4-14-7084/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10.detsember 2014 (kirjalikus menetluses)

Väärteoasja number

4-14-7084

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Lõuna Prefektuuri avaldused Anti Holtsile määratud

rahatrahvide asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 24. novembri 2014

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

menetlusalune isik Anti Holts, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 24. novembri 2014 määrus jätta muutmata ning menetlusaluse isiku

Anti Holtsi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna välijuhi 08.06.2011

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 265011001494 karistati Anti Holtsi LS § 741 lg 1

alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot ning LKindlS § 661 lg 1 alusel rahatrahviga

5 trahviühikut, s.o 20 eurot.

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 27.09.2011 otsusega väärteoasjas nr 265011002255 karistati A.

Holtsi LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

2. Lõuna Prefektuur taotles rahatrahvide asendamist arestiga, sest A. Holts ei ole

rahatrahve määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvide täitmise tähtaega ei ole pikendatud

ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata.

3. A. Holts ei vaidle vastu asjaolule, et trahvid on tasumata, kuid palub rahatrahvid

asendada üldkasuliku tööga või anda võimalus paari nädala jooksul ära tasuda väiksem

trahv.

4. Maakohus leidis 24.11.2014 määruses, et Lõuna Prefektuuri taotlused rahatrahvide

asendamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Maakohtu põhjendused olid

järgnevad.

4.1. Maakohus märkis, et A. Holts ei ole rahatrahve määratud tähtajaks tasunud ning

rahatrahvide täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Jaanika Pajuste kinnitusel ei

ole A. Holtsil ka vara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et

A. Holtsile määratud rahatrahvid tuleb asendada. Maakohus, arvestades asjaolu, et

trahvide määramisest on möödunud väga pikk aeg ning A. Holts ei ole siiani nende

tasumiseks midagi ette võtnud, ei pidanud põhjendatuks asenduskaristuste küsimusega

enam viivitada vaatamata sellele, et A. Holts lubas osa trahvidest lähiajal ära tasuda.

4.2. Kohtuistungil avaldas A. Holts, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et

tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole.

Maakohus märkis, et Tartu Maakohtu 31.03.2014 määrusega väärteoasjas 4-14-1259 asendati

A. Holtsile Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna

piirkonnapolitseiniku 27.09.2010 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 265010002413 A.

Holtsile määratud rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 76,69 eurot üldkasuliku tööga 4 tundi,

mille tegemise tähtajaks määrati 2 nädalat alates määruse jõustumisest. Lõuna Prefektuur

esitas 30.04.2014 maakohtule taotluse pöörata arest täitmisele, kuna süüdlane jättis kohtu

poolt määratud tähtajaks üldkasuliku töö tegemata.

A. Holts tasus viimaks nimetatud väärteoasjas määratud trahvi kohtumenetluse käigus,

mistõttu vajadus aresti täitmisele pööramiseks langes ära. Samas osutab maakohtu

hinnangul A. Holtsi käitumine väärteoasjas 4-14-1259 selgelt , et ta ei suuda antud

lubadustest kinni pidada. Üldkasuliku töö tegemine eeldab kohuse- ja vastutustunde

olemasolu. A. Holtsi eelnev käitumine osutab maakohtu hinnangul pigem asjaolule, et tal

puudub vajalik kohuse- ja vastutustunne. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks

asendada trahvid mitte üldkasuliku tööga vaid arestiga.

4.3. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et A. Holts peab Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna välijuhi 08.06.2011 kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 265011001494 LS § 741 lg 1 alusel määratud rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o

20 euro asemel ära kandma 1 päeva aresti. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva

politseijaoskonna välijuhi 08.06.2011 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 265011001494

LKindlS § 661 lg 1 alusel määratud rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 20 euro asemel peab A.

Holts ära kandma 1 päeva aresti. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 27.09.2011 otsusega

väärteoasjas nr 265011002255 määratud rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 euro asemel

peab A. Holts ära kandma 7 päeva aresti.

