1-13-3402/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 02.12.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane ohtu poolt määratud rikub talle k

kontrollnõudeid. Rikkumine seisneb selles, et s ei ilmu registreerimisele ja hoidub üüdimõistetu kõrvale üldkasulikust tööst.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuot

susega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

E.S on Viru Maakohtu 05.06.2013 kohtuotsuse alusel

391 lg süüdi tunnistatud KarS §

1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 74 lg 1, mõistetud

4 kuud vangistust.

3 alusel otsustati karistust mitte täitmisele pöörata estel pidi E.S täitma

katseajaga 18 kuud. Katseaja k

KarS § 75 lg 1 p 1

5 sätestatud kontrollnõudeid. ja lõpp - Kriminaalhoolduse algus 05.06.2013 04.12.2014.

E.S selgitas kohtus, et tal esinenud hilinemisi registreerimisel, tunnistab viga.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-3402 Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsmbril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisal Riina Palmi u, tõlk Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 02.12.2014 erakorraline ettekanne E.S-ile

Viru Maakohtu 05.06.2013 kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

E.S , isikukood xxx, elukoht xxx, töötu

Tutvunud toimikuga, ä süüdimõistetu ra kuulanud , leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 25.06.2013 selgitati E.S-ile kriminaalhoolduse õigusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda -kohustusi .

Hooldusalusele oli selgitatud kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. Teda oli teavitatud kriminaalhooldusosakonna töökorraldusest ja

kriminaalhooldusametniku ülesannetest ning tegevusest katseajal. Selgitatud kontrollnõuete ja kohustuste E.S on kinnitanud oma allkirjaga igused ja rikkumise tagajärgi. , et õ kohustused on talle arusaadavad. (t.l. 11)

Registreerimislehelt (t.l. 8-9) nähtub, et E.S on ilmunud registreerimisele ebakorrapäraselt. Nimelt:

- 18.11.2013 registreerimisele ei ilmunud. 02.12.2014 antud seletuses kirjutab E.S

, et ei tulnud 18.11.2013 registreerima, sest tal olid probleemid tervisega. (t.l.23)

- 22.10.2014 registreerimisele ei ilmunud. 27.10.2014 antud seletuses kirjutab E.S

, et ei tulnud 22.10.2014 registreerimisele kuna tundis ennast halvasti. (t.l. 31)

- 12.11.2014 registreerimisele ei ilmunud.

Kriminaalhooldusametnik on teinud ühe kodukülastuse 24.11.2014. Kodus polnud kedagi, keegi ust ei avanud. Isiku telefon oli välja lülitatud. (t.l. 34 )

Kohus nendib, et eelpooltoodud asjaolused on iseenesest aluseks erakorralise ettekande esitamisele. Isik on

rikkunud käitumiskontrollinõuet ilmuda registreerimisele ja peale paljasõnaliste ütluste pole ta esitanud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid terviseprobleemide esinemist. Küll aga ei ole käesoleval juhul võimalik süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine.

Viru Maakohtu 05.06.2013 otsusega nr.1-13-3402 tunnistati E.S süüdi KarS § 391 lg 1 järgi.

Kohtuinfosüsteemist (KIS) nähtub, et E.S-ile esitati süüdistus selles, et tema, olles isik, kelle suhtes 05.04.2010.a kohaldati väärteokaristusena rahatrahvi Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, nimelt ühendusvälisest riigist kauba ebaseadusliku toimetamise eest Eesti Vabariiki, väärteokaristus on kustutamata, taas 27.01.2013.a kella 09.50 paiku suundudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti kaudu aadressil: Narva,

Peterburi mnt 1, toimetas Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile üle lubatud aktsiisivaba koguse, mis Alkoholi-, tubaka-

- ja e , kütuse lektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1 kohaselt on kuni 40 sigaretti, peites tema poolt juhitud sõiduautosse xx registrinumbriga xxx Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 160 sigaretti ”Arktika Svetlõje”, 200 sigaretti ”EB”, 200 sigaretti ”Next Rose”,

400 sigaretti ”Bayron”, 800 sigaretti ”More Red” ja 1600 sigaretti ”More Blue” (kokku Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 3360), neid deklareerimata jättes.

Oma nimetatud tegudega E.S , olles isik, kellel on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, pani toime deklareeritava kauba toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, nimelt selle kauba deklareerimata jättes, s.o. KarS § 391 lg 1 ettenähtud kuriteo.

Käesoleval hetkel kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni järgi ei ole sättes § 391 enam alternatiivset dispositsiooni, mille kohaselt karistatakse kriminaalkorras isikut, kellele on varasemalt sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Nii on käesoleval hetkel karistatav salakaubavedu, kui teo objektiks on vaid kaup suures koguses.

Tulenevalt KarSRS kui § 1 lg 3 tuleb karistuse kandmisest vabastada kuriteos süüdimõistetud isik, karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on karistuse täitmisele pööramise küsimuse otsustamine kohtu diskretsiooniotsus.

RKKKm nr.3-1-1-15-03 p.7 kohaselt tuleb kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel karistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel kohtul tuvastada, kas tegu, mille eest isikut karistati, on kuriteona karistatav ka kehtiva kriminaalseaduse järgi. Juhul, kui see tegu ei ole enam kuriteona karistatav, on varem mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine välistatud.

Kuna käesoleval hetkel ei ole E.S-i tegu enam käsitletav kuriteona, ei ole tema karistuse täitmisele pööramine võimalik.

Ühtlasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesolevaks hetkeks on süüdimõistetu katseaeg lõppenud.

Kohus peab vajalikuks viidata RKKKo nr.3-1-3-1-03 p.10, mille kohaselt tuleb kohtul iga kord, eriti aga juhul, kui erakorraline ettekanne on esitatud pärast katseaja möödumist, kaaluda, kas ettekanne on esitatud mõistliku aja jooksul. Nii võib kriminaalhooldaja poolt erakorralise ettekande esitamisega põhjendamatu viivitamine teatud juhtudel olla vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramise taotluse rahuldamata jätmise aluseks.

Kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande 02.12.2014.

KrMS § 427 lg 3 kohaselt vaatab täitmiskohtunik kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

Viru Maakohtu 05.06.2013 kohtuotsusega määrati E.S-ile katseajaks 18 kuud. Seega algas katseaeg 05.06.2014 ja lõppes 04.12.2014.

Seega ei ole E.S-i karistuse täitmisele pööramine otstarbekas, kuna tema katseaeg on lõppenud.

Juhindudes

432 kohtunik KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 427, § 431, §

M ä ä r a s:

Jätta k mõistetud karistuse täitmisele rimin lhooldusametniku Ando Pajo taotlus E.S-ile aa pööramiseks rahuldamata.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik