Legislator Case Law & Legislation
3-14-51744/22 AI generated

3-14-51744/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-14-51744/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-14-51744/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
medical necessity severe illness medical emergency significant medical deterioration medical case of hardship further medical clarification
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. detsember 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-51744 Haldusasi A. P kaebus Viru Vangla 21.07.2014 vastuse nr 6-16/138-4 ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot

Menetlusosalised Kaebaja – A. P Vastustaja – Viru Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta A. P kaebus rahuldamata. 2.Jätta A. P menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12. jaanuaril 2015 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. P pöördus 05.05.2014 Viru Vangla poole kahju hüvitamise nõudega, mille kohaselt palus kinnipeetav A. P anda talle puhas tekk ja lisamadrats, kuid vangla ei ole seda teinud. A. P ele välja antud madrats oli liiga õhuke 4-5cm ning selle tõttu hakkas kinnipeetaval selg valutama. Kinnipeetav väitis ka, et tema tekk oli must ning sellest tal sügelesid jalad, seetõttu palus A. P endale uut tekki. Viru Vangla ei vahetanud tekki ega andnud madratsit, oma toimingutega tekitas vangla kinnipeetavale mittevaralise kahju summas 5000 eurot. 2. Viru Vangla jättis 21.07.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla leidis, et kinnipeetavale väljastatud madrats vastab normidele ega saa tervisekahjustusi tekitada. Teki

2 kohta märkis vangla seda, et kinnipeetav A. P el oli tekk vahetatud 15.11.2013 ning 30.03.2014 taotluse alusel vahetati tekk veel kord 09.05.2014. Vangla leiab, et nelja kuu jooksul ei saanud tekk olla niivõrd määrdunud, et seda polnud enam võimalik kasutada, samuti ei saanud tekk rikkuda kaebaja tervist. 3. Kaebaja A. P pöördus 13.08.2014 kaebusega Tartu Haldukohtu poole. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja mitu korda vangla poole paksema madratsi andmiseks ja teki vahetamiseks, kuid vangla ametnikud keeldusid. Seetõttu pöördus A. P kahju hüvitamise nõudega Viru vangla direktori poole. Kaebaja leidis, et Viru Vangla alandas tema inimväärikust, kuna ei täitnud sanitaarnorme ning tekitas kaebajale ka tervisekahjustusi. Pärast kahju hüvitamise nõude esitamist oli kaebajale väljastatud puhas tekk ja madrats paksuga 70 mm. Viru Vangla ei rahuldanud kaebaja kahju hüvitamise nõuet, mistõttu pöördus kaebaja kohtu poole. Kaebaja selgitas täiendavalt, et tema tekk oli mustaks saanud sellepärast, et talle ei antud põrandamoppi põranda pesemiseks, voodit kartseris ka ei olnud ja kaebaja magas põranda peal. Põranda peal aga kõik käivad ning valge tekk määrdus väga kiiresti, sooja vett kartseris samuti ei ole ja seega ei saanud kaebaja ise tekki pesta. Kaebaja pöördus 16.06.2014 neuroloogi poole, kes pärast selja ülevaatust kirjutas välja kaebajale lisamadratsi. Seega kaebaja leiab tõendatuks, et selja valu põhjuseks oli liiga õhuke madrats. Lisaks sellele, oli kaebajal hematoom ning õhukese madratsi tõttu tundis kaebaja kõva põrandapinna survet hematoomile. Eeltoodu alusel leiab kaebaja, et Viru Vangla rikkus Euroopa vanglareeglistikku ja elementaarseid sanitaar-hügieenilisi norme, millega alandas kaebaja inimväärikust ja tekitas kaebajale tervisekahju. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist summas 1000 eurot teki mittevahetamise eest ja 4000 eurot lisamadratsi mittevõimaldamise eest. 4. Tartu Halduskohus vabastas 26.08.2014 kaebaja riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kohtule vastust kaebusele. 5. Viru Vangla esitas 30.09.2014 kohtule vastuse kaebusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Vastustaja jääb oma vaidemenetluses tehtud otsuse juurde. Vastustaja lisaks märkis, et kaebajale oli väljastatud ka enne kaebuse kohtusse esitamist lisamadrats 70 mm. Asjaolu, et kaebaja vajas tervishoiuteenuseid ei tähenda automaatselt seda, et selline vajadus tulenes vastustaja õigusvastasest teost. Vastustaja on seisukohal, et kinnipidamistingimused vastavad kehtivatele hügieenireeglitele. Eeltoodu alusel palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).

3 Käesolevas asjas taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses, kaebaja leiab, et Viru Vangla on tekitanud talle tervisekahjustusi (liiga õhukese madratsi tõttu) ja alandas tema inimväärikust (kaebaja pidi magama määrdunud teki all). 8. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses Viru Vangla tegevusetusega ehk vangla ei andnud lisamadratsit ega puhast tekki. 9. Kaebaja nõude rahuldamiseks peavad olemad täidetud RVastS § 7 lg 1 eeldused ehk kaebajal peab olema kahju tekkinud, kahju on tekkinud vangla õigusvastase ja süülise teo tagajärjel ning teo ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Samuti mittevaralist kahju saab nõuda väärikuse alandamise ja tervisekahjustuse tekitamise eest. 10. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas iga nõude – lisamadrats ja puhas tekk - aluseks olevad eeldused on täidetud ning seejärel otsustab, kas kaebus kuulub rahuldamisele ja millises ulatuses. 11. Kohtule esitatud meditsiooniosakonna tõendist (tl. 35) nähtub, et kinnipeetaval A. P olid probleemid seljaga, kuid samas on tuvastatud, et võrreldes tehtud uuringuid ei ole kinnipeetava seisund vanglas viibimise ajal halvenenud ning vangla poolt väljastatud madrats ei tekitanud kahju kaebaja tervisele. Kaebuses on viidatud neuroloogi 16.06.2014 arvamusele (tl. 65 pöördel), et kinnipeetav A. P vajab lisamadratsit. 12. Kaebusest tuleneb, et kinnipeetavale oli 09.05.2014 siiski uus paks madrats ja puhas tekk antud ehk enne neuroloogi arvamuse tegemist. Sellest järeldab halduskohus, et vaatamata sellele, et kaebajal oli rohkem kui kuu aega uus 70 mm paksune madrats, esinesid temal ikka seljavalud, mistõttu ei olnud seljavalud tingitud õhukesest madratsist. 13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaatamata sellele, et kaebajal esinesid küll seljavalud, ei olnud tegemist vangla poolt tekitatud kahjuga, kuna kinnipidamistingimused ei avaldanud mõju kaebaja tervisele. 14. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 alusel kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Viru Vangla kodukorra p 3.7 kohaselt läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse madrats, padi, tekk, 2 lina, padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina, 2 kaussi, kruus ja lusikas. Kinnipeetavale (v.a vahistatule) väljastatakse vangla riietus: 1 jope, 1 müts, 2 komplekti rõivaid (2 paari pikki pükse ja 2 jakki), 4 T-särki ning 2 paari lühikesi pükse, 1 paar kindaid, 1 sall. Viru vangla kodukorra p 11.2.5 järgi vangla tagab kinnipeetavale voodipesu, käterätikute ja vangla riietuse vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Tekk, padi, madrats vahetatakse vajaduse korral. Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus taotleda padja, teki, pesu või madratsi vahetust. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik viibida pesuvahetuse ajal oma kambris, asetab ta musta voodipesu kokkuvoldituna voodi jalutsis nähtavale kohale. Seega Viru Vangla kodukorrast ei tulene vangla kohustust anda kinnipeetavale lisamadratsit ning madratsi vahetatakse põhjendatud taotlusel. 15. Kohus selgitab, et põhjendatud taotlus tähendab seda, et madrats või tekk peavad olema sellises seisundis, et seda ei ole võimalik teatud põhjustel magamiseks kasutada, nt madrats on märg ja seda pole võimalik päeva jooksul kuivatada või tervislikel põhjustel, nt kui teki

4 materjal tekitab kinnipeetaval allergiat. Põhjendatuks ei saa pidada taotlust, kui tekk või madrats kinnipeetavale subjektiivsetel põhjustel ei meeldi või kui kinnipeetav on harjunud vahetama tekki iga nädal. Kohus möönab, et kui kinnipeetav vajab lisamadratsit oma tervise seisundi tõttu ning vangla seda ei võimalda, võib tegemist olla inimväärikust alandava tegevusetusega, mis omakorda võib avaldada mõju kinnipeetava tervisele. Kuid lisamadratsi vajadusest saab vangla teada ainult arsti ettekirjutusest ning antud juhul paksem madrats oli kaebajale antud (nagu kaebaja ise seda kaebuses väidab) enne arsti otsustust. Seega ei saa pidada antud juhul uue madratsi mitteandmist õigusvastaseks. 16. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et kaebajal oleks tekkinud tervisekahjustus musta teki tõttu. Kaebaja küll viitas kaebuses sellele, et jalad sügelesid, võimalik, et musta teki pärast. Kuid nimetatud oletused ei olnud arsti poolt kinnitatud. Euroopa vanglareeglistiku § 18 lg 1 ja § 21 tõepoolest räägivad sellest, et vangla ja magamise tingimused peavad vastama hügieenireeglitele nii, et mitte alandada inimväärikust. Kuid see ei sea tingimusi, kui tihti peab madrats või tekk olema vahetatud. Kohus möönab, et musta teki all magamine võib alandada inimväärikust ja tekitada tervisekahjustusi. Kuid antud asjas ei leidnud see tõendamist. Vangla kodukorrast tuleneb, et kinnipeetavale antakse 2 lina ehk ühe peal võib magada ja teist on võimalik kasutada teki all nii, et ei oleks vahetut kontakti tekiga. Kaebaja ei ole viidanud kaebuses kodukorra p-le 3.7 – et talle pole antud 2 lina. Voodipesu vahetatakse iga 14 päeva järel ning kaebaja ei ole väitnud, et temal pole voodipesu vahetatud. Kinnipeetav peab suhtuma talle antud esemetesse heaperemehilikult ning seega ei ole usutav, et kuue kuuga oli tekk niivõrd määrdunud, et et see võiks alandada inimväärikust või tekitada tervisekahjustusi. Arvestada tuleb sellega, et tekki kasutas ainult kaebaja ise ning kambrites ei viibi võõrad isikud (v.a vanglaametnikud). Kohus möönab, et teatud juhtudel võib tekk määrduda kiiresti, nt verejälgede tõttu. Kuid antud asjas ei viidanud kaebaja mingitele spetsiifilistele asjaoludele, mille tõttu ei vastanud tekk hügieeninormidele. 17. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. 18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks kohtunik