1-13-8305/72 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-8305

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-8305 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne V.T ’i tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu V.T, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, ju : hindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.T

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.11.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava V.T tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.T Harju Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusega 199 lg 2 p 7,8,9, tunnistati süüdi KarS § § 203, § 266 lg 2 p 3, § 121 järgi KarS § 6 , § 68 lg 1 ja karistati 4 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud Karistuse kandmise algus 27.03.2013 19.06.2015. 24 päeva. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.05.2014.

Kinnipidamisasutusest V.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. vabanemise korral soovib isik elama Ennetähtaegse

asuda aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise ahiküttega korteriga.

Kinnipeetava ema on vabamisel nõus poega toetama. Isik on omandanud põhihariduse, xxx

kinnipidamisasutuses omandas katlakütja kutse. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi xxxja

osaleb alates 01.10.2014 majandustöödel. Varasemalt oli isik tööl xxx, xxx Vabanemisel on .

2(4) isikule garanteeritud töökoht ondis on 90 eurot, tasumata võlanõudeid 4914, xxx. Isiku vabanemisf 50 euro eest. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, vend ja õde oma perega. Isik on kuriteod

toime pannud valdavalt alkoholijoobes. Viru Vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa õde oma , vend ja

perega. Isiku sõprusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemisjärgne

elukoht on aadressil xxx. Tegemist on 1-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub süüdimõistetu

emale, kes on nõus poja võimaliku vabanemisega enda juurde. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht ettevõttes xxx

Prokurör, kirjalikus arvamuses, süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole leiab, et õigustatud varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom . V.T viitavad tema ohtlikkusele. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude korduvust, arvukust ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi ja käitumist katseajal kriminaalhoolduse all, tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Varasemad karistused, vangistusest tingimisi vabastamine ning kriminaalhooldusele allutamine, ei ole talle positiivset eripreventiivset

mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude

toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist

õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal

võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid

(hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuriteod on valdavat toime pandud alkoholijoobes), mida

võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud

iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 42% ja 42%, mis ei ole madal risk.

Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus.

V.T selgitas, et ta taotleb enda vabastamist. Ta loobus alkoholi tarvitamisest ja on valmis alustama uut elu.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades

prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku arvamust, leiab, et V.T

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole egne vangistusest kinnipeetava ennetähta vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu lõpeta . Murru Vanglas omandas isik katlakütja kutse. Isik töötas on nud xxx xxx

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud üheksa korda ja vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimiseg mis on toime pandud isiku poolt, kes a; on varem toime pannud varavastase kuriteo; Omavoli eest ja mis on toime pandud süstemaatiliselt;

3(4) sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisil. Isik on viibinud kriminaalhooldusel ja ei ole suutnud täita kontrollnõudeid. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest, mis on toime

pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, asja rikkumise ja hävitamise, omavolilise

sissetungi, mis on toime pandud grupi poolt ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuotsusest nähtub (kohtutoimik, tl ), et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime varguseid. 22-29 Sealjuures

on mõnes episoodi puhul tegutsenud isik mitu korda ühe päeva jooksul.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras k l korral KarS §218 aristatud 8-l korral: 2-

alusel (väheväärtusliku asja vargus), 5-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1-l korral avaliku

korra rikkumise eest muutunud . Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika

raskemaks, sest varem varavastaseid kuritegusid toime pannud isik pani toime kehalise

väärkohtlemise. Soodusteguriks on impulsiivsus alkoholi tarvitanuna ja puudulik probleemilahendamise oskus.

Kohus leiab, et kuna isik on varasemalt utnud oma määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole su

käitumist muuta seaduskuulekamaks (isik rikkus kontrollnõudeid ja jätkas süütegude

toimepanemist katseaja kestel), ei ole varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus

süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu pani

süstemaatiliselt toime erinevate vallasasjade varguseid. Samuti nähtub, et isiku puhul on soodustavaks teguriks alkoholi liigtarbimine ja sellest tingitud impulsiivsus.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 01.10.2014 majandustöödel ja on läbinud . Kinnipeetava isiklikust toimikust (I osa, tl 33) nähtuvalt paikneb sotsiaalprogrammi xxx ta alates 27.10.2014 avavanglas.

Kinnipeetaval on , EV pass, kehtivusega kuni 24.01.2018. kehtiv isikut tõendav dokument

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx, mille puhul on tegemist

kinnipeetava emale kuuluva 1- . toalise ahiküttega korteriga Kinnipeetava ema on nõus isikut

tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik perekonnaliikmete

näol ja garanteeritud töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teiste isikutega süüdimõistetu

süstemaatiliselt toime varguseid üheksa ), korduvaid karistusi (isik on kokku l korral

kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et üheksal

korral karistatud isiku puhul, kes on juba varasemalt kuid ei ole määratud kriminaalhooldusele, suutnud katseaega probleemideta , ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise läbida

risk oleks keskmise

s määras e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata

karistuse asendamisest tingimisi vangistuse , leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule ga piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuri korduvalt antud. tarvitas talle kohtu poo Oleks lt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele.

kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Viru Vangla koostatud iseloomustusest , et isik on kinnipidamisasutuses asus alates nähtub

01.10.2014 tööle majandustöödel, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral

distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. –

s veelgi enam Mi

kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ta on alates 27.10.2014 paigutatud avavanglaosakonda.

4(4)

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema

vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et eelmise katseaja jooksul ei suutnud isik endale kindlat töökohta leida ja pani toime uue

kuriteo. kuritegude Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub es vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. reaals

Kinnipeetav 19.06.2015 miseks on veel natuk aasta, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e üle ühe piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi ku , mistõttu oleks ritegusid toime isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusi süüdimõistetu d. Kohus hindab pingutused

( , paigutamine avavanglaosakonda ja loeb posiivseks osalemine tööhõives ) küll kiiduväärseks asjaolu, et tal on kindel vabanemisjärgne elu ja töökoht kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt - ,

tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mida kohus hindab kui isikut positiivselt iseloomu

stava asjaoluna, mis näitab tema head käitumist kinnipidamisasutuses.

Samas on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud

alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi

mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh s süüdimõistetu u V.T temale Harju Maakohtu 10.10.2013 vangistuse kandmisest enne kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik