1-14-10428/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsembril 2014.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10428 (14274000007 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär

Janika Sarantšuk Kriminaalasi

A.V süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav A.V

, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON

1. A.V Süüdi tunnistada kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

2. kaks (2) kuud vangistust KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale A.V vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kuuele kuule vangistust /6x30=180/ ehk 180

vangistuspäevale vastab ( skümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180x2) 360 (kolmsada kuu

360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta

. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

2

1) elama oma alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

3. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratavale kriminaalhooldusametnikule.

3. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

4. A.V suhtes

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

5. Välja mõista

A.V’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / tasumise kord ja maksete tegemiseks vajalik info nähtub otsuse ärakirjale lisatavast makseinfo lehelt/ - sundraha eurot 50 senti. 532 (viissada kolmkümmend kaks)

6. A.V il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist Väljamõistetud sundraha tuleb ’

(12) kuu jooksul, igakuise makse suurus on 44,38 eurot. Igakuine makse tuleb teostada

hiljemalt kuu 30. amakse teostada hiljemalt –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude os 30.01.2015.a.

6. täielikult arvestatud kaitsj KrMS § 180 lg3 alusel vabastada

A.V atasu tasumisest riigituludesse.

7. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt

väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega

määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või

kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

3

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus A.V’ i

süüdistatakse selles, selles, et tema juhtimisõigust omamata, rikkudes LS § 91 lg 2 p 3 nõudeid, juhtis 27.09.2014.a kella 18:05 ajal mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga

, alkoholi Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005399 joobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna alkoholi sisaldusega väljahingatavas õ dmääramatus +/ hus 1,13 mg/l, laien - 0,10 mg/l, lõplik tulem 1.03 mg/l.

Joobes juhtimise käigus põhjustas A.V mootorsõiduki Audi 80 registreerimismärgiga 550ARP liiklusõnnetuse sõites Masa Tumala 21.2 km teelt välja kraavi. -Laimjala-

Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõige Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund 2 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani

A.V toime

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus le nõutud karistus A.V’ i : KarS

§ 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 vangistuskuule (6x30=180) ehk 180 vangistuspäevale vastab (180x2) 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu

järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4

Süüdistatav A.V andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe

sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb

toimepandut. A.V a menetluskulude tasumise ositi palub määrat ja võimalusel vabastada osaliselt Menetluskulu tasumisest.

Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni raamesse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et A.V on oma süüd

tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. A.V karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendavateks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. A.V Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi –ei ole. Asitõendid - ei ole.

Tõkend - suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub tõkendiks on

A.V kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. - Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks A.V-le väljamõistmisele süüdistatavalt. riigiõigusabi korras määratud

kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjatele arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tasuks ja kuludeks kokku 80,00 eurot.

KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada arvestatud kaitsjatasu A.V tasumisest riigituludesse. A.V on varem kriminaalkorras karistamata isik. A.V on töötu

ja saab sots. toetust. ülalpidamisel on üks alaealine laps. A.V Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib üle jõu. Vabastamata osas määrab kohus KrMS § 180 A.V-le lg3 alusel menetluskulu A.V poolt

tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik