1-12-160/101 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-160 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Veljo Viilol Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

N.I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 23.07.2011 06.02.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise N.I järelevalve alla vabastamata.

Välja mõista ’elt menetluskuluna riigituludesse 104,72 eurot N.I

kaitsetasu adv. Veljo Viiloli poolt õigusabi osutamise eest. Kaitsetasu summas 104,72 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: 27.10.2014 saabus Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid N.I (end. id B.E) tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

N.I -12-160 tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.04.2012.a. otsusega nr 1 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja § 136 lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 6 kuud 14 päeva, suurendades karistust Harju Maakohtu 13.05.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 kuu ja 14 päeva võrra. Karistusaja algust arvestati alates 23.07.2011.a. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2012.a. otsusega tühistati Harju Maakohtu 05.04.2012.a. otsus osaliselt, sh Veiko Oeselja süüdistusest KarS § 200 lg 2 p 7 väljajätmises. B.E tunnistati süüdi lisaks KarS § 200 lg 2 p 4 ka § 200 lg 2 p 7 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata.

Iseloomustuse kohaselt on N.I kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud salajaste varguste, varguste, avaliku korra raske rikkumise, asja omavolilise kasutamise, röövimise ja

kahtlustatava suhtes vägivalla toimepanemine eest. Kuritegude raskusaste on varieeruv.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasusaamise soov ning alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav täitnud individuaalset täitmiskava. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanedes asub elama abikaasa I B.E . Tegemi heas st ühetoalise korteriga, mis on seisukorras ning va Abikaasa ning korteri stab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. omanik on elama asumiseks antud aadressil. andnud nõusoleku T.R-i

Noorena on jäänud klassikursust kordama õppinud Puiatu Erikoolis. . Kahel korral K klassi. Viru Vanglas on oolikohustuseas lõpetas kuuenda lõpetanud üheksanda klassi ning käesolevalt õpib kümnendas klassis. T.R´el on selt on võimalik garantiikiri, mille koha ennetähtaegsel vabanemisel õpi jätkata Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. nguid

Erialaharidus puudub, on töötanud aastaid eripuhastusfirmades ja õppinud ametit töötamise käigus. Väidatavalt materiaalselt tuli toime. Vabanedes on võimalik tööle asuda xxxx ametikohal, mille kohta on ka garantiikiri. Viru Vangla andmetel on täitmata rahalisi nõudeid summas 8863,66 eurot ning vabanemisfondis 219,05 eurot. Lähedasteks on vanaema ja abikaasa. valeütluste andmise Abikaasa on varasemalt karistatud eest ametiisikuna enda elukaaslase huvides. Isiku tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Isik on korduvalt rikkunud liikluseeskirju, ennast vigastanud ja ei ole hoolinud enda tegude tagajärgedest võtmata vastutust enda käitumise eest. Varasemalt on ta korduvalt rikkunud alkoholijoobes liiklusseadust. Samuti on kuritegusid toime pannes olnud alkoholi tarvitanud. alkoholi kuritarvitamist, seega Ei näe enda puhul motivatsioon midagi muuta on minimaalne.

On karistatud narkooti eaduse 151 liste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete s § rikkumise eest 2009. aastal. Tarbimine on olnud väidetavalt juhuslik. Kanepit suitsetas aegajalt lõõgastumise eesmärgil, lisaks on proovinud amfetamiini ja kokaiini. Motivatsioon uimastitarbimise harjumust probleeme enda eluviisi juures. e muutmiseks madal, kuna ei näe

Isik kordab varasemaid käitumismustreid, ei ole õppinud tagajärgedest. Otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu. Katseajal kuriteo eest. Uue mitte mõistetud süüdi isikuvastase vägivaldse kuriteo toimep aasta jooksul on 45 anemise tõenäosus järgmise kahe % ja vägivaldse korduva kuriteo

47%. toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Prokuratuuri seisukoht: 18.11.2014 kohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi

oli ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. T.R-i elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kuuel korral kriminaalkorras ning 26 korda karistatud, ning kandnud karistust ka väärteokorras vanglas. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid, st on rikkunud katseaja ti mas hoidus B.E (T.R ngimusi kõige raskemal viisil. Sa ) temale määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale ega järginud kontrollnõuet

– ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda r ei esitanud kriminaalhooldusametnikule dokumente temale egistreerimisele. Süüdimõistetu määratud kohustuse – heastada kuriteoga tekitatud kahju, täitmise kohta. Kriminaalhooldus

-

ametnik koostas Harju Maakohtule 15.06.2011 rikkumiste kohta erakorralise ettekande. Kriminaalhooldus lõpetati seoses Harju Maakohtu 05.04.2012 kohtuotsusega, millega tunnistati B.E ning millega liideti Harju Maakohtu 13.05.2011 süüdi otsusega mõistetud karistus. Varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole positiivset

eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega, seda ka elektroonilise valvega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega ning alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kurite üüdimõistetu o toimepanemise riskifaktoriks. S

poolt uue korduva mittev kuriteo toimepane ägivaldse ja vägivaldse korduva mise tõenäosus

järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 45% ja 47%. Seega on T.R-i puhu olemas l arvestatav uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus. T.R kannab hetkel karistust röövimise toimepanemise eest ning teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Karistusaja lõpp on 06.02.2018. Muuhulgas on T.R varasemalt karista Tegemist on tud röövimise eest. isikuga, kes on omakasupüüdlik ja

manipuleeriv, tegutsedes üksnes omakasu eesmärgil. Harju Maakohtu 05.04.2012 kohtuotsusest lähtuvalt, kuritegu, mille eest T.R hetkel karistust kannab, on olemuselt ettekavatsetud, hästi läbi mõeldud ja samas küüniline (toime pandud eaka kannatanu suhtes).

Ehkki distsiplinaarkaristust on kinnipeetava vangistuses T.R-ile määratud 7

iseloomustuse koostamised ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Kinnipeetava istusest vabastamine ei ole

ennetähtaegne vang käesoleval ajal põhjendatud. Nimelt on tetud ära kantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõis liitkaristusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud.

Kuna kinnipeetav kannab karistust vägivaldse varavastase ja isikuvastase kuritegude eest, saaks tema

ennetähtaegse vabastamise korral kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud vägivallaga, kui ka teiselt isik kaasa ult seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereeritavad ning toovad tugeva riigipoolse sank vangistuses ning eelduslikult selle tsiooni, mis väljendub reaalses täiel

määral ära kandmises. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks vangistusest ennetähtaegset vabastamist tingimisi, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ennetäh i saa jätta kõrvale toim taegse vabastamise otsustamisel e epandud kuriteo raskust ning

isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse, omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Käesolevaks ajaks ära kantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega . ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta toime jõhkrad vägivaldsed varavastased ja isikuvastase kuriteo.

Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on täidetud. Samas arvestades arvamuses toodud asjaolusid, ei ole kinnipeetava vabastamine õigustatud. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole saavutatud.

Kinnipeetava puhul ei esine erandlikke asjaol aldsed usid, mis võimaldaksid teda kui vägiv isikuvastased kuriteod toime pannud isikut sell esimesel esinemisel eks formaalse võimaluse vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung:

19.11.2014 toimunud maakohtu on v istungil selgitas süüdimõistetu, et angis olles järele

mõelnud. Alkoholitarvitamine on liigne olnud. On ka teisi tegureid. Kinnipeetav on teinud piisavalt järeldusi ja oma käitumisega näidanud, et õudeid ja on muutunud. On tasunud n hagisid. Soov on minna edasi . Vabanedes soovib saavutada elus õppima. Töökoht on olemas stabiilsuse ja on plaan 1 aasta jooksul kõik hagid ära tasuda. Isik muutis oma nime, kuna siis saab oma eelmisetest sõpradest eemale hoida. Kuriteo pani toime ajal, mil pidi -d tegema. ÜKT

Kinnipeetav abiellus xxxx naisega, kellega on koos aastast 2009. Kinnipeetav on nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja soovib seda. Kinnipeetava kaitsja leidis, et tuleb arvestada süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal. Kaitsja leidis, et Viidas on teinud vajalikud järeldused karistuse kandmise ajal. Ta on karistust täitnud korralikult, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Töö kogemus on olemas, ta on läbinud sotsiaalprogramme. Õppimise huvi on olemas. Ta on lõpetanud vangistuse ajal 9. klassi.

Vabanemisel on talle garanteeritud kindel töökoht ja elukoht. On esitatud ka abikaasa garantiikiri, kus abikaasa tagab normaalse elukeskkonna, jälgib tema käitumist ja on talle toetavaks isikuks. Viidasele on teada, kui ta rikub tingimusi, siis läheb tagasi reaalselt vanglakaristust kandma. Kaitsja toetas Viidase vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib neljandat korda. Eeltoodust tuleneb, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Isik on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles. Kohus leiab, et kuna kinnipeetav ise ei näe alkoholi kuritarvitamises probleemi, on tõenäoline, et ta vabaduses jätkab alkoholi kuritarvitamist ja selle mõjul uute süütegude toimepanemist.

Kuigi kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on isik pannud varasemalt katseajal toime uusi kuritegusid ning rikkunud katseaja nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu näitab, et kinnipeetav ei suuda järgida temale pandavaid kohustusi ning kriminaalhooldus ega elektrooniline järelevalve ei teda õiguskuulekalt käituma. suuna

Eeltoodust tulenevalt oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna puudub kindlus, et isik sel korral suudab kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja katseaja edukalt läbida. Vangla on hinnanud isiku poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 47%- le. Tegemist on kõrge riskiprotsendiga, mis välistab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka . prokurör, olles sellele resoluutselt vastu

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et T.R-i puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule T.R-ile Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2015

kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 11. detsembri 2014

määrus jätta muutmata. 2.

Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Veljo Viiloli Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo , sh käibemaks kaudu 120 eurot

20 eurot, vandeadvokaat Veljo

Viilolile N.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4. N.I-lt luskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Mõista välja menet Veljo Viiloli p eurot riigituludesse. oolt osutatud õigusabi eest 120

5. N.I

- ja Tolliameti tasuda väljamõistetud summa Maksu

arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber ja selgitus „ 99915700000846 N.I , 1-12-160, menetlus

kulud“.

6. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 20. jaanuaril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne