2-14-57406/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Kadi Kark Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57406 Tsiviilasi OÜ XXX(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse raugemine Kohtuistungi toimumise aeg 20. november 2014.a Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku esindaja likvideerija Kaupo Meier Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ XXX(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2. Likvideerida OÜ XXX(likvideerimisel) ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. 3. OÜ XXX(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet. 4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet tema ülesannetest pärast OÜ XXX(likvideerimisel) kustutamist äriregistrist. 5. Määrata OÜ XXX(likvideerimisel) dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX). 6. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks võlgniku vara arvel 840 eurot (lisandub käibemaks) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 63 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda OÜ Lundet arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. 7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud OÜ XXX(likvideerimisel) esitas 16.09.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli valve-, elektroonika-, sideja elektriseadmete ja tarvikute eksport ja import ning valveja tulekahjusignalisatsioonisüsteemide paigaldamine. Võlgnikul on kohustusi 27 111 euro ulatuses, vara

2 1 000 euro väärtuses. Maksejõuetuse põhjuseks oli debitoorsete nõuete mittelaekumine ja pikaajaline kahjumiga tegutsemine. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot.

24.09.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara maksimaalselt 1 136 euro väärtuses ning kohustusi vähemalt 27 468,12 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2014.a suvel. Tagasivõitmise või –nõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palub määrata võlgniku vara arvel halduri tasuks 840 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 63,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda OÜ Lundet arveldusarvele. Haldur palub kohtul vabastada võlgniku Swedbank AS-i arveldusarve arestist halduri tasu ja kulutuste ulatuses.

20.11.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, täpsustas, et maksejõuetus tekkis 2013.a juulis ja palus määrada dokumentide hoidjaks XXX . Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja kinnitas, et ta on nõus ajutise halduri aruandega.

24.11.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning avaldas 24.11.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 1 136 euro väärtuses ja kohustusi 27 468,12 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a juulit.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri

3 tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub tasuks määrata 840 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 63 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud.

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemises ning side-, transpordining bürookuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 840 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 63 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda OÜ Lundet arveldusarvele.

Ajutise halduri taotluse kohta vabastada võlgniku Swedbank AS-is asuv arveldusarve arestist ajutise halduri tasu ulatuses, märgib kohus järgmist. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Käesolev määrus on aluseks ajutise halduri tasu hüvitamisele võlgnikule kuuluva vara arvelt.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku osaniku XXX i vastutavale hoiule.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik