Amos OÜ,

Rävala pst 6, 10143 TALLINN, e-post: churkin@hot.ee)

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Erkki Evart (Õigusbüroo

Liivak & Suurväli OÜ, Endla 24-1, TALLINN, 10142, e-

post: erkki@kaitsja.ee )

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

17. november 2014

1. Rahuldada XXX ja XXX hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks saamata jäänud töötasu

summas 2862,80 eurot (bruto).

3. Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks saamata jäänud töötasu

summas 2862,80 eurot (bruto)

4. Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks sissenõutavaks muutunud

viivised summas 443,47 eurot ja alates 12.12.2014 viivised VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude (summas 2862,80 eurot) täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui põhinõue summas 2 862,80 eurot.

5. Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks sissenõutavaks muutunud

viivised summas 443,47 eurot ja alates 12.12.2014 viivised VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude (summas 2862,80 eurot) täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui põhinõue summas 2 862,80 eurot.

6. Otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 XXXOÜ-lt XXX ja XXX kasuks välja

mõistetud saamata jäänud töötasu kuulub hagi õigeksvõtul põhineva otsusega

tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagejate nõue ja põhjendused

Hagejate XXX ja XXX ja XXXOÜ vahel oli 01.09.2012 suuliselt sõlmitud tööleping, mille

kohaselt XXXOÜ lubas hagejatel teostada fassaaditöid kogu mahuga 1000 m2 brigaadi

koosseisus objektil XXX Keskkool asukohaga XXX XXX alevik, XXX. Tööleping oli

sõlmitud määratud tähtajaks kuni tööde mahu täitmiseni. Töölepingu seaduse § 4 lg 2 kohaselt

loetakse tööleping sõlmituks juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt

asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Tööandja on deklareerinud töötasu 320 eurot kuus

tasumist ajavahemikus oktoober-detsember 2012 ja töötajatel oli kehtiv ravikindlustuse kaitse.

Tegelikult leppisid pooled kokku, et tööandja tasub töötasu igakuiselt tükitöö määraga 17

eurot/m2 neto, mitte 320 eurot kuus. Võttes arvesse, et Statistikaameti andmete kohaselt oli

2011. aastal keskmine kuutöötasu ehituses 847 eurot, on hagejate poolt arvestatud igakuine

töötasu reaalne ja vastupidi - tööandja poolt deklareeritud töötasu 320 eurot kuus on

ebareaalne. Töid teostati brigaadis, mis koosnes kuuest inimesest – XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX ja XXX. Peale hagejate ei ole tööandja vormistanud mingil moel töösuhteid teiste

töötajatega ega teavitanud sellest Maksu-ja Tolliametit ning Haigekassat. Hagejad teostasid

töid alates 01.09.2012 kuni 13.12.2012. Tööleping oli lõpetatud 13.12.2012 seoses tööde

teostamisega töölepingu seaduse § 80 lg 1 alusel, kuid kostja ei ole maksnud hagejatele töötasu

täies ulatuses.

Kummagi hageja poolt teostatud tööde maht ja töötasu ajavahemikus 01.09.2012- 13.12.2012

on arvestatud järgmiselt:

Tööde teostamise

aeg

Teostatud

tööde maht

Arvestatud

töötasu (neto)

Makstud töötasu

(neto)

Tasumata jääk

(neto)

01.09.-30.09.2012

68 m2

1156.-

150.-

1006.-

01.10.-31.10.2012

65 m2

1105.-

100.-

1005.-

01.11.-20.11.2012

42,5 m2

722.50

100.-

622,50

21.11.-06.12.2012

35 m2

595.-

06-12-13.12.2012

tööobjekti

koristamine

Kokku

210,5 m2

3578.50

350.-

3228,50

Kokku töötasu

bruto

4559.50

366.25

4193,25

Teostatud tööde maht on arvestatud proportsionaalselt brigaadi poolt igakuiselt teostatud tööde

mahtudele ja iga brigaadi liikme tööajale päevades. Töötasu 350 eurot (neto) maksti

kummalegi hagejale sularahas objektil mingeid dokumente vormistamata, töötasu ülejäänud

osa jäi tasumata.

Seega on ajavahemikus 01.09.2012-13.12.2012 kummalgi hagejal töötasu maksmata jäänud

osa 3578.50 neto ehk 4193,25 eurot bruto.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks ajavahemiku 01.09.2012-

13.12.2012 eest saamata jäänud töötasu summas 4193,25 eurot ning viivisintressi ajavahemiku

14.12.2012-29.03.2013 eest 94,38 eurot ja alates 30.03.2013 kuni kohase täitmiseni summas

0,89 eurot päevas.

Menetluse käigus hagejad vähendasid oma nõuet. Nõuete vähendamise tulemusena paluvad

hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 2 862,80

eurot bruto ja ajavahemiku 14.12.2012-15.10.2013 ehk 315 päeva eest viivise kogusummas

185,40 eurot ja alates 16.10.2013 viivis määras 0,61 eurot päevas.

Kostja vastuväited

Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et

poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt oli töötasu 17 eurot/ühe ruutmeetri eest. Hagejate

ülesandeks oli ehitusobjektil XXX, XXX alevik (XXX Keskkool) fassaaditööde tegemine,

samuti koristustööd (ehitusprahi koristamine). Kostja leiab, et hagejatel puudub õigus nõuda

töötasu ajavahemiku 01.09.2012 kuni 13.12.2012, hagejad on oma töötasu kostjalt juba varem

kätte saanud. Hagejatele on tasutud sularahas ehitusobjektil, antud summad on OÜ XXX

esindaja poolt üle antud ühele kaashagejast- XXX´ile, samas hagejad tunnistavad vaid kokku

700 euro kättesaamist kostjalt, mis on samuti neile antud sularahas. Kui hagejad ei saanud

töötasu kostjalt, siis jääb arusaamatuks, miks nad jätkasid töötamist olukorras, kus nad kostjalt

töötasu ei saanud. Hagejal oli võimalus töö lõpetada ja minna teisele objektile tööle, kui talle ei

oleks töötasu makstud, hagejad aga jätkasid töötamist OÜ XXX objektil. Kuigi peatööks oli

fassaaditööde tegemine, oli hagejatel ka kohustus koristada ehituspraht. Hagejad jätsid selle

kohustuse suuresti täitmata. Kostja leiab, et kuna ehituspraht tuli koristada AS Hansa Ehitus

vastaval lepingupartneril, siis peaks hagejad vähendama oma töötasunõuet vähemalt 20 %.

Juhul, kui kohus leiab, et hagejatel on siiski töötasunõue, siis palub kostja lähtuda ehitaja

keskmisest palgast antud perioodil. Statistikaameti järgi oli ehitaja brutokuupalk 1001 eurot,

mis teeb perioodil 01. september 2012 – 13. detsember 2012: September 2012 bruto töötasu

1001€, Oktoober 2012 bruto töötasu 1001€, November bruto töötasu 1001€, Detsembri bruto

töötasu 9 tööpäeva eest 450,45€. Bruto töötasu nõue kokku 3453, 45 €, mis neto nõudena teeb

2597,27€, millest on avansina ette saadud 350€, seega jääb netopalga nõudeks 2247,27 €.

Kostja palub mitte võtta aluseks hagejate poolt väidetud mahud, vaid lähtuda ehitaja

keskmisest palgast 2012 aasta vastaval ajavahemikul, mis oli 1001 eurot brutosummas, arvesse

tuleb võtta ka hagejate poolt omaksvõetud kätte saadud avanss.

Kohtuistung

17.11.2014 toimunud kohtuistungil hagejad vähendasid oma nõuet 20% kuna töid ei viidud

lõpuni ja kummagi hageja põhinõue on kostja vastu 2 862,80 eurot bruto. Kosja võttis

kohtuistungil õigeks kummagi hageja saamata jäänud töötasu nõude summas 2 862,80 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega (sh

TVK toimikute materjalidega), on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse

ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate XXX ja XXX ja XXXOÜ vahel oli

01.09.2012 suuliselt sõlmitud tööleping, mille kohaselt hagejad teostasid fassaaditöid kogu

mahuga 1000 m2 objektil XXX Keskkool asukohaga XXXXXX alevik, XXX. Tööleping oli

sõlmitud määratud tähtajaks kuni tööde mahu täitmiseni. Töid teostati brigaadis, mis koosnes

kuuest inimesest – hagejad XXX ja XXX ning XXX, XXX, XXX ja XXX.

Kumbki hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2 862,80 eurot. 17.

novembril 2014 toimunud kohtuistungil on kostja hagejate saamata jäänud töötasu nõuded

õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on kummagi hageja

saamatu jäänud töötasu nõude summas 2862,80 eurot (bruto) õigeks võtnud, rahuldab kohus

hagejate töötasu nõude õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt kummagi hageja

kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 2862,80 eurot.

VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas.

Lisaks saamata jäänud töötasu nõudele paluvad hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja

kasuks viivise alates 14.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

Hagejate poolt 24.11.2014 esitatud viivise arvestuse kohaselt on ajavahemiku 14.12.2012-

15.10.2013 ehk 305 päeva eest arvestatud viivis summas 185,40 eurot ja igapäevane

viivisesummaks on 0,61 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud

vastuväiteid hageja viivisemäära suurusele. Kohus leiab, et hagejate viivisearvestus on

seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada

selliselt, et nõutakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-69-06 leidnud, et ohus peaks otsuse täidetavuse huvides üldjuhul mõistma otsuse

tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest, nagu

on ette nähtud ka TsMS § 367 teises lauses. Ebaõige on tulevikku suunatud viivise

väljamõistmine kindla summana, n-ö päevamäärana, kuna esiteks muutub seadusjärgne

viivisemäär VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks võib kostja

maksta võla ka osaliselt, mille järel tuleb ka viivist maksta väiksemalt summalt. Riigikohus on

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik

nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul

peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses ning lähtuma põhivõla

suurusest viivise arvestamise ajal. Tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 asus Riigikohus seisukohale, et

kui hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal tekkis leppetrahvist suurem kahju, tuleb vähendada

kostjalt väljamõistetud viivist leppetrahvi suuruseni.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kummagi hageja kasuks kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ajavahemiku 12.12.2012-11.12.2014 (727

päeva) eest summas 443,47 eurot ja alates 12.12.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni

põhinõude (summas 2862,80 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue summas

2 862,80 eurot.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 133 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõude järgi ning sama paragrahvi lg 2

sätestatust, mille kohaselt käesoleva seadustiku § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna

arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab

ühe aasta ees arvestatud viivise summale. TsMS § 123 lg 1 kohaselt võetakse hagihinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kumbki hageja nõudis hagiavalduse põhivõlga

summas 4193,25 eurot ja viivist alates 14.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hilisemas

menetluses hagejad vähendasid oma põhinõuet summale 2862,80 eurot ja sellega seoses ka

viivisenõuet, kuid see ei muuda hagihinna suurust maakohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt

on XXX poolt XXXOÜ vastu esitatud hagihind 4 789,68 eurot ja XXX poolt XXXOÜ vastu

esitatud hagihind 4 789,68 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab XXX ja XXX hagi, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus XXX ja

XXX menetluskulud XXXOÜ kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik