3-14-51695/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51695

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100

eurot seonduvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuurist

saabunud kirja avamisega Tartu Vangla poolt

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles ta palus halduskohtul vastu

võtta hagiavalduse summas 100 eurot Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirja nr 7419

ebaseadusliku vaatamise eest Tartu Vangla julgeolekuosakonna poolt. Kaebaja väitis, et

toimus isikliku kirjavahetuse rikkumine.

2. Tartu Halduskohus 12.09.2014. a määrusega (tl 30-31) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus.

3. Kaebaja esitas 23.09.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 38).

4. Tartu Halduskohus 06.10.2014. a määrusega (tl 44-45) jättis määruskaebuse käiguta ning

andis määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse

kättesaamisest.

5. Kaebaja esitas 15.10.2014 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (tl 52). Kaebaja

väitis, et ei saa aru, mida halduskohus soovib, kuna tal ei ole kaitsjat ning palus endale kaitsja

anda.

6. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2014. a määruse (tl 60-61) resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata

kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 6

alusel. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi. Halduskohus viitas ka uurimispõhimõttele, mis kohustab halduskohut

vajadusel kaebajat abistama ja suunama. Halduskohus märkis, et riigi õigusabi andmise

välistab ka RÕS § 7 lg 1 p 6, kuna seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja esitas 06.11.2014 määruskaebuse, milles märgib, et ta sai 31.10.2014. a määruse

ja siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja väidab, et rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus ning

ootab kaitsjat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud konkreetset

taotlust seoses Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määrusega. Määruskaebuse põhjendustest on

aga aru saada, et kaebaja vaidlustab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Seega tuleb

määruskaebust tõlgendada selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistamist.

10. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1 ja 6.

Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei

ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.

Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et halduskohus rikkus võrdsuse põhimõtet.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et menetlusosaliste võrdsuse tagamine on

halduskohtu ülesanne, mis tuleneb HKMS § 2 lg-st 6. See ei hõlma siiski igale

menetlusosalisele esindaja tagamist. Esindaja määramine riigi kulul toimub RÕS alusel ning

käesoleval juhul välistab RÕS kaebajale riigi kulul esindaja määramise.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 31.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel