1-12-10491/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10491

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. novembri 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dmitri Ponomarjov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Ponomarjov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,

9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 238 lg 2 kohaldades vähendati

karistust 1/3 võrra, saades karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust

Harju Maakohtu 07.02.2012 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra, s.o 2 aasta 7 kuu 16 päeva võrra, ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 16 päeva

vangistust. Karistusaeg algas 09.07.2012 ja lõpeb 25.10.2015.

2. Tartu Maakohtu 20.11.2014 määrusega jäeti D. Ponomarjov tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

2.1 D. Ponomarjov kannab vangistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda karistatud

varavastaste kuritegude, suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise,

väljapressimise, kelmuse, vahi alt põgenemise ning vahi alt põgenemise katse eest. Kahel korral on

D. Ponomarjovi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud (Harju Maakohtu

20.03.2007 ja Tartu Maakohtu 01.02.2011 määrused), kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod.

Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine tingituna sõltuvusest

narkootikumidest. Sõltuvust D. Ponomarjov tunnistab.

2.2

Vangistuse ajal on D. Ponomarjov läbinud sõltuvusteemalise loengute tsükli ja mitmed

sotsiaalprogrammid, osalenud kinnipeetavate joogas, 12 sammu tugigrupitöös, tagasilanguse

ennetamise tugigrupis ning õppinud riigikeelt B2 tasemel. Kinnipeetav kandis karistust Tallinna

Vangla Maardu üksuse avavanglas alates 21.05.2014 ning teda lubati AN tugirühma, kirikusse ja

tööle väljaspoole vanglat. Vaatamata eelkirjeldatule leidis maakohus, et D. Ponomarjovi

vangistusaegne käitumine tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamist siiski ei toeta. Nimelt

paigutati kinnipeetav Tallinna Vangla 04.09.2014 käskkirjaga nr 1554 distsiplinaarmenetluse

alustamise tõttu avavanglast ajutiselt kinnisesse osakonda. Lisaks karistati teda 10-päevase

kartseriga, mis näitab rikkumise tõsidust. Sellest tulenevalt tunnistati kehtetuks ka load, mille

kohaselt kinnipeetav sai käia väljaspool vanglat kirikus ja AN tugirühmas ning ta viidi edasise

karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Vangla materjalide kohaselt muid rikkumisi kinnipeetaval ei

ole. Kohus märkis, et isik kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd

oluline on kehtestatud normide järgmine ja millised tagajärjed võib endaga kaas tuua nende

rikkumine. D. Ponomarjovi käitumise põhjal ei saa kindel olla, et ta suudab kinni pidada

kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest.

2.3

D. Ponomarjovi vabanemisjärgsed elamistingimused hindas kohus positiivseteks.

Kinnipeetav soovib elama asuda koos endise abikaasa ja tema vanematega. Suhted on head ja teda

ollakse valmis majanduslikult toetama. Garanteeritud töökoht keevitajana on olemas.

2.4

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et vaatamata D. Ponomarjovis toimunud positiivsetele

muutustele ja toetavale vabanemisjärgsele keskkonnale, ei ole käesoleval ajal täidetud tingimused,

mis võimaldaksid teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on varasemalt kahel korral

vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuid ta on katseajal pannud toime uued

kuriteod. Ka käesolevalt kannab ta vangistust katseajal sooritatud kuritegude eest.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse D. Ponomarjov, kes taotleb selle tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava

põhjendused on järgmised.

3.1

D. Ponomarjov tunnistab hiljutise distsipliinirikkumise toimepanemist, kuid leiab, et

tegemist oli juhusliku rikkumisega. Temas on vangistuse ajal toimunud positiivsed muutused. Ta on

läbinud loengute tsükli sõltuvuse teemadel, tänu millele ta ei ole enam narkootikumidest sõltuv. Ta

osales mitmetes sotsiaalprogrammides, millised valmistasid teda ette aktiivseks ja kasulikuks

vabanemisjärgseks eluks, aitasid tal endas selgusele jõuda ning õpetasid end täielikult kontrollima.

Tööle saamise huvides õppis ta ära riigikeele B2 tasemel. Ta on töötanud nii vanglas kui väljaspool

seda, mis näitab tema oskust teenida raha ausa tööga. Sellest annab tõendust ka keevitaja elukutse

omandamise fakt. D. Ponomarjovi arvates selgub eeltoodust, et ta on vangistuses pidevalt tegelenud

enda ettevalmistamisega eluks väljaspool vanglat, saamaks läbi narkootikume tarvitamata ja

tegelemaks ausa tööga. Tema töö iseendaga kaalub üle mineviku kuriteod.

