3-14-51420/31 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51420 Määruse kuupäev

10. detsember 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vladimir Ossiptsovi (Ossiptsov) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Jätta Vladimir Ossiptsovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51420 menetlus.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Ossiptsov esitas 4. aprillil 2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. V. Ossiptsov märkis, et 24. märtsil 2014 toimus Viru Vanglas tulekahju, mille käigus ei evakueerinud Viru Vangla ametnikud teda nõuetekohaselt. Seetõttu tekkis tema tervisele kahju, mille hüvitamist ta nõudis.

2. Viru Vangla jättis 2. juuni 2014. a otsusega V. Ossiptsovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

V. Ossiptsov sai otsuse kätte 4. juunil 2014.

3. V. Ossiptsov esitas 6. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2014. a määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebajal kahju hüvitamise nõuet täpsustada.

5. Tartu Halduskohtusse saabus 15. septembril 2014 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus.

6. Tartu Halduskohus jättis 7. novembri 2014. a määrusega kaebuse uuesti käiguta, andes kaebajale võimaluse taotletava kahjuhüvitise suuruse täpsustamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

7. Tartu Halduskohtusse saabus 18. novembril 2014 V. Ossiptsovi kaebetähtaja ennistamise taotlus ja kaebuse täpsustus.

3-14-51420

2

8. Tartu Halduskohus võttis 19. novembri 2014. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat kaebetähtaja ennistamise taotlusele vastama.

9. Vastustaja palus 4. detsembri 2014. a vastuses jätta kaebetähtaja ennistamata ja lõpetada haldusasja menetlus.

KOHTU SEISUKOHT

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Viru Vangla jättis 2. juuni 2014. a otsusega kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kaebaja sai vangla otsuse kätte 4. juunil 2014. Järelikult oli viimane päev kaebuse esitamiseks

4. juuli 2014. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 6. juulil 2014. Seega on kaebus esitatud hilinenult.

11. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

12. Tartu Halduskohtusse saabus 18. novembril 2014 kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja selgitas, et ta ei saanud kaebust õigeaegselt kohtusse saata seoses tema tervise sagedase halvenemisega. Kaebaja märkis, et ilma muutudes kõrgeneb tema vererõhk, suhkru tase veres (diabeet) tõuseb ja ta kaotab teadvuse. Kaebaja väitel kukkus ta diabeedi tõttu mõni kuu enne kaebuse saatmist ja murdis käeluu ning kandis kipsi rohkem kui kuu aega. Kaebaja sõnul on see fikseeritud meditsiiniosakonnas. Ka enne kaebuse saatmist tundis kaebaja end halvasti, oli nõrkus. Kaebaja märkis, et sel ajal oli tal raske kaebuse sisu adekvaatselt hinnata, et vormistada probleemi sisu, sellepärast ei lasknud ta kaebuse esitamise tähtaega spetsiaalselt mööda.

13. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab eelkõige seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega peab tegemist olema isikust sõltumatute asjaoludega. Tähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks menetlustähtaja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12). Erandlikel juhtudel võib mõjuva põhjusena mõista ka subjektiivseid asjaolusid, st menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 16).

Kaebaja väitel takistasid tal kaebuse õigeaegset esitamist terviseprobleemid. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja pärast Viru Vangla 2. juuni 2014. a otsuse kättesaamist Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks esmalt avaldusega Viru Maakohtu poole. Avaldus kannab kuupäeva

8. juuni 2014. Sellest ilmneb, et kuni 8. juunini 2014 ei esinenud kaebajal selliseid terviseprobleeme, mis oleksid takistanud kaebuse esitamist halduskohtule. Viru Vangla poolt kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest ajavahemiku 4. juuni − 6. juuli 2014 kohta

3-14-51420

3

nähtub, et sel ajavahemikul pöördus kaebaja vangla arsti poole üksnes 12. juunil 2014, kaevates sügelevate punnide üle, mis on higistamisest tekkinud. Seega ei ole tervisekaardi väljavõtte põhjal tõendatud, et kaebajal esinesid tähtaja ennistamise taotluses kirjeldatud terviseprobleemid. Kaebaja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud muid tõendeid. Järelikult on kaebaja väited kaebuse õigeaegset esitamist takistanud terviseprobleemide kohta paljasõnalised. Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et kaebajal väidetavalt esinenud terviseprobleemid takistasid kogu kaebetähtaja kestel kaebuse esitamist halduskohtule. Ei ole usutav, et kaebaja oli kõrgenenud vererõhu ja diabeedi tõttu terve kaebetähtaja vältel teadvusetu. Samuti ei takistanud kipsi pandud käsi kaebuse õigeaegset esitamist, sest kaebajal oli võimalik kasutada vigastamata kätt või paluda muude isikute abi kaebuse koostamisel ja kohtule saatmisel. Ka halba enesetunnet ja nõrkust ei saa pidada sellisteks asjaoludeks, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist, need võisid küll kaebuse koostamist ja esitamist raskendada või teha ebamugavamaks, aga ei muutnud seda võimatuks. Riigikohtu halduskolleegium on 19. jaanuaril 2001 haldusasjas nr 3-3-1-59-00 tehtud määruse p-s 1 rõhutanud, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

Samuti ei saa praegusel juhul pidada mõjuvaks põhjuseks kaebaja eksimust Viru Vangla 2. juuni 2014. a otsuse vaidlustamise korras. Vangla otsusesse oli märgitud korrektne vaidlustamisviide, milles toodi sõnaselgelt välja, et otsusega mittenõustumisel on õigus pöörduda otsuse kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul halduskohtusse. Sellest hoolimata pöördus kaebaja esmalt Viru Maakohtusse. Viru Maakohus keeldus 12. juunil 2014 tsiviilasjas nr 2-14-53130 tehtud määrusega tema hagi menetlusse võtmast pädevuse puudumise tõttu ja tagastas hagiavalduse, selgitades, et tal tuleb pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja määruse kätte 16. juunil 2014. Seega jäi talle piisavalt aega, et pöörduda õigeaegselt kaebusega halduskohtusse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudusid praeguses haldusasjas kaebetähtaja rikkumiseks objektiivsed või subjektiivsed põhjused, mis võiksid tingida tähtaja ennistamise. Seega jääb kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

14. Kohus lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 kohaselt praeguse haldusasja menetluse, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik