3-14-51399/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-51399 Haldusasi

A. P kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot

Menetlusosalised Kaebaja – A. P Vastustaja – Viru Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta A. P kaebus rahuldamata. 2.Jätta A. P menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12. jaanuaril 2015 (HKMS § lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. P esitas 08.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 04.06.2014 vastuse nr 6- 14/107-4 ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt viskas vanglaametnik M. P kaebaja kambrisse prügi, millega alandas kaebaja inimväärikust ja püüdis teda provotseerida ebaadekvaatsele käitumisele. Vanglaametnik viskab pidevalt prügi kaebaja kambrisse ning ühel korral kaebaja libises visatud prügi peal ja sai trauma. Kaebaja leiab, et sellise tegevusega alandab vanglaametnik kaebaja inimväärikust ning kaebaja palub hüvitada talle mittevaralist kahju summas 1000 eurot.

2. Tartu Halduskohus koostas 05.08.2014 kohtunõude Viru Vanglale ning palus teatada, kas A. P on esitanud seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega vanglale kahju nõude ning kas vangla on sellele vastanud. Viru Vangla esitas 11.08.2014 kohtule vastuse, milles teatas, et A. P esitas vanglale 08.05.2014 kahju hüvitamise nõude. Viru Vangla jättis 08.08.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla esitas 28.08.2014 täiendavad dokumendid – A. P 08.04.2014 kahjunõude ja Viru Vangla 04.06.2014 vastuse, millega vangla jättis 08.04.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus vabastas 28.08.2014 kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kohtule vastust kaebusele.

3. Viru Vangla esitas 09.09.2014 kohtule vastuse kaebusele. Viru Vangla leiab, et vanglaametnikud ei ole õigusvastaselt käitunud. Nimelt vanglaametnik M. P pani taotlused dokumentide tõlkimiseks A. P kambri toiduluugi peale, kuna kinnipeetav keeldus dokumente vastuvõtmast. Dokumendid kukkusid kambris põrandale kinnipeetava tegevuse tõttu - kinnipeetav lõi nii tugevalt vastu kambriust, et dokumendid kukkusid toiduluugilt maha. Vastustaja selgitab ka, et dokumendid ei ole prügi. Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s

1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Käesolevas asjas taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses, kaebaja leiab, et Viru Vangla alandas tema inimväärikust, visates prügi tema kambrisse.

6. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega.

7. Kaebaja nõude rahuldamiseks peavad olemad täidetud RVastS § 7 lg 1 eeldused ehk kaebajal peab olema kahju tekkinud, kahju on tekkinud vangla õigusvastase ja süülise teo tagajärjel ning teo ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Samuti mittevaralist kahju saab nõuda väärikuse alandamise, seega tuleb ka tuvastada, et vangla tegu alandas kaebaja inimväärikust.

8. Kohus tuvastab kõigepealt, kas on üldse aset leidnud tegu (prügi viskamine kambrisse) ning kas kinnipeetaval võis mittevaraline kahju tekkida.

9. Kaebaja palus lisada asja materjalide juurde videosalvestise, mis oli esitatud teises haldusasjas. Kohus selgitab, et kohus on tutvunud haldusasjas nr 3-14-50481 esitatud videosalvestisega. Nimetatud videosalvestist ei ole võimalik digitaalse tõendina kasutada, kuna sellelt pole näha, et vanglaametnikud liikusid mööda pikka koridori just kaebaja kambri ukse juurde. Seega nimetatud salvestisega ei saa tõendada, et 08.04.2014 viskas vanglaametnik kambrisse prügi, samuti seda, et vanglaametnik oleks üldse kambrisse midagi visanud.

10. Kohus möönab, et prügi (samuti dokumentide) viskamine näkku või kambrisse võib alandada kinnipeetava inimväärikust ning selline käitumine on ametniku jaoks lubamatu. Vanglaametniku A. J sõnul (tl. 44) pani tema koos kontaktisikuga M. P kinnipeetava A. P toiduluugile paberid. Vanglaametnik M. P selgitas (tl. 45), et pani toiduluugile kaks taotlust dokumentide tõlkimiseks. Seega paberid tõepoolest kukkusid kambri põrandale, kuid dokumentide viskamise fakti ei ole kohus tuvastanud.

11. Vangistusalased õigusaktid ei reguleeri seda, kuidas täpselt tuleb kinnipeetavale teda puudutavad dokumendid kätte toimetada või kuidas tuleb toimida siis, kui ta keeldub neid vastu võtmast. Seega kuulub kohaldamisele haldusmenetluse seadus. Selle § 28 lg 1 ja § 30 kohaselt antakse dokument kätte allkirja vastu, vastuvõtmisest keeldumisel tehakse sellele vastav märge ja kinnitatakse see oma allkirjaga ning sel juhul loetakse dokument kätte antuks. Seaduse mõtte kohaselt on vanglal kohustus dokumente kätte toimetada. Kohus leiab, et dokumentide kättetoimetamine, s.h nende dokumentide kättetoimetamine, mida kinnipeetav mingitel põhjustel ei vaja, ei saa olla inimväärikust alandav. Käesoleva asja raames ei leidnud tuvastamist ka asjaolu, et maha kukkunud paberite puhul oleks tegemist prügiga, mis võiks kaebaja inimväärikust alandada.

12. Kohus leiab, et vastustaja ei ole toime pannud tegu, mille tagajärjel võiks kaebajal kahju tekkida. Kohus selgitab ka, et RVastS alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab olema täidetud ka oluline tingimus – kahju polnud võimalik vältida. Kui paberid kukkusid põrandale, oli kinnipeetaval võimalik need võtta ja tagastada vanglaametnikele. Paberite kukkumine juhtus nö kaebaja enda osavõtul ja seega pole võimalik, et tema seda ei märkanud ning tal tekkis libisemise oht ja selle kaudu ka oht tervisele. Kui kinnipeetav ei vaja neid dokumente, tal on alati võimalus omakäeliselt kirja panna „keeldun dokumentide vastuvõtmisest“ või lasta vanglaametnikul seda fraasi kirja panna, mille järel ei tohiks enam vanglaametnikud neid dokumente talle kätte toimetada. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud sellele, et temal oli soov dokumentide vastuvõtmisest keelduda ning vaatamata sellele, olid dokumendid ikka tema kambrisse visatud.

13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks kohtunik