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Holts, kes palub tühistada Tartu

Maakohtu 24.11.2014 kohtumääruse väärteoasjas nr 4-14-7084 ja rahuldada A. Holtsi taotlus

võlgnetava rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga.

5.1. A. Holts tunnistab, et on jätnud talle mõistetud rahatrahvid tasumata, kuid soovib

siiski karistusena määratud 9 päeva aresti asendamist üldkasuliku tööga.

Kaebuse esitaja selgitab, et varasemalt talle määratud üldkasuliku töö tunnid jäid tal

tegemata, sest ta jättis oma hooletusest asjad viimasele minutile ning lõpuks ei leidnud

enam kooli kõrvalt sobivat kuupäeva üldkasuliku töö tegemiseks. Takistuseks said A.

Holtsi kohaselt ka riigipühad, mil ei olnud võimalik pabereid allkirjastada, mistõttu

tekkisid möödarääkimised üldkasuliku töö koordineerijaga. Kaebuse esitaja kahetseb, et tal

ei olnud võimalust üldkasuliku töö tundide tegemiseks, mistõttu tasus ta rahatrahvi.

5.2. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et mõni kuu hiljem väärteoasjas nr 4-13-8733 määratud

karistuse 24 tundi üldkasulikku tööd tegi ta ära. Tööandjaks oli Võru Linnavalitsus, kes

kiitis teda korralikult tehtud töö ja mõistva suhtumise eest. Eeltoodule tuginedes leiab A.

Holts, et Tartu Maakohtu 24.11.2014 määrus on ülekohtune eelkõige seetõttu, et maakohus

võttis arvesse 31.03.2014 määratud karistuse – üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist,

kuigi rahatrahv sai kohtus kokkulepitud ajaks tasutud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu

määruse ja määruskaebuses esitatud seisukohtadega, leiab, et Tartu Maakohtu määruses

esitatud motiivid ja järeldused A. Holtsile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga on

põhjendatud.

Kuna A. Holts on juba oluliselt viivitanud talle määratud rahatrahvi tasumisega, tuleb

tagada karistuse võimalikult efektiivne ning kiire täideviimine.

VTMS § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi

asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei

ole vara, millele sissenõuet pöörata.

KarS § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud

rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas rahatrahvi arestiga või süüdlase nõusolekul

üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi

kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga

asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti

alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile

kaks tundi üldkasulikku tööd.

6.1. Määruskaebuses taotleb A. Holts rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga.

Ringkonnakohus leiab, et A. Holtsil on olnud küllaldaselt pikk aeg rahatrahvi tasumiseks

ning samuti ei ole täitemenetlus trahvi sissenõudmise osas positiivseid tulemusi andnud.

Tõdegem siiski seda, et õigusrikkujast A. Holts on asunud dikteerima ametiasutustele

temale määratud karistuste täideviimisega seonduvat. Sellele osundab ka muuhulgas

maakohtu 24.11.2014 istungi protokoll (lk 11). Sellest nähtuvalt asub A. Holts positsioonil

„trahvid on maksmata. Ei olnud raha. Käisin koolis….Trahvi lähiajal ei saa ära maksta –

pigem teeksin tööd.“ Sellise mõtteviisi ja laveeriva hoiakuga ei saa kohus nõustuda.

Siinkohal jagab ringkonnakohus maakohtu määruses toodud seisukohta, mille kohaselt ei

ole varasemalt A. Holtsile üldkasuliku töö tegemise võimaldamine positiivseid tulemusi

andnud. Eeltoodu näitab ringkonnakohtu hinnangul isiku suhtumist talle mõistetud

rahatrahvi ning selle asendamisse üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus märgib, et isik,

kellele on määratud rahatrahv ning kellel puuduvad vahendid nõutava summa tasumiseks,

sooritab üldkasuliku töö tunnid erilise hoolsusega, vältimaks tegemata üldkasuliku töö

tundide asendamist arestiga.

Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus asendada A. Holtsile määratud

rahatrahvid arestiga on igati põhjendatud.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 196 lg 2, § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 24.11.2014 määruse muutmata ja A. Holtsi määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Kohtunik