4-14-4540/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-4540

1 (6)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

R.N-i Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014.a R.N, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-

-4540

Kohtunik

Igor Pütsep

Väärteoasi

R.N (ik xxx, X

) kaebus Politseija

XX

Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo

R.N-i politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna

piirkonnapolitseinik

Piret

Dreimann

poolt

15.05.2014.a

tehtud

üldmenetluse

otsusele

väärteoasjas nr 2670,14,002773

RESOLUTSIOON

Juhindudes

LS § 224 lg

ning VTMS § , § 120, §

132,

-

§ 133 135, § 202 lg 3, § 204 3 kohus otsustas

Rahuldada R.N kaebus.

Jätta Politsei

ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo R.N-i

-

politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Piret Dreimann poolt 15.05.2014.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,14,002773 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvata alates 01. juulist 2014.a või kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Rahatrahv

eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220145105452. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuotsus

juhtimisõiguse

äravõtmise

osas

saata

täitmiseks

Maanteeameti

Liiklusregistrile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada R.N-i Maakohtule 7 päeva 4-14-4540

2 (6) jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik

19.04.2014.a on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri R.N-i politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Tambet Tali poolt väärteoprotokoll selle kohta, et R.N X.X.X X vallas, X maakonnas, X-X X .a km juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,61 mg (laiendusmääramatus 0,05 mg/l), lõplik mõõtmistulemus 0,56 mg/l. Seega ületas - lubatud 0,09 mg/l piirmäära. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. 15.05.2014.a üldmenetluse otsusega nr 2670,14,002773 on määratud R.N-ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg

2 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

Kaebuse sisu

02.06.2014.a esitas R.N R.N-i Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse peale, milles taotles talle määratud rahatrahvi ja lisakari tuse edasi lükkamist s esimeseks juuliks, kuna tööga seoses on vaja autoga sõita. Kaebuse esitaja on märkinud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Lääne

prefektuuri

R.N-i

politseijaoskonna

korrakaitsebüroo R.N-i politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnavanem Edgard Vatter oma 11.06.2014.a kirjalikus vastuses R.N-i Maakohtule on nõus karistuse edasilükkamisega, kui kohus seda vajalikuks peab.

R.N-i Maakohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § ud küsimused, millised -s 133 on loetlet selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

VTMS

§-s

on

loetletud

väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et Meelis Kaljumäe kaebus kuulub rahuldamisele, kuna kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsust süüdimõistmise osas ja Piirivalveameti Lääne . Politsei- 4-14-4540

3 (6) prefektuuri korrakaitsebüroo R.N-i politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Piret Dreimann poolt 15.05.2014.a tehtud üldmenetluse otsusväärteoasjas nr 2670,14,002773 tuleb aga jätta muutmata. R.N on oma kaebuses taotlenud vaid karistuse edasilükkamist mitte kohtuvälise menetleja otsuse sisulist muutmist. Kaebuses palub R.N lükata talle määratud karistus rahatrahv 400 eurot ning lisakaristus juhtimisõiguse peatamine üheks kuuks edasi, 1 juuliks, kuna tööga seoses on vaja autoga sõita. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9)

ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada

karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Väärteoasjas leiduvast tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 19.04.2014 ajavahemikul X kuni X :X :X tõenduslikku alkomeetrit menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks ning alkomeeter oli taadeldud. Tõendusliku alkomeetri näidu lõplikuks tulemiks oli laiendmääramatust arvestades 0,56 mg alkoholi. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg s 2 ettenähtud - väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ei ole süüks arvatud teo toimepanemist eitanud. Kuna menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,56 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo R.N-i Politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS §

10 lg 31

mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ p 6).

Väärteoasja

materjalidest

ja

menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

4-14-4540

4 (6) Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § s sätestatud süüteo eest - lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kuivõrd karistusregistri andmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut registrisse kantud, on kaebuse esitaja LS § 224 lg 3 p 1 märgitud isikuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga trahviühiku ulatuses, so eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni alla keskmist määra. Lisakaristust on kohaldatud ettenähtud sanktsiooni määras.

alam

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,

- 0,05 mg, kusj

61 +/

uures laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0, mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on põhimõtteliselt sätestatud rikkumise ülememises See aga annab aluse määras.

rääkida süüst,

See omakorda annab aga aluse määrata/mõista karistus

mis on suur. määras, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või selle lähedane. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Arvestades aga seda, et kohtuväline menetleja ei ole kaebuse esitaja süü suurust arvestades määranud karistust ettenähtud sanktsiooni keskmäära lähedasena, vaid on määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni alla sanktsiooni keskmist määra, viitab sellele, et karistuse määra kindlakstegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud avaldatud kahetsus t. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest nähtub, et kaebuse esitajat on varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arusaama kohaselt kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest saab 4-14-4540

5 (6) järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks asuda sõidukit juhtima. Arvestades aga tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, peaks iga isik oma seisundit tajuma. Seega pidas menetlusalune isik täiesti tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist, samuti võõrast vara. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et ainuüksi juba süü suurust arvestades tuleb kohtuvälise menetleja määratud põhikaristust lugeda proportsionaalseks.

Vaidlustatud otsusega määratud karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse ning kohtul puudub igasugune alus asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks eiranud karistuse määramisel KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus siinkohal vajalikuks veel kord rõhutada, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,56 mg/l. Kohtu hinnangul on kõnealuse näidu näol tegemist olulise lubatud alkoholipiirmäära ületamisega.

Kohtu arvates näitab eelosutatu tahtlust süütegu toime panna, samuti menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ning selline suhtumine on oma olemuselt ohtlik, kuna isik ei taju või ei soovi tajuda temast enesest tulenevat ohtu ei enesele ega teistele liiklejatele. Seejuures ei ole tähtsust sellel kui suure vahemaa jõudis isik sellises seisundis läbi sõita enne kui politsei süüteo toimepanemise jõudis tõkestada. Kaebuses on asutud põhjendama seda, et juhtimisõigus on menetlusalusele isikule vajalik tööl käimiseks. Kohus leiab, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, peab ta sellele vastavalt juhina ka liikluses käituma, so käituma selliselt, et tema enese süülise käitumise tõttu liikluses ei halveneks tema majanduslik olukord makstava rahatrahvi tõttu ja ta senine mugav eluviis säiliks ning temalt ei võetaks juhtimisõigust kas siis lisa või põhikaristusena ära.

Seega sõltub see liikleja - suhtumisest liikluskorda ja –nõuetesse. Kohtupraktika kohaselt ei ole süüdlasel töö kaotamise võimalus lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks ning kohtu arvates ei saa töökoha olemasolu või selle kaugus alalisest elukohast muutuda lisakaristuse kohaldamist või määra mõjutavaks teguriks. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja materjalidest, sh kaebusest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise.

Vähemalt ei ole ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes oli süüteo asjaolusid ja süü suurust arvestades täiesti põhjendatud. LS § 224 lg 3 annab nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule võimaluse kohaldada mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis lisakaristust. Seejuures on seadusandja pidanud võimalikuks kohaldada LS § s 224 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest nii põhikaristust rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuid ka lisakaristust, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises.

Samas ei tulene vastavatest õigusnormidest, et lisakaristust oleks võimalik kohaldada vaid juhul, kui menetlusalust isikut oleks eelnevalt samalaadse süüteo eest karistatud. Küll sõltub sellisest asjaolust lisakaristuse kohaldamise alus vastavalt LS § 224 lg 3 p 1 või p 2 sätetele ja sellest tulenevalt lisakaristuse pikkus. Määratavad või mõistetavad karistusliik ja –määr sõltuvad konkreetsest süüst aga ka muudest karistuse mõistmise aluseks olevatest aspektidest, millele kohus juba eelnevalt osutas. Arvestades käesoleva väärteomenetluse tulemina tuvastatud isiku süü suurust, on lisakaristuse kohaldamine ka rahatrahvi määramise juures kohane ja 4-14-4540

6 (6) proportsionaalne toimepandud teoga. Märgitu tulemina leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lähtuvalt väärteoasjas kogutud tõenditest ja temale nii KarS § 50 lg 1 p 2 kui ka LS § 224 lg 3 sätetega antud õigusest teinud oma valiku ja pidanud vajalikuks lisakaristust kohaldada ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valikuga.

Menetlusalusele

isikule

on

lisakaristus

määratud

ettenähtud

sanktsiooni

alammääras. Alla keskmise määra lisakaristuse kohaldamine viitab üheselt sellele, et ka lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja arvestanud kaebuse esitaja süü tunnistamisega, so kohaldamisele mittekuulunud kergendava asjaoluga ning kohus peab määratud lisakaristuse määraga nõustuma, kuivõrd kaebemenetluses puudub kohtul võimalus menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on ka lisakaristuse määranud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebaja on soovinud lisakaristuse edasilükkamist ning seoses esitatud kaebusega kohus on nõus, et juhtimisõiguse tähtaega arvata alates 01. juulist või kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esitatud kaebuses on muuhulgas taotletud rahatrahvi tasumise edasilükkamist üheks kuuks, ehk 01.07.2014.a. Kuna nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, siis sellega on automaatselt rahatrahvi tasumine vähemalt üheks kuuks edasi lükatud. Kaebaja ei ole taotlenud rahatrahvi ositi maksmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep

Kohtunik