3-14-51823/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Jõhvi

Haldusasja number

3-14-51823

Haldusasi

A. P kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas 5000

eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – A. P

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta A. P kaebus rahuldamata.

2.Jätta A. P menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon

vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12. jaanuaril 2015

(HKMS

§

lg

1).

Samaks

kuupäevaks

tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab

ringkonnakohus

hiljem.

Kui

apellant

ei

taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. P esitas 21.08.2014 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla

04.08.2014 vastuse nr 6-16/157-4 ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju

hvüitamise nõudes summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt kandis kaebaja abikaasa kaebaja

arveldusarvele raha hügieenipaki ja pastaka ostmiseks. Kuid vangla võttis raha kaebaja arvelt

ning tema ei saanud endale hügieenipakki ja pastakat osta. Kaebaja palus vanglat anda talle

hügieenipakk ja pastakas. Hügieenipakki ei ole talle tänase päevani antud ning pastakas anti

talle alles pärast seda, kui tema esitas kaebuse ülemusele. Samuti ei andnud vangla kaebajale

riietust – T-särki ja aluspesu. Eeltoodu alusel leiab kaebaja, et vangla rikkus Euroopa

vanglareeglistikku ja kinnipidamistingimuste standarte. Kaebaja on seisukohal, et vangla

alandas kaebaja inimväärikust ning tekitas sellega mittevaralise kahju summas 5 000 eurot.

2. Tartu Halduskohus edastas 26.08.2014 Viru Vanglale kohtunõude ning palus esitada kohtule

A. P 26.05.2014 kahjunõude nr 6-16/157-1, Viru Vangla vastuse kahju nõudele ja A. P

kontoväljavõtte. Viru Vangla esitas 28.08.2014 kohtule nimetatud dokumendid. A. P

28.05.2014 kahjunõudest tuleneb, et kaebaja on pöördunud vangla poole kahju hüvitamise

taotlusega seoses sellega, et vangla ei andnud talle seepi ja pastakat ega vahetanud riideid.

Viru Vangla tegi 04.08.2014 otsuse, millega jättis A. P kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Viru Vangla leidis, et A. P kahju hüvitamise taotlus on põhjendamatu ja

tõendamata.

Vangla

on

seisukohal,

et

kinnipeetaval

oli

võimalus

kirjutada

menetlusdokumente ja vastupidist ei ole tõendatud. Pastaka olemasolu tõendab asjaolu, et

kaebaja on koostanud sellel perioodil hulgaliselt pöördumisi nii vangla kui ka kohtu poole,

mis ei oleks võimalik kui talle ei võimaldataks pastapliiatsit. Vangla selgitas ka, et

kinnipeetav ostis aprillis endale seepi ning pole eluliselt usutav, et ühe kuuga lõppes

hetkeliselt seep ning kaebajal polnud võimalik käsi pesta. Vangla väljastas kinnipeetavale

seebi ning kaebaja on ka ise ostnud seebi. Vangla on vahetanud kinnipeetavale ka riideid.

Seega vangla tegevus oli õiguspärane ning vangla tegevus vastas inimväärika kohtlemise

nõuetele.

3. Tartu Halduskohus vabastas 01.09.2014 määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest

ning võttis kaebuse menetlusse. Sama määrusega kohustas kohus vanglat esitama kohtule

vastust kaebusele.

4. Viru Vangla esitas 15.09.2014 kohtule vastuse kaebusele. Vastustaja märkis, et raha

kinnipeetava arvelduskontolt oli võetud õiguspäraselt. Kinnipeetav pöördus vangla poole

taotlustega võõrkeeles ning raha võtmiseks tõlkimiseks kinnipeetava arvelt andis kinnipeetav

ise nõusoleku. Seega oli vangla tegevus selles osas õiguspärane. Vangla leiab, et ka seebi ja

pliiatsi osas ei vasta kaebaja väited tõele. Vangla jäi oma 04.08.2014 otsuses toodud

põhjenduste juurde. Vastustaja leiab, et kaebaja seisukohad on tõendamata ning vangla on

andnud kinnipeetavale nii pastaka kui ka vahetas riideid. Seega järgis vangla seadusi ja

hügieeninorme ega alandanud A. P inimväärikust. Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta

kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s

1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik

nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS

§ 9 lg 1).

7. Käesolevas asjas taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro

ulatuses, kaebaja leiab, et Viru Vangla alandas tema inimväärikust, kuna ei andnud talle

pastakat ega võimaldanud enda eest (hügieeni) hoolitseda. Kaebaja soovib mittevaralise kahju

hüvitamist seoses Viru Vangla tegevusetusega ehk vangla ei andnud kaebajale pastakat, T-

särki ja seepi.

8. Kaebaja nõude rahuldamiseks peavad olemad täidetud RVastS § 7 lg 1 eeldused ehk kaebajal

peab olema kahju tekkinud, kahju on tekkinud vangla õigusvastase ja süülise teo tagajärjel

ning teo ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Samuti mittevaralist kahju saab nõuda

väärikuse alandamise ja tervisekahjustuse tekitamise eest.

9. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas kaebajal on kahju tekkinud ehk kas vangla on teinud

midagi või jättis toimingu tegemata, mis tõi kaasa mittevaralise kahju. Kohus leiab, et

pastaka, uue T-särgi ja seebi mittevõimaldamine kinnipeetavale võib alandada tema

inimväärikust.

Pastaka

mittevõimaldamine

piirab

oluliselt

isiku

õigust

kohtusse

pöördumiseks, samuti puudub võimalus oma pereliikmete ja nt kaitsjaga suhtlemisevõimalus

kirjavahetuse teel. Seebi ja puhta riietuse mittevõimaldamine toob endaga kaasa

hügieeniprobleeme, mis võivad hiljem avaldada ka mõju tervisele. Seega tuleb kohtul

tuvastada, kas pastakas, riided ja seep oli kinnipeetavale võimaldatud piisaval määral. Kui

kaebajal oli võimalus neid kasutada, siis ei saa öelda, et tema väärikus oli alandatud ning

temal tekkis seoses sellega mittevaraline kahju. Ehk kas vangla on teinud midagi või jättis

tegemata, mis tõi kaasa kahju kaebajale.

10. Viru Vangla kodukorra p 3.7 kohaselt läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse madrats, padi,

tekk, 2 lina, padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina, 2 kaussi, kruus ja lusikas. Kinnipeetavale (v.a

vahistatule) väljastatakse vangla riietus: 1 jope, 1 müts, 2 komplekti rõivaid (2 paari pikki

pükse ja 2 jakki), 4 T-särki ning 2 paari lühikesi pükse, 1 paar kindaid, 1 sall. Viru vangla

kodukorra p 11.2.5 järgi vangla tagab kinnipeetavale voodipesu, käterätikute ja vangla

riietuse vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Tekk, padi, madrats vahetatakse vajaduse korral.

Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus taotleda padja, teki, pesu või madratsi vahetust.

Kui kinnipeetaval ei ole võimalik viibida pesuvahetuse ajal oma kambris, asetab ta musta

voodipesu kokkuvoldituna voodi jalutsis nähtavale kohale. Seega tuleneb Viru Vangla

kodukorrast, et vangla peab andma kinnipeetavale vanglariietust ning vahetama riideid iga 14

päeva järel. Kinnipeetav väidab, et talle ei antud T-särki. Viru Vangla poolt esitatud tõenditest

(t.l. 41-42) nähtub, et T-särk oli kinnipeetavale väljastatud 09.05.2014 ning 06.06.2014. A.

Pokras esitas vaide vanglale 28.05.2014, milles märkis, et talle ei väljastatud puhast T-särki.

T-särgi eelmisest vahetamisest kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni vanglale on

möödunud tõepoolest rohkem kui 14 päeva, kuid vangla kodukorra p 3.7 sätestab, et üldjuhul

vahetatakse riided iga 14 päeva järel. See tähendab, et võib mööduda rohkem või vähem aega.

Kaebusest ei tulene ka erandlikke asjaolusid, miks see tähtaeg peaks olema lühem. Antud

juhul andis vangla uue T-särgi kaebajale vahetult pärast nädalavehtust (24.25.05.2014) ning

viivitus puhta T-särgi andmisega võib olla põhjendatud. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav,

et T-särk oli niivõrd määrdunud või muutus üldse kasutamiskõlbmatuks, et see võiks alandada

kaebaja inimväärikust. Seega vangla pool puhta T-särgi mitteandmine varem ei ole selline

tegu, mis võiks kaasa tuua mittevaralist kahju.

11. Seebi ostmise osas märgib kohus järgmist. Esitatud tõenditest (tl. 40-41) on näha, et märtsis

2014 ostis kaebaja majapidamisseebi ning aprillis 2014 ostis kaebaja tualettseebi. Samuti

kohtule esitatud õiendist (tl. 46) nähtub, et M. P andis kaebajale seebi ka 02.06.2014. Euroopa

vanglareeglistik räägib tõepoolest sellest, et vangla olmetingimused peavad vastama

hügieenreeglitele nii, et mitte alandada inimväärikust. Kuid see ei sea tingimusi, kui tihti tuleb

seepi anda (ilmselt tuleb aru saada nii, et antakse siis kui seda ei ole) ja vahetada riideid.

Kohus möönab, et kui vangla ei võimalda kinnipeetaval ennast pesta, s.h ei anna selleks seepi,

võib tegemist olla inimväärikust alandava kohtlemisega. Kuid nimetatud asjaolud ei leidnud

antud asjas tõendamist. Tellimislehtedel (tl. 40-41) on ka kaebaja allkirjad, et tema on seebi

kätte saanud. Kohus leiab, et ei ole usutav, et ühe kuuga on võimalik seep ära kasutada,

arvestades ka sellega, et tavaliselt käivad kinnipeetavad dušši all kord nädalas. Kinnipeetav

peab olema hoolas ja kasutama asju heaperemehilikult, eriti siis, kui talle antakse need asjad

tasuta. Seega asub kohus seisukohale, et kaebajal oli võimalus pesemiseks ning hügieeni eest

hoolitsemiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka selles osas ei saanud kaebajal kahju tekkida

ning tema inimväärikus polnud alandatud.

12. Kaebaja väidab, et talle ei antud pastakat. Vangla aga leiab, et see väide ei vasta tõele. Selle

kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kaebusest nähtub, et 07.05.2014 kandis kaebaja naine

talle raha pastaka ostmiseks ning mai keskel kirjutas A. P avalduse Viru Vangla direktori

nimele, 20.05.2014 esitas kaebaja taotluse ning 26.05.2014 esitas kaebaja kahjunõude. Seega

vähemalt 20.05.2014 oli kaebajal pastakas juba olemas. Kaebaja ei ole märkinud, millisel

perioodil temal siis pastakat ei olnud. Kuna halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip,

pidas kohus vajalikuks ise nimetatud asjaolu kontrollida. Kohtu infosüsteemist nähtub, et A. P

on esitanud kohtule kaebused või seisukohad 09.04.2014, 10.04.2014, 05.05.2014,

05.06.2014 jt. Seega oli kaebajal võimalus kohtusse kaebuste esitamiseks ja vastamiseks.

Kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas A. P oli pastakas iga päev kasutuses. Kuid kohus leiab,

et isegi kui eeldada, et mingil päeval ei olnud kaebajal pastakat, ei saanud see rikkuda kaebaja

õigusi ega alandada tema inimväärikust. Kaebaja märkis küll, et pastaka puudumise tõttu ei

saanud tema kohtule vastata, kuid antud asjaolu ei leidnud menetluse käigus tõendamist.

Kohus ei ole seda ka ise tuvastanud.

13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajal ei ole kahju tekkinud ning vangla pole oma tegevuse

või tegevusetusega kaebaja inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et esitatud

tõenditest ei tuvasta kohus ka seda, et vangla tegevus oleks mingis osas seadusevastane.

14. Oma kaebuses ei vaidlusta A. P tema arvelt raha võtmist tõlkekulude katteks, seega ei

analüüsi antud asja raames kohus raha võtmise õiguspärasust ning jätab sellega seotud

tõendid ja väited tähelepanuta. Kohus selgitab ka, et pärast vaide esitamist vanglale saadetud

taotlused seebi ja hügieenipaki saamiseks (tl. 60 ja 78) ei ole asjassepuutuvad, kuna kohus

lahendab vangla tegevust kuni vaide esitamiseni ning hilisemate taotluste osas ei võta kohus

käesoleva asja menetluse raames seisukohta.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu

26.08.2014. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud

hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus

menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja

määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik

Jõustus osaliselt 28. aprillil 2016 Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega nr 3-14-51823,

millega otsustati:

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2014. a otsus osas, milles jäeti rahuldamata kaebus

särgi õigeaegse vahetamisega seoses. Teha selles osas uus otsus, milles rahuldada kaebus osaliselt ja

tunnistada õigusvastaseks see, et Aleksei Pokrasel ei vahetatud särki õigeaegselt puhta särgi vastu.

Jätta ülejäänud osas halduskohtu otsus muutmata.

3. Jätta rahuldamata haldusasja nr 3-14-130 materjalide väljanõudmiseks.