2-14-18313/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-18313

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. detsember 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-18313

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Saraku MTÜ vastu 598,65 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

598,65 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja

Eesti

Inkasso OÜ

(rk

12438291;

asukoht

Teguri 37b,

50107

Tartu;

e-post

menetlus@eestiinkasso.ee), esindaja Olesja Polehhina, e-

post olesja@corporate.ee;

kostja Saraku MTÜ (rk 80330697; asukoht Ratsu tee 7-1,

Kakumetsa küla, Luunja vald, 62203 Tartu maakond),

esindaja

juhatuse

liige

Tessa

Kütimets,

e-post

sarakumtu@gmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi Saraku MTÜ vastu osaliselt.

2. Välja mõista Saraku MTÜ-lt Eesti Inkasso OÜ kasuks 461 (nelisada kuuskümmend

üks) eurot ja 50 senti, millest 312 eurot on põhinõue ja 149,50 eurot viivis.

3. Jätta menetluskulud 77% ulatuses Saraku MTÜ kanda ja 23% ulatuses Eesti

Inkasso OÜ kanda.

4. Välja mõista Saraku MTÜ-lt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 227 (kakssada

kakskümmend seitse) eurot ja 15 senti.

Väljamõistetud

menetluskulu

kanda

Eesti

Inkasso OÜ

arvelduskontole

nr EE331010220232683227 AS-s SEB Pank.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2(5)

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

Ring FM Media OÜ (Ring FM) ja Saraku MTÜ (kostja) sõlmisid 03.01.2014 reklaamimüügi

lepingu reklaamteenuse tarbimiseks ja reklaamklipi valmistamiseks. Kostja kohustus saadud

teenuse eest tasuma 312 eurot, kuid jättis oma lepingulise kohustuse täitmata. Ring FM loovutas

27.01.2014 oma nõude kostja vastu Eesti Inkasso OÜ-le (hageja), kes teavitas kostjat nõude

loovutamisest.

Kostja võlgneb hagejale 598,65 eurot, millest 312 eurot on põhinõue, 149,50 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis ja 137,15 eurot kahju. Hageja on arvestanud viivist vastavalt

lepingus kokkulepitud viivise määrale 0,5% päevas alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

10.01.2014 kuni hagi esitamiseni 05.05.2014. Hageja kahjuks on võlgnevuse sissenõudmisega

tekkinud inkassokulud.

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 598,65 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas hagiavaldusele koopiad 03.01.2014 reklaamimüügi lepingust, 04.01.2014 kostjale

esitatud arvest, 27.01.2014 teatest nõude loovutamise kohta, 27.01.2014 ja 04.02.2014

võlateatistest ning 23.10.2013 koostöölepingust nr 1023131 (tl 6-17).

Kostja vastus hagile

Kostja vastuse kohaselt on kostjapoolne võlgnevus põhisummas 312 eurot. Kostja märgib, et

hageja ei ole püüdnud olukorda lahendada läbirääkimiste teel ega pakkunud võimalust

võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Menetluskulud tuleks kostja arvates jätta mõlema

poole kanda.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Hageja ei nõustu sellega, et kostja tasub vaid põhinõude. Kuna kostja ei reageerinud kordagi

meeldetuletustele, on viivise arvestamine igati õigustatud ja põhjendatud. Samuti peab kostja

hüvitama hagejale kahju, mis on tingitud tema tegevusetusest. Kostjat hoiatati, et arve tasumata

jätmisel antakse nõue inkassofirmale üle, kuid kostja hoiatusele ei vastanud. Kostja väide, et

hageja ei ole püüdnud olukorda lahendada läbirääkimiste teel, on eksitav ja pahatahtlik. Ring FM

ja kostja vahelisest kirjavahetusest tuleneb, et kostja tellis teenuse, teades seejuures, et ta ei

suuda selle eest maksta. Pärast arve tasumise tähtaja saabumist ei ole kostjaga ühendust saadud,

et võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut pakkuda.

Hageja lisas vastusele väljatrüki Ring FM ja kostja vahelisest elektronkirjavahetusest (tl 41-45).

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Ring FM ja kostja sõlmisid 03.01.2014 reklaamimüügi

lepingu (tl 6-7), mille kohaselt Ring FM kohustus kostjale valmistama reklaamklipi ja esitlema

seda hommikuprogrammi paketis (lepingu p-d 1 ja 2) ning kostja kohustus selle eest tasuma

temale esitatud arve alusel 5 päeva jooksul peale arve esitamist (lepingu p 3).

Kohtu hinnangul on viidatud reklaamimüügi lepingu näol tegemist teenuste osutamise lepinguga.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja rikkus oma lepingulist põhikohustust tasuda teenuse eest

vastavalt esitatud arvele (tl 8) õigeaegselt, so 09.01.2014.

3(5)

3. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 312 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostjal oli reklaamimüügi lepingu alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud.

Kohtu hinnangul on kostja vastuses hagile võtnud põhinõude omaks TsMS § 231 lg 2 ja 4

tähenduses, märkides, et kostjapoolne võlgnevus on põhisummas 312 eurot (tl 32-34). Kuivõrd

kostja on võtnud põhinõude omaks, tuleb hageja hagi nimetatud osas rahuldada ja kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 312 eurot põhinõude katteks.

5. Hageja nõuab kostjalt 05.05.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 149,50 eurot

väljamõistmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Ring FM ja kostja on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas arve summast iga

hilinetud kalendripäeva eest (lepingu p 3). Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust ega

taotlenud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivise vähendamist.

Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna

kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus

selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale

kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise

lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu täitmata

jätmine) ning seetõttu on põhjendatud hageja viivise nõue rahuldada. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 149,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

6. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 137,15 eurot. Hageja märgib

hagis, et Ring FM oli sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma poole ja

seetõttu tuleb kostjal hüvitada inkassokulud, milleks on teenustasu vastavalt Ring FM ja hageja

vahel 23.10.2013 sõlmitud koostöölepingule nr 1023131 (tl 15-17).

Viidatud koostöölepingu p 4.1 kohaselt kohustub hageja kandma lepingu täitmisega seotud

kulud, va riigilõivud ja muud riiklikud maksud, mis kannab Ring FM, kes ühtlasi kohustub

hagejale maksma ettenähtud teenustasu vastavalt lepingu p-le 5.1, mille kohaselt teenustasu

suuruseks on 20% loovutatud põhinõudelt ning 50% loovutatud kõrvalnõudelt (viivis,

leppetrahv). Kui pooled lepivad eraldi kokku, et hageja peab kandma kõik lepingu täitmise või

konkreetse võlgnevuse menetlemisega seotud kulud, sh riigilõivud ja muud riiklikud maksud,

siis lepingu p-s 5.1 sätestatud teenustasu suurus ei kehti ning pooled lepivad teenustasu suuruses

eraldi kokku. Nimetatud kokkulepped vormistatakse eraldi lisana, mis on koostöölepingu

lahutamatuks lisaks (lepingu p 5.4).

4(5)

Antud juhul on hageja tasunud riigilõivud (tl 1, 54, 55) ning hageja ja Ring FM on leppinud

teenustasu suuruses eraldi kokku (tl 51-53). Samas ühtib teenustasu suurus koostöölepingu lisa 2

p-st 3 nähtuvalt koostöölepingu p-s 5.1 sätestatuga.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohus märgib, et nimetatud säte võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka

inkassokulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju

hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole kahju summas 137,15 eurot tekkinud. Ainuüksi asjaolu,

et hageja ja Ring FM sõlmisid koostöölepingu ja selle lisad, milles lepingupooled fikseerisid

teenustasu suuruse, ei tõenda nimetatud summas kahju tekkimist. Arvestades koostöölepingus

sätestatut (lepingu p-d 4.1, 5.1, 5.2 ja 5.3 omavahelises koostoimes) ning asjaolu, et seoses kostja

poolt võlgnevuse tasumata jätmisega oli Ring FM sunnitud pöörduma inkassoteenust pakkuva

ettevõtte (hageja) poole, saaks tegemist olla Ring FM-le, mitte hagejale tekkinud kahjuga, sest

Ring FM-l on koostöölepingu kohaselt kohustus maksta hagejale nõude menetlemise eest

teenustasu, mille hageja jätab endale, tagastades Ring FM-le kostja poolt loovutatud nõudeõiguse

osas reaalselt laekunud rahasummad. Kohtu hinnangul on koostöölepingus märgitud lepingu

eesmärki (lepingu p 2) hinnates võlgnevuse sissenõudmisel tekkinud inkassokulude näol

sisuliselt tegemist esindaja kuludega (tl 57), mida aga ei saa TsMS § 174 lg 4 järgi kostjalt kahju

hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil välja mõista.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt kahju

137,15 eurot väljamõistmiseks.

7. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 461,50 eurot, millest 312 eurot on

põhinõue ja 149,50 eurot viivis.

Kohus märgib selgituseks kostjale, et ei sõlmi kokkuleppeid, kuid poolte kokkuleppel on

võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega

kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja ise pöörduma hageja poole kokkuleppe

sõlmimiseks.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb

ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude 77% ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud 77%

ulatuse kostja ja 23% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (tl 49-50) kohaselt on

hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku 423,40 eurot, millest riigilõiv

145 eurot ja lepingulise esindaja kulud 278,40 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise esindaja kulud).

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 1, 54 ja 55) on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 100 eurot. Kuna riigilõivu

5(5)

suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja poolt

seadusjärgses määras tasutud riigilõiv kokku 145 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Mis puudutab hagejat esindanud lepingulise esindaja kulusid 278,40 eurot, siis kohus mõistab

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist

nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kostja võttis hagi

osaliselt omaks põhinõude ulatuses ning tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning kohus

lahendas asja kirjalikult lihtmenetluses, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja

õigusabikuluks 150 eurot.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 295 eurot (145 + 150). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 77% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on

227,15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik