3-14-52429/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52429 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. A kaebus Viru Vangla 12.08.2014 käskkirja nr 6- 1/1188-KP tühistamiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. A Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. jaanuaril 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Vangla 12.08.2014 käskkirjaga „Kinnipeetav A. A suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine“ nr 6-1/1188-KP (tl 21-23 pöördel) pikendati alates 12.08.2014 A. A suhtes, kuna kinnipeetav võib olla ohtlik vangla julgeolekule ning selleks, et hoida ära edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi, täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamist. 19.08.2014 esitas A. A vaide 21.08.2014 reg nr 6-12/196-1 (tl 24-29) Viru Vangla 12.08.2014 käskkirja nr 6-1/1188-KP peale.Viru Vangla 17.09.2014 vaideotsusega nr 6-12/196-4 (tl 30-31 pöördel) jäeti A. A 19.08.2014 esitatud vaie täies ulatuses rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

14.10.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. A kaebus Viru Vangla 12.08.2014 käskkirja nr 6-1/1188-KP tühistamiseks. Kaebaja märgib kaebuses, et kaebaja suhtes kohaldatakse vangistusseadusest tulenevaid täiendavaid julgeoleku abinõusid alates 11.11.2011 ning edaspidi on käskkirja pikendatud kuuel korral samadel alustel ja põhjendustega. Kaebaja on viibinud täielikus isolatsioonis koos vangistusseadusest tulenevate piirangutega juba kaks aastat ja 11 kuud. Kaebaja väitel ei ole alates 12.11.2011 kaebaja käitumises olnud sisekorra rikkumisi ning negatiivse ja vägivaldse käitumisega seonduvaid intsidente. Viru Vangla arst J. K poolt 08.08.2014 väljastatud tõendi kohaselt nähtub, et kaebaja suhtes edasine üksikvangistuse kohaldamine täielikus isolatsioonis ei ole vajalik ning on kahjulik kaebaja tervisele. Seoses kaebaja ravi alustamisega, soovitas arst kaebajal olla koos teiste kinnipeetavatega. Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja M. T leidis 08.08.2014 koostatud ettekandes, et vangistusseaduse § 69 pikendamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas. Kaebaja hinnangul vastustaja andis välja vaidlusaluse käskkirja, arvestamata julgeolekuosakonna juhataja 08.08.2014 seisukohta, mistõttu pikendati kaebaja suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid veel kuue kuu võrra. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane, meetmete edasine pikendamine on ebaproportsionaalne ja pikaajalise vangistusega vangistuses, täielikus isolatsioonis alandatakse kaebaja inimväärikust. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et selle andmisel oleks arvestatud julgeoleku osakonna juhataja 08.08.2014 ettekannet. Kaebaja hinnangul on tegemist olulise kaalutlusveaga. Vaidlustatud käskkirjas on ebaõigesti tõlgendatud arsti tõendit 08.08.2014. Vaidlustatud käskkiri on vastuolus ka EIÕK kohtupraktikaga. Kaebaja palub tühistada vaidlustatud käskkiri ning mõista Viru Vanglalt välja kohtukulu 15 eurot ja kohustada kanda see L. K arvele EE342200221012449098.

Vastustaja vastuväited

Vastaja esitas 10.11.2014 kohtule vastuse kaebusele, milles vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja märgib, et jääb Viru Vangla 12.08.2014 käskkirjas nr 6-1/1188-KP ja 17.09.2014 vaideotsuses nr 6-12/196-2 märgitud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada. Vangla on seisukohal, et arvestades seaduse mõtet ja eesmärki, tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineda VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustele. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ära hoidmiseks. VangS § 66 lg-st

1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. VangS § 8 lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemis-ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks, seega on tegemist ennetava meetmega. Vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema veendunud tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumise, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks. Vastustaja rõhutab, et arst on andnud arvamuse kaebaja kohta lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Arst ei hinda vangla üldist julgeolekut ega anna hinnangut kaebajast tulenevatele ohtudele teistele vanglas viibivatele isikutele. Arvestades arsti tõendis märgitut, et kaebajal võivad ravi tõttu tekkida psüühikahäired ja kaebajat iseloomustavaid andmeid, et tegemist on väga agressiivse ja ettearvamatu käitumisega isikuga (kergesti ärrituv, võib rünnata ettearvamatult, ilma ilmse põhjuseta ja füüsiliselt väga tugev, jms), on vanglal enamgi põhjust arvata, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamisega seaks vangla ohtu teiste vanglas viibivate isikute julgeoleku. Ainuüksi asjaolu, et kaebajale mõjuks teiste kinnipeetavate selts hästi, ei anna küll vanglale alust asuda seisukohale, et kaebaja suhtes tuleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada. Vastustaja rõhutab, et M. T 08.08.2014 ettekandes on märgitud vaid ametniku arvamus. Üksuse juhil lasub kohustus tagada julgeolek oma vastutuspiirkonnas ning otsustuse langetamisel ei saa ta lähtuda vaid ühest arvamusest vaid arvestada tuleb kogumit. Antud juhul pidas üksuse juht vajalikuks jätkata A. A i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, pidades samas võimalikuks kohaldada kaebajale päevas nelja tunnist liikumist väljaspool kambrit. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla 12.08.2014 käskkiri nr 6-1/1188-KP on piisavalt motiveeritud, see vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele, mistõttu selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

Kohtule esitatud kaebuses palub A. A tühistada Viru Vangla 12.08.2014 käskkiri nr 6-1/1188- KP. Vaidlustatud käskkirjaga pikendati alates 12.08.2014 kinnipeetav A. A i suhtes, kuna kinnipeetav võib olla ohtlik vangla julgeolekule ning selleks, et hoida ära edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi, täiendavate julgeolekuabinõudena: - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist - kinnipeetava vanglasisese osalist liikumispiiramist ja suhtlemisvabaduse piiramist - kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises.

Samas võimaldati kinnipeetav A. A ’ile nelja tunni jooksul päevas liikumist (kell 8.30.10.00 ja kell 17.45-18.50) E 8 koridori lõpus, mis on eraldatud trelluksega ning grupiruumis 3460, kus kinnipeetaval on võimalik vaadata televiisorit. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on sätestatud vangistusseaduse VangS §

69 lõikes 1. VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (Riigikohtu halduskolleegiumi 02. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10 p 12) Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011.a otsuses asjas nr 3-3-1-33-10 p-s 12 märgib kolleegium, et VangS § 69 lg 1 esimese lause sätestab täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise eeldusena üldjuhul abinõu adressaadist lähtuva negatiivse käitumise või isikuomaduse. VangS § 69 lg 1 teine lause võimaldab kohaldada julgeolekuabinõusid aga ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Tegemist on normi esimeses lauses sätestatuga võrreldes laiema õigusliku alusega, mis ei sea julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks üksnes konkreetse kinnipeetava enda käitumist vanglas, vaid raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamise.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasneb kinnipeetava õiguste oluline piiramine ja tegemist on seega koormava haldusaktiga. Täiendava julgeolekuabunõu kohaldamise ning meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10 p 11).

Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. november 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09 p 16).

Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et A. A kannab Viru Vanglas eluaegset vanglakaristust. Tulenevalt A. A poolt toime pandud kuritegudest, eluaegsest vanglakaristusest ning käitumisest vangistuse jooksul, on A. A hinnatud kõrgohtlikuks kinnipeetavaks ning seetõttu paigutatud tugevdatud järelevalvega üksusesse. Eluaegset vangistust kandes lõi A. A 07.07.1995 Murru Vanglas noa selga kinnipeetavast kannatanule. 16.07.1999 Keskvangla jalutusboksist väljudes tõukas A. A praktikandist kannatanut; 29.04.2000 viskas A. A Keskvanglas toidujagajat kuuma veega; 02.05.2003 lõi A. A Murru Vanglas tapmise eesmärgil kaaskinnipeetavale noaga selga, tekitades kannatule kopsukahjustuse; 21.06.2003 lõi A. A Ämari vanglas tapmise eesmärgil valvurile noaga kõhtu, mille tagajärjel kannatanult eemaldati neer; 26.07.2008 ründas A. A Tallinna Vanglas toidujagajat; 11.11.2011 ründas A. A Viru Vangla E7 osakonnas kinnipeetavast kannatanut, kui lõi kaaskinnipeetavat kaks korda kätega näo piirkonda, mille tagajärjel murdus kannatanu lõualuu.

11.07.2014 toimunud riskihindamise käigus hinnati kaebaja kõrgohtlikuks nii vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele. Tulenevalt pikast vangistusest ning subkultuurilistele väärtuste omandamisest on kinnipeetaval tekkinud teatud usaldamatus ametnike, õigussüsteemi ja laiemalt kogu ühiskonna suhtes. Vanglateenistus on kaebaja suhtes usalduse kaotanud, sest ei tea kunagi, millal ta võib endast välja minna ja seetõttu probleeme lahendada teisi kinnipeetavaid või ametnikke rünnates.

Vaidlustatud käskkirjas vastustaja möönab, et käskkirja koostamise hetkel ei ole kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid vangla on seisukohal, et see iseenesest ei näita seda, et kaebaja ei ole vanglas viibivatele isikutele ohtlik. Vangla märgib, et kaebaja käitumine enne vangistust ja vangistuse jooksul tõendab, et tegu on äärmiselt ettearvamatu, agressiivse ja vägivaldse kinnipeetavaga, kes on ohtlik vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele. Kaebaja puhul on tegemist kindla käitumismustriga kinnipeetavaga, kelle vangistuses viibitud aega iseloomustavad järjepidevad vägivallateod. Selline käitumine on olnud korduv aastast aastasse ning teod on toime pandud väikeste vahedega. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja loobunud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemisest, hoolimata talle määratud vabadusekaotusliku karistuse kandmisest vangla, rünnates eluohtlikul viisil nii kaaskinnipeetavaid kui ka vanglaametnikke.

Kaebaja väitel ei ole alates 12.11.2011 kaebaja käitumises olnud sisekorra rikkumisi ning negatiivse ja vägivaldse käitumisega seonduvaid intsidente. Seevastu vastustaja hinnangul oli kaebaja käitumises näha muutusi alles pärast seda, kui tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vanglas, millega vähendati kaebaja kokkupuutevõimalusi kaaskinnipeetavatega ning rakendati täiendavaid abinõusid vanglaametnike turvalisuse tagamiseks, kuid rikkumiste arvu vähenemine ongi seotud eelkõige sellega, et kaebaja suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et Viru Vangla arst J. K poolt 08.08.2014 väljastatud tõendi kohaselt nähtub, et kaebaja suhtes edasine üksikvangistuse kohaldamine täielikus isolatsioonis ei ole vajalik ning on kahjulik kaebaja tervisele. Seoses kaebaja ravi alustamisega, soovitas arst kaebajal olla koos teiste kinnipeetavatega.

Kohtule esitatud Viru Vangla arst J. K poolt väljastatud 08.08.2014 tõendist (tl 33) nähtub, et alates 06.08.2014 alustatud raviga, mille foonil võivad tekkida erinevad psüühikahäired: ärevus, närvilisus, meeleolulangus, depressioon. Patsiendi teistega koos ja lahti viibimine kergendab kaebaja jaoks raviprotsessi ja suurendab tervenemise tõenäosust. Kinnises kambris üksinda viibimine raskendab ravikulgu.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arst on andnud arvamuse kaebaja kohta lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Arst ei hinda aga vangla üldist julgeolekut ega anna hinnangut kaebajast tulenevatele ohtudele teistele vanglas viibivatele isikutele.

Kaebaja märgib kaebuses, et Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja M. T leidis 08.08.2014 koostatud ettekandes (tl 34), et vangistusseaduse § 69 pikendamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas. Kaebaja hinnangul vastustaja andis välja vaidlusaluse käskkirja, arvestamata julgeolekuosakonna juhataja 08.08.2014 seisukohta, mistõttu pikendati kaebaja suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid veel kuue kuu võrra.

Seevastu vastuses kaebusele vastustaja rõhutab, et M. T 08.08.2014 ettekandes on märgitud vaid ametniku arvamus. Viru Vangla 12.08.2014 käskkirja 6-1/1188-KP välja andmisel on arvestatud kaebajat iseloomustavaid andmeid kogumis, mis on haldusakti asjaolude osas välja toodud. Viidatud ettekandes nimetatud asjaolude puhul ei ole vangla jaoks midagi uut ning vangla on olnud nendest teadlik. Kinnipeetava suhtes VangS § 69 kohaldamine kuulub vastavalt VSkE § 12 lg

1 sätestatule üksuse juhi pädevusse. Üksuse juht on ametnik, kes on hästi kursis oma vastutusalas toimuvaga. Tema arvamus ei pruugi alati ühtida teise, s.h julgeolekuosakonna, ametniku arvamusega. Üksuse juhil lasub kohustus tagada julgeolek oma vastutuspiirkonnas ning otsustuse langetamisel ei saa ta lähtuda vaid ühest arvamusest vaid arvestada tuleb kogumit.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus Viru Vangla 12.08.2014 käskkirja nr 6- 1/1188-KP tühistamiseks rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on riigilõiv tasutud 03.10.2014 (tl 15). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2015 lahendis toodud muudatustega 15.12.2015