Legislator Case Law & Legislation
2-14-21105/8 AI generated

2-14-21105/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-14-21105/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 28.10.2014.a tehtud osaotsusega jätnud abielu lahutamise hagiga seonduvad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Ühisvara jagamise ning

Legislator headnote

AI generated

2-14-21105/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Kohus on käesolevas tsiviilasjas 28.10.2014.a tehtud osaotsusega jätnud abielu lahutamise hagiga seonduvad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Ühisvara jagamise ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-14-21105

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2014.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-21105 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: XXX(postiaadress XXX, epost XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Jagada XXX ja XXX ühisvara võrdsetes osades alljärgnevalt:

2.1. Jätta hageja ainuomandisse vallasasjad − Jalgratas (soetatud 2003.a, väärtus ca 100 eurot); − Kamin (2 tk, soetatud 2007.a, väärtus kokku ca 200 eurot); − Piljardilaud (soetatud 2002.a, väärtus ca 255 eurot); − Kummut (2 tk, millest üks soetatud 2005.a ja teine 2011.a, väärtus kokku ca

50 eurot); − Televiisor Daewoo (2 tk, millest üks soetatud 2002.a ja teine 2004.a, väärtus kokku ca 100 eurot); − Televiisor TCL (soetatud 2003.a, väärtus ca 50 eurot); − Sektsioonkapp (soetatud 2011.a, väärtus ca 75 eurot); − Riidekapp (soetatud 2012.a, väärtus ca 100 eurot); − Nurgadiivan (väärtus ca 400 eurot); − Diivanvoodi (soetatud 2010.a, väärtus 270 eurot); − Voodi (soetatud 2007.a, väärtus ca 200 eurot);

2-14-21105

− Külmik Snaige (soetatud 2003.a, väärtus ca 150 eurot); − Nõudepesumasin Candy (soetatud 2011.a, väärtus 350 eurot); − Mikrolaineahi Samsung (soetatud 2008.a, väärtus 50 eurot).

2.2. Jätta kostja ainuomandisse vallasasjad − Sõiduk Honda HR-V (reg. märk XXX; VIN-kood XXX); − Järelhaagis Respo 751 (reg. märk XXX; VIN-kood XXX); − Sõiduk Opel Vectra (reg. märk XXX; VIN-kood XXX).

3. Lugeda kinnisasi (asukohaga XXX; kinnistusraamatu registriosa number XXX) hageja lahusvaraks.

4. Kohustada kostjat vabastama XXX kinnistu 30 kalendripäeva jooksul peale abielu lahutamise otsuse jõustumist, s.o hiljemalt 05.01.2015.a.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

1. Jätta ühisvara jagamise hagiga seonduvad menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista XXX hageja kasuks menetluskuludena ühisvara jagamise ja valduse vabastamise hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja õigusabikulud

850 euro (käibemaksuta) ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides makse selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

2. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 28.10.2014.a tehtud osaotsusega jätnud abielu lahutamise hagiga seonduvad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Ühisvara jagamise ning

2-14-21105

valduse vabastamise nõudega seonduvad menetluskulud jätab kohus kostja kanda TsMS §

162 lg 1 alusel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on 29.10.2014.a menetlusdokumendis palunud kohtul kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 575 eurot ja kulud õigusabile summas 2000 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt ei ole hageja palunud kostjal hüvitada õigusabiteenuse käibemaksu.

3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Hageja on ühisvara jagamise ning valduse vabastamise hagilt tasunud riigilõivu 500 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Abielu lahutamise hagilt tasutud riigilõivu 75 eurot on kohus 28.10.2014.a tehtud osaotsusega jätnud hageja enda kanda.

4. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad nimetatud paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja taotluse kohaselt koosnevad õigusabikulud järgmistest toimingutest: − konsultatsioon ja tutvumine asja materjalidega 6 h; − hagiavalduse koostamine 3,5 h; − kohtuistungil osalemine 0,5 h. Hageja on märkinud õigusabiteenuse osutamise tunnihinnaks 200 eurot. Antud juhul on kohtule esitatud hagi, millesse on sisse kirjutatud nii abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja valduse vabastamise asjaolud ning haginõuded. Kohus võtab siinkohal arvesse, et abielu lahutamise hagiga seonduvad asjaolud moodustavad muude asjaolude hulgas selge vähemuse. Kohus leiab, et hinnanguliselt võis abielu lahutamise asjaolude väljaselgitamiseks konsultatsiooni käigus kuluda 1 tund. Hagiavalduse koostamiseks võis abielu lahutamise asjus kuluda pool tundi. Kuivõrd kohus on asjas tehtud osaotsusega jätnud abielu lahutamisega seonduvad menetluskulud kummagi poole enda kanda, siis lähtub kohus järgmisest tehtud toimingutest ning ajamahtudest: − konsultatsioon ja tutvumine asja materjalidega 5 h; − hagiavalduse koostamine 3 h; − kohtuistungil osalemine 0,5 h. Kohus nõustub hageja esindaja poolt tehtud toimingutele kulutatud aja mahuga – ülaltoodud toimingud on ühisvara jagamise ja valduse vabastamise hagi töömahukuse puhul põhjendatud. Siiski ei saa kohus mõistlikuks lugeda õigusabiteenuse osutamise tunnihinda

200 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.12.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Kohus, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid, ei pea antud juhul põhjendatuks senisest Riigikohtu praktikast kõrvale kalduda. Arvestades, et hagejale õigusabi andnud isik ei ole advokaat, vähendab kohus tunnitasu 100 euroni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 850 euro ulatuses (8,5 h x 100 eurot).

2-14-21105

5. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik