2-13-70163/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-13-70163

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2014, Pärnu Tsiviilasja number 2-13-70163 Tsiviilasi

M. S.i hagi R. S.i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. S. (isikukood x), seaduslik esindaja M. E. (isikukood x, elukoht x, e-post: x) Kostja: R. S. (isikukood x, x; e-post: x); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu (AB Aus ja Talu; e-post: anu.talu@austalu.ee) Kohtuistung 09.12.2014, osalesid M. E., R. S. ja adv Talu RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M. E. ja R. S.i vahel 09.12.2014 kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Võttes arvesse, et M. E. ja R. S.i vahel 31.07.2013 sõlmitud kokkuleppe kohaselt elab laps

M. S. võrdselt ühe nädala isa juures xxxxxxxx ja ühe nädala ema juures xxxxxx, leppisid

M. E. ja R. S. kokku, et kumbki vanem kannab lapse M. S.i igapäevased kulud (toit, eluase, hügieen, meelelahutus jms) sel ajal, kui laps tema juures elab.

1.2. Samuti kannab kumbki vanem kulud seoses hobialadega, millega vanem võimaldab lapsel tegelda. Määruse tegemise aegsetest M. S.i hobidest kannab R. S. x-ga seotud kulud, M. E. kannab M. S.i kulud seoses x-ga.

1.3. M. S.i x kulud kannavad vanemad võrdselt, vaheldumisi kumbki ühe kuu eest. Vanemate võrdse maksukoormuse tagamiseks teevad M. E. ja R. S. õppeaasta lõpus vajadusel tasaarvestuse. Arvestades, et 2014.a septembri, oktoobri ja novembri eest tasus M. S.i x õppemaksu R. S., tasub 2014.a detsembrikuu ja 2015.a jaanuari ja veebruarikuu eest x õppemaksu M. E., 2015.a märtsikuu eest tasub õppemaksu R. S. ja edasi tasuvad vanemad vaheldumisi üle kuu. Kui vanemad jooksvalt ei lepi kokku teisiti, tasub õppeaasta viimase kuu eest see vanem, kelle kord on õppemaksu maksta, ning esitab vajadusel tasaarvestuse tulemusel hüvitisnõude teisele vanemale.

1.4. Lapsele ühekordset suuremat väljaminekut nõudvate asjade (näiteks, aga mitte ainult, talveriiete ostmine) ostmise vajaduse kooskõlastavad ja lepivad M. E. ja R. S. omavahel kokku e-kirjade vahetamise teel. Vanemad lepivad kokku, kes konkreetse asja lapsele ostab, ning asja maksumuse ülempiiri.

1.5. Teine vanem hüvitab asja ostnud vanemale ½ eseme ostuhinnast ostu väärtust ja selle eest tasumist tõendava dokumendi alusel 1 kuu jooksul alates talle ostudokumendi ja hüvitamisnõude esitamisest. Sama tähtaja jooksul tuleb teisele vanemale tasuda x

2-13-70163

2 (3) õppemaksu tasaarvestuse alusel esitatud hüvitise nõue. Kumbki vanem teatab teisele vanemale e-posti teel arvelduskonto numbri, millele hüvitise maksta.

1.6. Kui üks vanem teeb ettepaneku lapsele vajaliku eseme ostmiseks, ei või teine vanem mõistliku põhjenduseta lapsel selle eseme järele vajaduse puudumist eitada ja asja ostmisel osalemisest hoiduda. Võimalusel arvestavad M. E. ja R. S. lapsele asjade ostmisel lapse enda soove.

1.7. Kui üks vanem teise vanema mõistlikule ja põhjendatud vastuväitele vaatamata asja ostab, jääb see kulu ostu teinud vanema enda kanda ja tal ei ole õigust nõuda ostust põhjendatult keeldunud vanemalt ostuhinna hüvitamist kokkuleppe punktis 5 nimetatud korras.

1.8. M. S.il on õigus otsustada temale ostetud või tema kasutuses olevate asjade (näiteks tahvelarvuti, akordion) teise vanema juurde kaasavõtmise üle, sõltumata sellest, kes on lapsele asja muretsenud. Vanemad võivad asjade kasutamise otstarvet ja vajadust silmas pidades seada lapsele nende kaasavõtmisel mõistlikke piiranguid.

2. Lõpetada tsiviilasjas 2-13-70163 menetlus.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest menetlusosalised on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on M. S.i hagi R. S.i vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 12.12.2012 seaduses sätestatud miinimummääras.

2. 09.12.2014 kohtuistungil pooled saavutasid asjas kokkuleppe ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: Kuna vanemate 31.07.2013 kirjaliku kokkuleppe alusel elab M. üle nädala kummagi vanema juures, siis M. E. ja R. S. kohtuistungil leppisid kokku, et kumbki vanem kannab lapse igapäevased ülalpidamiskulud sel ajal, kui laps tema juures viibib. Samuti tasub kumbki vanem nende hobide eest, millega laps vanema juhtimisel tegeleb, praegusel ajal M. käib ema sugulaste juures x ning isaga koos tegeleb x. X kulud jagavad M. E. ja R. S. kokkuleppel õppeaasta arvestuses võrdselt, tasudes õppemaksu vaheldumisi kuu kaupa ja tehes õppeaasta lõppedes vajadusel tasaarvestuse. Arvestades, et 2014/2015 õppeaasta kolmel esimesel kuul tasus x õppemaksu R. S., leppisid pooled kokku, et järgmised kolm kuud maksab õppemaksu M. E. ja seejärel rakendub kokkulepitud üldine kord vaheldumisi kuude kaupa maksmise kohta. Vanemad leppisid kokku lapsele nende asjade, mida ei ole mõistlik ega vajalik lapsele topelt osta, soetamise korra: vanemad lepivad kokku, mis asju on lapsele vaja osta, kes ostab ning hinna ülempiiri, teine vanem hüvitab ostu teinud vanemale ostuhinnast poole 1 kuu jooksul. Kokkuleppimine toimub e-kirjade teel, et kokkuleppe asjaolusid oleks hiljem vajadusel võimalik tõendada. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Pooled istungil kinnitasid, et jäävad selle kompromissi juurde, palusid kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitas istungil pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-13-70163

3 (3)

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik