3-14-50887/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50887 Haldusasi MS kaebus ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsuse nr 12382, Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korralduse nr 573-k ja Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korralduse nr 1589-k tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – MS, esindaja Ilja Malštšukov Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50887 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusega nr 12382 tunnistati omandireformi objektiks Tallinnas XXXXX XXX XXX endisel kinnistul nr 3440 asunud ehitised ja 1765 m2 maad; loeti tõendatuks, et nimetatud vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal võrdsetes mõttelistes osades IEE-le ja WJE-le ning tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks nimetatud vara suhtes IEE; samuti jäeti rahuldamata ÜL-L avaldus, kuna ta ei kuulu omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-s 8 sätestatud omandireformi õigustatud subjektide ringi. 2. Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korraldusega nr 573-k tagastati XXXXX XXX XXX, endisel kinnistul nr 2440 asuvad ehitised (elamu, majandushoone ja kaks kuuri) ning Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korraldusega nr 1589-k XXXXX XXX XXX maa IEE-i pärijatele PGE-le ja IRE-le.

3-14-50887 2(5) 3. MS esitas 22.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsuse nr 12382, Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korralduse nr 573-k ja Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korralduse nr 1589-k tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajat vaidlustatud haldusaktidest informeeritud ega antud võimalust oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebajale saadeti Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt vaid 30.12.1996 kiri nr 2-1126 vara õigusjärgsele omanikule tagastamise kohta, mis ei ole haldusakt. Kaebaja esitatud erastamisavaldus on siiani lahendamata. Vara tagastamise otsustused on õigusvastased. Kaebaja eesmärgiks on tulevikus nõuda temale tekitatud ülekohtu heastamist. 4. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2014 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli selgitada kaebuse eesmärki ning täpsustada XXXXX XXX XXX üürilepinguga seonduvaid asjaolusid. MS jäi 11.07.2014 vastuses esialgses kaebuses toodud nõuete ja seisukoha juurde. 5. Tallinna linn leidis 09.10.2014 vastuses, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada. Olukorras, kus MS ei ole XXXXX XXX XXX-XX üürnik, ei saa ta eluruumide erastamise seaduse (EES) § 4 lg 1 alusel olla ka nimetatud eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ning vaidlustatud haldusaktid ei riiva kaebaja õigusi. Kuna kaebajal puudub subjektiivne avalik õigus, mille kaitseks on ta kaebuse esitanud, ei ole esitatud kaebusega võimalik kaebaja õigusi kaitsta. Vastustaja selgitas, et Tallinna Linnavalitsus andis 27.05.2009 korraldusega nr 885-k MS-le koos poja VS-ga viieks aastaks üürile 2-toalise korteri aadressil XXXXXXX XX XX/X-XX tingimusel, et nad vabastavad nende poolt seni kasutatava eluruumi aadressil XXXXX XXX XXX-XX. Üürileping XXXXXXX XX XX/X-XX eluruumi kasutamiseks sõlmiti kaebajaga 07.07.2009, misjärel andis kaebaja 24.07.2009 XXXXX XXX XXX-XX eluruumi valduse üle Nõmme Linnaosa Valitsusele. 6. MS ei nõustunud 13.10.2014 vastuses Tallinna linna 09.10.2014 seisukohaga kaebeõiguse puudumisest. Kaebaja möönis, et kuigi tal võib puududa faktiline kokkupuude XXXXX XXX XXX-XX eluruumiga, eksisteerib tal siiamaani õiguslik kokkupuude eelnimetatud eluruumiga. 7. Tallinna Halduskohus tagastas 29.10.2014 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Käesoleval juhul on selge, et vaidlusalused haldusaktid ei saa rikkuda MS õigusi. EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulunud erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks oli esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. Antud juhul oli taoline avaldus õigustatud subjekti poolt esitatud ning selles vaidlust olla ei saa. EES § 4 p 1 kohaselt on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Sama seaduse § 5 lg 1 p 1 sätestab, et eluruumi ostmise eesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel. Seega võiks erastamine ning vastava eluruumi ostmine tulla kaebaja puhul kõne alla ainult siis, kui ta oleks jätkuvalt vastava eluruumi üürnik. Haldusasja materjalidest nähtub, et MS oli Tallinnas XXXXX XXX XXX-XX asuva eluruumi üürnik kuni 2009. a juulikuuni, mil Tallinna linn andis talle üürile eluruumi aadressil XXXXXXX XX XX/X-XX. Üürileping XXXXXXX XX XX/X-XX eluruumi kasutamiseks sõlmiti kaebajaga 07.07.2009 ja seda on Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2014 korralduse-

3-14-50887 3(5) ga nr 775-k pikendatud viie aasta võrra (tl 70, 74). Nendes asjaoludes vaidlust ei ole. Kohus nõustub siinkohal Tallinna linna seisukohaga, et MS ei ole XXXXX XXX XXX eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ning tal puudub riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktidega, mis ühtlasi tähendab ka kaebeõiguse puudumist. Vastustaja on tõstatanud veel ka esindusõiguse tõendatuse küsimuse, kuid kaebuse tagastamise korral seonduvalt kaebeõiguse puudumisega ei ole see enam oluline. Esitatud kaebusega ei ole võimalik XXXXX XXX XXX asuvate korterite erastamist ja ostmist saavutada. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu nii haldusaktide tühistamise kui ka alternatiivselt nende samade haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõude osas. 8. MS esitas halduskohtu määruse peale 18.11.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 26.11.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. MS palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 29.10.2014 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse või saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Kohus on jätnud arvestamata asja tehioludega ning pole andnud hinnangut kõikidele asjas tähtsust omavatele asjaoludele ja väidetele. Vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi. Tallinna linn pidi selgitamiskohustusest tulenevalt selgitama kaebajale XXXXXXX XX XX/X-XX eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevaid juriidilisi tagajärgi, samuti seda, millises staadiumis on erastamisavalduse ja restitutsiooninõude lahendamine, millised tõendid on Tallinna linna poolt kogutud, ning andma muud XXXXX XXX XXX hoonega seonduvat teavet. Haldusorgan on rikkunud kohustust selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguda selleks tõendeid omal algatusel. ÕVVTK Harju Maakonnakomisjon on 06.08.2013 vastuskirjas nr 8-2/2013/3396 juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et Saksamaa arhiivides on kehtestatud dokumentidele juurdepääsupiirang 30 aastat isiku surmast ning IEE- i puudutavatele dokumentidele (juhul, kui need on olemas) avaneks juurdepääs 2036. aastal. IEE suri 09.07.2006 ning esimene päring tehti arhiividele 13.01.2009. Tekib küsimus, miks haldusorgan ei ole asunud asjas tähtsust omavaid tõendeid koguma enne 09.07.2006, mil 30- aastane juurdepääsupiirang ei olnud veel jõus. Arusaamatu on, millisel põhjusel vaadati taotlused uuesti läbi alles 21.07.2011, kui Riigikohus andis oma juhised juba 10.03.2008 otsusega haldusasjas nr 3-3-2-1-07. Rikutud on hea halduse põhimõtet. Alates XXXXX XXX XXX-XX erastamistaotluse esitamisest 24.01.1995 ei ole Tallinna linn kaebajale kätte toimetanud ühtegi korraldust, mis puudutaks nimetatud eluruumi (erandiks olid vaidlusalused korraldused). Antud juhul ei oma tähtsust see, et kaebaja ei olnud kaebuse esitamise ajal eluruumi üürnik. Kaebeõigus puuduks ilmselgelt juhul, kui kaebaja ei omaks XXXXX XXX XXX-XX eluruumiga faktilist ega õiguslikku kokkupuudet. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kaebaja oli eluruumi valdaja/üürnik 1969. aastast kuni 2009. aastani. Restitutsiooninõue on esitatud 1995. aastal, mil kaebaja oli eluruumi üürnik.

3-14-50887 4(5) Iseenesest on õige kohtu väide, et kaebusega ei ole võimalik XXXXX XXX XXX asuvate korterite erastamist ja ostmist saavutada, kuid samas on see ka eksitav. Kaebaja eesmärgiks ei ole tingimata XXXXX XXX XXX asuvate korterite erastamise või ostmise saavutamine. Alternatiivselt on kaebaja esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja eesmärgiks on eelkõige kahju hüvitamise nõude esitamine pärast haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist ning seda ei saa pidada perspektiivituks. 10. Tallinna linn palub kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata jätta. Kuna kaebaja ei ole XXXXX XXX XXX-XX üürnik, ei ole ta nimetatud eluruumi erastamise õigustatud subjektiks, mistõttu ei riiva vaidlustatud haldusaktid kaebaja õigusi ning kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Kuna kaebuse esitamise ajal puudub kaebajal XXXXX XXX XXX-XX eluruumi erastamise õigus, ei saa restitutsiooninõude lahendamisega seotud haldusaktid tema õigusi riivata. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, ei ole võimalik ka tuvastamiskaebuse menetlusse võtmine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on seisukohal, et tal on kaebeõigus ning märgib määruskaebuses, et tema eesmärgiks ei ole tingimata XXXXX XXX XXX korterite erastamise või ostmise saavutamine – kaebaja on alternatiivselt esitanud vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude, sest ta soovib esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. 12. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et kaebajal ei ole vaidlustatud haldusaktidega ei faktilist ega õiguslikku kokkupuudet, need ei saa tema õigusi rikkuda ning tal puudub kaebeõigus nende vaidlustamiseks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest ei saa kaebajale tekkida ka mingit kahjunõuet, sest vara tagastamise ajal puudus kaebajal üürisuhe. Tagastamistaotluse esitamise ajal kehtinud üürisuhe ei anna kaebajale õigust nõuda eluruumi erastamist või erastamisõigusest ilmajäämise tõttu kahju, sest kaebaja oli üürilepingu 2009. aastal lõpetanud. Erastamisavalduse positiivne lahendamine polnud pärast üürisuhte lõppemist võimalik, sest kaebaja ei vastanud enam EES § 4 p 1 sätestatud erastamise õigustatud subjekti tunnustele. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema kaebeõigus tuleneb asjaoludest, et vastustaja ei selgitanud talle XXXXXXX XX XX/X-XX üürilepingu sõlmimisel sellega kaasnevaid juriidilisi tagajärgi, tagastamise taotlust ei lahendatud ajal, mil kaebaja oli veel XXXXX XXX XXX-XX üürnik ning kaebajat ei teavitatud erastamistaotluse lahendamisega seotud haldusaktidest. Eeltoodud väidete näol on osaliselt tegemist väidetega menetlusnormide rikkumisest tagastamismenetluses, mis kaebajat ei puuduta (viivitus tagastamistaotluse lahendamisel) ja osaliselt menetlusnormide rikkumisest menetluses, mis ei puuduta tagastamistaotluse lahendamist ja vaidlustatud haldusakte (üürilepingu tagajärgede selgitamata jätmise, erastamisavalduse menetlusest teavitamine). Väidetavatest menetluse puudustest ei saa tuletada kaebeõigust. 13. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus on perspektiivitu nii vaidlustatud haldusaktide tühistamise kui ka

3-14-50887 5(5) õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõude osas. Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud haldusaktidega (kaebeõiguse olemasolu). Kuivõrd vaidlustatud haldusaktid ei puuduta kaebaja õigusi, oleks ka hüvitamisnõue, mille esitamist kaebaja tulevikus kavandab, ilmselgelt perspektiivitu. 14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe