1-14-6746/18 · 1-14-6746/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-6746

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. novembri 2014 määrus tagaotsitavaks kuulutamise ja sundtoomise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava P.A kaitsja advokaat Mare Laur, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta P.A kaitsja taotlus KrMS § 385 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust tagaotsitavaks ja/ või sundtoomise määruse peale, rahuldamata.

2. Jätta kaitsja määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

3. Advokaat Mare Laurile kaitsjatasuna arvestatud summa 96 eurot (sh

käibemaks 12 eurot) lugeda menetluskulude hulka.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasi süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi, milles P.A anti kohtu alla 03.10.2014. Kohtuistung antud asjas määrati 25.11.2014, algusega kell 9.00. P.A istungile ei ilmunud ning teatas, et tal on töö- ja elukoht Austraalias Perthis, kuhu ta plaanib elama jääda.

2. Tartu Maakohtu 25.11.2014 määrusega kuulutati P.A tagaotsitavaks ning

kohaldati tema suhtes tabamisel sundtoomist. Kohus leidis, et P.A on asunud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma ning tema asukoha kohta andmed puuduvad. Süüdistatava

väited Austraalias olemise kohta on jäänud paljasõnalisteks. Ühtegi dokumenti Austraalias

viibimise kohta kohtule esitatud ei ole. Hoolimata tema suhtes käimas olevast

kriminaalmenetlusest ei ole P.A enda asukoha aadressi avaldanud. Ta on sarnasel

varasemale, kui ta viibis Eestis, asunud talle esitatud süüdistuse teemadel pidama

elektronkirjavahetust, igakordselt kinnitades, et tal ei ole võimalik menetleja juurde ilmuda.

P.A eelnev ja ka praegune käitumine näitab selgelt tema soovi kohtumenetlusest kõrvale hoida. Seetõttu tuleb ta kuulutada tagaotsitavaks ja tabamisel vahistada.

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist. Samuti taotleb ta tunnistada KrMS § 385 p-de 12 ja 13 osas, mis piiravad isikul määruskaebuse

esitamise õigust tagaotsitavaks kuulutamise ja/või sundtoomise määrustele põhiseaduse

vastaseks ja jätta kohaldamata. Kaitsja leiab, et määruskaebuse esitamise piiramine riivab

oluliselt isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning isiku avalik ja aluseta tagaotsimine tema au ja väärikust ning efektiivsed võimalused rikutud õiguste kaitseks puuduvad. Arvestades rikkumise

intensiivsust ja omapära, ei kompenseeri mistahes rahaline hüvitus põhjustatud kannatusi.

Väljaandmismenetlus on ka ilmselt formaalne ning sellega seonduv reaalne vabaduse kaotus antud juhul on ilmselt pikem, kui antud asjas oleks teoreetiliselt mõistlik. Eeltoodud põhjusel

leiab kaitsja, et osundatud piirangud on vastuolus PS § 24 IV lauses sätestatud kaebeõiguse tagatisega, PS § 15 I lauses sätestatud õiguste kaitseõiguse garantiiga kui ka § 13 riigi omavoli keelu põhimõttega.

3.1 Tagaotsitavaks kuulutamine on õigusvastane. P.A on korduvalt e-kirja teel avaldanud, et töötab Austraalias. Kohus ega prokurör ei ole esitanud nõuet konkreetses vormis

tõendi esitamiseks ning isiku Facebook’i kontolt on näha, et ta viibib soojas kliimas

(eukalüptipuu all). Seega on P.A asukoht teada – ta viibib Austraalias, Perthis. Konkreetse maja ja/või korteri, vagunelamu vms numbri teadmine ei annaks käesoleval juhul midagi lisaks.

3.2 Sundtoomise õigusvastasus. P.A viibib Austraalias ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestisse tulemiseks – seega on tal mõjuvad põhjused mitteilmumiseks. KrMS § 170 lg 1 p 1 on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumisega. P.A on huvitatud kiirest menetlusest ja enda õigeksmõistmisest.

Tema vastu pole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema süüd 500 l kütuse varguses. Süüdistuse paljasõnalisuse ja mittetõsiseltvõetavuse tõttu puudub ka P.A reaalne hirm

süüdimõistva lahendiga teoreetiliselt kaasnevate piirangute suhtes, mille puhul võiks isegi oletada isiku tõrksust kohtusse ilmumisele. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et P.A kaitsja esitatud määruskaebus Tartu Maakohtu 25.11.2014 määrusele tuleb jätta läbi vaatamata. Apellatsioonikohus jätab rahuldamata ka kaitsja taotluse jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata KrMS § 385 p-d 12 ja 13 osas, milles

need piiravad isikul määruskaebuse esitamise õigust tagaotsitavaks ja/või sundtoomise määrusele. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt.

4.1 Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigus. See tähendab, et seadusandja on kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele

põhjendustele tuginevalt pädev edasikaebeõigust diferentseerima ning seadma edasikaebeõigusele seadusega sätestatud korras nii menetluslikke kui materiaalseid piiranguid.

Menetluslikud piirangud võivad seisneda näiteks riigilõivu tasumise kohustuses, edasikaebetähtaegades, kaebuse esitamiseks kehtestatud korras jne. Nõndanimetatud materiaalne piirang aga välistab mingit liiki (eelkõige korralduslike) lahendite edasikaevatavuse sootuks või

piirab seda põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. (Vt RKÜK p 38). 3-2-1-62-10

Õiguskirjanduses leitakse, et eelnimetatud määruse puhul on tegemist menetlust korraldava

määrustega, mille eraldi vaidlustamine on piiratud põhjusel, et neil ei ole vahetut mõju menetlusosaliste õiguspositsioonile, samuti takistaks nende peale edasikaebuse andmine tarbetult

menetluse jätkamist (vt KrMSKomm, § 385, komm 4.1). Ringkonnakohus leiab nendel kaalutlustel samuti, et määruskaebuse esitamise piiramine on antud juhul õiguspärane.

4.2 KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. 2 2

4.3 KrMS § 385 p 12 järgi puudub määruskaebuse esitamise õigus sundtoomise määrusele ja sama paragrahvi punkt 13 kohaselt tagaotsitavaks kuulutamise määrusele. KrMS § 323 lg 1 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. P.A kaitsjal puudub käesoleval juhul KrMS § 385 p-de 12 ja

13 järgi edasikaebeõigus. Eeltoodu tõttu ei käsitle apellatsioonikohus P.A kaitsja sisulisi vastuväiteid tagaotsitavaks kuulutamise, sundtoomise ning kuriteo tõendatuse osas.

5. P.A kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. P.A kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt kulus tal riigi õigusabi andmisele aega 3,5

tundi, mil ta koostas määruskaebust. Kaitsja taotleb 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot)

hüvitamist. Apellatsioonikohus vähendab nimetatud summat ja leiab, et määruskaebuse

koostamiseks kulunud põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Tasutaotluse vähendamisel arvestab ringkonnakohus määruskaebuse mahtu ja selles esitatud argumentide asjakohasust. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele 96 eurot (sh käibemaks 12 eurot), milline summa tuleb juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lugeda menetluskulude hulka.

Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus

3 3