4-14-8830/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-8830

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-14-8830 (2316,14,008794)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

A.B, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. A.B süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada

teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 12.01.2015. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. A.B-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja juriidilisel isikul joobe tuvastamiseks tehtud kulutused 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kokku menetluskulu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „A.B, 4-14-8830, joobeseisundi tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse A.B-le posti teel tema poolt kohtuvälises menetluses avaldatud elukoha aadressile.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.12.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

28.09.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1431698 selles, et 28.09.2014 kell 02.31 peeti Tallinnas, Toompuiestee 13/1 maja juures kinni sõiduk, mida juhtis A.B. A.B-lt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse piisava ajavaruga kriminaalhooldusosakonna kaudu allkirja vastu kätte saanud.

Seega oli menetlusalune isik väärteoasja läbivaatamise ajast ja kohast teadlik. Kuivõrd kohus ei ole menetlusalusele isikule väärteoasja kohtulikust arutamisest osavõttu kohustuslikuks teinud ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja läbivaatamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kesklinna politseijaoskonna esindaja taotles menetlusalusele isikule karistuseks 10 päeva aresti, kuivõrd varasem karistus 5 päeva aresti samalaadse rikkumise eest mõju ei ole avaldanud ja välja mõista menetluskulu 131 eurot.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti nr 2479T, Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 403/32 ja uuringuakti juurde koostatud lisa nr 2 ja menetlusaluse isiku selgitusi kohtuvälises menetluses, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo toimepanemine on lisaks kohtuvälises menetluses antud menetlusaluse isiku ütlustele ka uuringuaktis ja lisas 2 tuvastatuga tõendamist leidnud. Kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini, milliste aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt keelatud, siis on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga. Seejuures on teda korduvalt karistatud ka liiklusalsate väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Menetlusalusele isikule erinevate väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on jäetud aastate jooksul tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks.

Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Lisaks väärtegude toimepanemisele on menetlusalust isikut karistatud ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, so mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes ning teda karistati vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja ta allutati kriminaalhooldusele. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ja määratud trahvid ning ka lühiajalised arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada taas aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka narkootilise aine tarvitamise tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/