3.2

Kinnipeetava arvates tuleb arvestada ka seda, et pärast vabanemist soovib ta elada oma

endise naise ja vanematega, kes on valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Perekonna

olemasolu aitab tal elada ja töötada seadust rikkumata. Olemas on garanteeritud töökoht

keevitajana. Nimetatu on asjaoluks, mille tõttu tal ei ole vajadust toime panna seadusevastaseid

tegusid materiaalse kasu saamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu

määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et D. Ponomarjovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse

tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1

jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata ja rõhutab kinnipeetava

kaebusest tulenevalt vaid peamist.

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et D. Ponomarjovi

isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavad negatiivsed näitajad on praegusel juhul hinnatavad

kaalukamatena kui tema vangistusaegne käitumine ja teda vabaduses ees ootavad positiivsed

elamistingimused. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh nii tingimisi kui

reaalselt mõistetud vangistustega. Kahel korral on kohtud andnud kinnipeetavale võimaluse

tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemiseks. Mõlemal korral on D. Ponomarjov katseaegadel

toime pannud uued kuriteod. Seega on kinnipeetav oma käitumisega korduvalt näidanud, et

mõistetud karistused, võimalus kanda oma karistust vabaduses ning kriminaalhooldaja poolne abi

ning käitumiskontrolli tingimused ei ole piisavaiks vahendeiks ära hoidmaks D. Ponomarjovi uusi

kuritegusid. Kuna kinnipeetav ei suutnud juba kahel eelmisel vangistusest tingimisi ennetähtaegsel

vabanemisel alustada seaduskuulekat elu, puudub kohtul alus uskuda, et uus kohaldatav katseaeg

mööduks edukalt. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu kinnipeetava iseloomustuses

märgitule, mille kohaselt on tema kuritegude toimepanemise ajendiks olnud majandusliku kasu

saamine tingituna sõltuvusest narkootikumidest. Narkosõltuvust tunnistab kinnipeetav ka ise.

Samuti annab sellest tunnustust ettekandes märgitu, mille kohaselt on D. Ponomarjovi väärteokorras

karistatud kümnel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

järgi. Kuigi süüdimõistetu on käesoleva vangistuse ajal läbinud sõltuvusteemaliste loengute tsükli ja

osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, tuleb tema varasemat sõltuvuskäitumist näha isiku

käitumist mõjutava arvestava riskifaktorina. Puudub veendumus, et kinnipeetav, minnes oma

tavapärasesse keskkonda ja olles varem aastaid narkootilisi aineid tarvitanud, suudab ja omab

piisavat motivatsiooni neist hoidumiseks.

6. Ringkonnakohus tunnustab D. Ponomarjovi vanglas tehtud edusammude eest

(sotsiaalprogrammide läbimine, tugigruppides osalemine, hõivatus tööga, riigikeele õppimine, isiku

tahe muutuda ja pingutused selleks). Sarnaselt esimese kohtuastmega ei saa ka

kriminaalkolleegiumi hinnangul nendest asjaoludest aga järeldada kinnipeetava õiguskuulekale

teele asumist. Apellatsioonikohus rõhutab veelkord, et D. Ponomarjovile on juba korduvalt antud

võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ja oma eluviisi muuta. Süüdimõistetu pole neid aga

kasutanud ja on varem või hiljem jätkanud kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei võimalda

kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud järeldada, et muutused tema käitumises on

püsivad. Samuti on maakohus põhjendatult omistanud tähenduse ka D. Ponomarjovi suhteliselt

hiljutisele distsipliinirikkumisele, mille tõttu ta sügisel paigutati avavanglast kinnisesse osakonda ja

sealt edasi toodi Tartu Vanglasse. Kuigi tegemist oli üksiku rikkumisega, nagu märgib kinnipeetav

ise, näitab see siiski tema korrale allumatut käitumist. Ringkonnakohut ei veena süüdimõistetu

vabastamisele ka tema argumendid perekonna igakülgsest toest ja töökoha olemasolust kui

väärtustest, mis D. Ponomarjovi arvates kinnitavad tema suutlikkust edaspidi õiguskuulekalt

käituda. Perekonna abi oli kinnipeetaval olemas ka varasematel aegadel, samuti oli tingimisi

ennetähtaegsetel vabastamistel isikul võimalus pöörduda nõu saamiseks kriminaalhooldusametniku

poole. Lähedaste ja ametniku toetus ei olnud aga piisavad mõjutamaks D. Ponomarjovi hoiduma

uute kuritegude toimepanemisest.

7. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et D. Ponomarjov tuleb jätta vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-

st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus