3-14-51879/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51879 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. N kaebus Viru Vangla 03.07.2014 käskkirja nr 6- 1/982-KP tühistamiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. N Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. jaanuaril 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Vangla 03.07.2014 käskkirjaga „Kinnipeetav A. N suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine“ nr 6-1/982-KP (tl 13-14 pöördel) pikendati alates 05.07.2014 A. N suhtes, kuna kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule, kuni asjaolude ära langemiseni, täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamist.

A. N esitas 03.07.2014 vaide (tl 15 ja tõlge tl 37) Viru Vangla 03.07.2014 käskkirja nr 6-1/982- KP peale.

Viru Vangla 22.08.2014 vaideotsusega nr 6-12/170-4 (tl 16-16 pöördel) jäeti kinnipeetav A. N 03.07.2014 esitatud vaie täies ulatuses rahuldamata.

2

Kaebuse põhjendused ja taotlus

26.08.2014 saabus Tartu Halduskohtule A. N kaebus Viru Vangla 03.07.2014 käskkirja nr 6- 1/982-KP peale. Kaebaja märgib kaebuses, et vaidleb täiendavate julgeolekumeetmete pikendamise vastu ning palub tühistada Viru Vangla 03.07.2014 käskkiri nr 6-1/982-KP.

Vastustaja vastuväited

Vastustaja vaidleb A. N kaebusele vastu ning palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas väljendatud ohuprognoosi juurde ning leiab, et vangla julgeoleku tagamiseks oli asjakohane vaidlustatud käskkirjas märgitud täiendavate julgeolekumeetmete rakendamine kaebaja suhtes. Vastustaja leiab, et käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt vastavalt organi sisepädevusele, järgitud on menetlusnõudeid, teostatud on kaalutlus ning otsustus vastab põhjendustele, seega on vaidlustatud haldusakt igati õiguspärane. Vaidlustatud otsuses on piisavalt põhjalikult käsitletud kaebaja ohtlikkust vangla julgeolekule.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Kohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada Viru Vangla 03.07.2014 käskkiri nr 6-1/982- KP. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et Viru Vangla 03.07.2013 käskkirjaga nr 6-1/859-KP alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kinnipeetav järjepidevalt lõhkus ja rikkus vangla vara, kaebajal oli üle 90 distsiplinaarkaristuse, mis enamjaolt olid seotud vangla vara mittesihtotstarbelise kasutamise ja selle lõhkumisega. Kaebaja suhtes on pikendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist Viru Vangla 09.10.2013 käskkirjaga nr 6-1/1441-KP, Viru Vangla 07.01.2014 käskkirjaga nr 6-1/53-KP, Viru Vangla 04.04.2014 käskkirjaga nr 6-1/536-KP.

Pärast Viru Vangla 04.04.2014 käskkirja nr 6-1/536-KP on kaebaja jätkanud seadusandlusest tulenevate normide rikkumist ning kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral: - 21.04.2014 karistati kaebajat Viru Vangla käskkirja nr 6-3/628-D kohaselt 10 ööpäevase kartserikaristusega, kuna kaebaja rebis madratsi tükkideks. - 02.05.2014 karistati kaebajat Viru Vangla käskkirja nr 6-3/737-D kohaselt 3 ööpäevase kartserikaristusega, kuna kaebaja viskas hommikueine kõrvale antud kakao toiduluugist välja. - 02.05.2014 karistati kaebajat Viru Vangla käskkirja nr 6-3/737-D kohaselt 3 ööpäevase kartserikaristusega, kuna kaebaja viskas õhtusöögiks antud supi koos kausiga toiduluugist välja.

Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja asunud seisukohale, et tuginedes eeltoodule nähtub, et kinnipeetava käitumisega seoses ei ole siiani ära langenud temast lähtuv julgeolekualane oht ning kinnipeetava suhtes on alust jätkata julgeolekuabinõude kohaldamist.

Viru Vangla 03.07.2014 käskkirjaga nr 6-1/982-KP jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist alates 05.07.2014, kuna kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule, kuni asjaolude ära langemiseni, täiendavate julgeolekuabinõudena:

3

- eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega; - kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist; - kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; - isiklike esemete kasutamise keelamist, mis seisneb selles, et kinnipeetava A. N lt võetakse kambrist ära kõik isiklikud esemed, millega on võimalik rikkuda vangla vara.

VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega on vastustajal VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine või mitte ning valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. HMS § 4 lg-st 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-09 leidnud, et ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS § 54, mille kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisel piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi, peab täiendavate julgeolekuabinõude meetmete kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

VangS § 69 lg 2 p-de 1-4 kohaselt täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. VangS § 69 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes kohaldatud meetmete liigist ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist pidi vastustaja meetmete kohaldamisel arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse A. N vabadust vanglas liikuda ja suhelda, s.t kehtestatakse A. N rangem kinnipidamise režiim. Teiselt poolt pidi vangla arvestama VangS § 66 lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

4

Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et vastustaja on lähtunud kaalutlustest, mille kohaselt kaebaja on korduvalt toime pannud uusi distsiplinaarrikkumisi olles eraldi kambris, mis näitab tema soovimatust muutuda õiguskuulekaks. Vastustaja hinnangul on kaebaja vanglasüsteemi suhtes negatiivselt meelestatud, mida tõendab tema käitumine vanglas. Kinnipeetava paigutamine avatud osakonda ei ole mõistlik, kuna seal on kaebajal võrreldes kinnise osakonnaga suurem võimalus rikkumisi toime panna. Eraldatud lukustatud kambris on kaebaja üle järelevalve teostamine hõlpsam ning sel viisil on vähem tõenäoline, et kaebaja võib mõjutada osakonna kinnipeetavaid vangla korda rikkuma. Kaebaja näol on tegemist süstemaatilise distsipliini rikkujaga ning seetõttu on vajalik keelata kaebajal isiklike asjade kasutamine.

Vastustaja hinnangul on kaebaja poolse vara rikkumise näol ning keelatud esemete valdamise puhul tegemist raskete õigusrikkumistega ning juhul kui kaebaja käitumises avalduvad sellised tunnused, siis võib kaebaja ohtu seada vangla üldise julgeoleku. Arvestades kaebaja poolt toime pandud rikkumisi, on vastustajal põhjendatud kahtlus, et impulsiivne käitumine jätkub ühel või teisel moel ning oma eesmärgi saavutamiseks toime pandud teod on ohtlikud vangla julgeolekule ja vangla ei saa lasta sellel toimuda.

Vaidlustatud käskkirja põhjenduste kohaselt vastustaja ei saa jätta olemasoleva informatsiooni põhjal reageerimata ning paigutada kinnipeetavat lahtisesse osakonda, kus kinnipeetaval on suurem võimalus toime panna vangla vara ning kaaskinnipeetavate suhtes raskeid õigusrikkumisi, mistõttu on vajalik, et kaebaja kannaks oma edaspidist vanglakaristust kuni võimaliku vanglasisese ümberpaigutamise teostamiseni, eraldatud lukustatud kambris, kus kaebaja üle teostatakse efektiivsemat järelevalvet.

Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 01.09.20114 määrusega (tl 17- 18). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik