1-14-5956/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2014, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5956 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Enn Pustak Kriminaalasi M.N süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 4; § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

M.N , isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, emakeel eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 1.14.05.2009.a. Tartu Ringkonnakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 2 alusel 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 24 kuud 2.27.01.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 3, 4 alusel 7 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 476 tundi, tähtaeg 24 kuud 3.16.02.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 2; §121 ja § 266 lg 2 p 3 alusel 1 aasta 5 kuud vangistust

4.05.07.22012 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 1

aasta 5 kuud 26 päeva vangistust kandmise algusega

13.07.2011, vabanes 08.01.2013, väärtegude toimepanemise

eest korduvalt karistatud. Kahtlustatava kinni peetud 17.- 19.11.2013. . Tõkend vahistamine kohaldatud 12.05.2014

Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban

2 RESOLUTSIOON:

M.N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi

(21.10.2013 episood) ning karistada teda vangistusega 9 kuud. M.N süüdi t KarS § 424 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ning unnistada (17.11.2013 episood) karistada teda vangistusega 1 aasta KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja 6 kuud. M.N süüdi tunnistada KarS § § 215 lg 2 p 1 § 25 lg 2 (28.04.2014 episood) järgi -

ning karistada teda vangistusega 1 aasta. M.N süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistada teda vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks raskeima üksikkaristuse suurendamise teel 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning põhi mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvang päeva, istuses viibitud aeg 17.-19.11.2013, s.o 3

karistusaja hulka, k

aristust jääb kanda 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 12.05.2014. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista välja M.N-ilt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks I L (a/a xxxx) kasuks 60.00 eurot ja Järva Tarbijate Ühistu (a/a EE241010702000449001) kasuks 104.21 eurot

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja M.N-ilt menetluskulu riigituludesse järgnevalt:

õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 204.00 eurot, õigusabi eest kohtumenetluses summas 157.20 eurot, sõiduki transportimise kulu 84.24 eurot, sundraha summa 532.50 eurot, kokku menetluskulu summas 977.94 eurot.

Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Maksuja

Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK

EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK

EE873300333499990003, maksek viitenumber 99914700034635 ning orraldusele märkida

selgitus: nimi, nr 1-14-5956 menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarvest eral Viru Advokaadibüroo kas datud vahendite arvelt Idauks

157.2 eurot vandeadvokaat Arvo Suubani orras 0 ( s.h käibemaks 20% ) poolt määratud k süüdistatav M.N-ile kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

teatada Viru Maakohtule kirjalikult hiljemalt 26.11. 2014. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 10.12 2014. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 29.12. 2014.

3 Süüdistus

M.N süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles - 21.10.2013 kella 20.35 s parklas

ajal Kiviõlis Keskpuiestee 33 asuva Grossi kaupluse juure mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

xxxx

7110 seerianumbriga ARAF-0006 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,01 mg/l kohta; - -Sonda- 17.11.2013 kella 09.27 ajal Rägavere vallas Sämi Kiviõli tee kuuendal kilomeetril mootorsõidukit registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest xxxx xxxx

7110 seerianumbriga ARDM-0072 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,77 mg/l kohta.

Seega M.N , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

M.N süüdistatakse selles, et tema KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna - 17.11.2013 ajavahemikus kella 04.30 kun maja ette pargitud i 09.27 võttis omavoliliselt xxxx

K K xxxx xxxx sõiduauto registreerimismärgiga väärtusega 350 €, selle ajutise kasutamise eesmärgil. - 28.04.2014 kella 01.00 xxxx maja ette pargitud I L xxxx

paiku lõhkus kuuluva sõiduauto registreerimismärgiga juhiukse klaasi ja püüdis autot ärandada. Ärandamine jäi lõpule xxxx viimata omaniku sekkumise tõttu. Lõhkumisega tekitati kannatanule materiaalne kahju 60 €.

Seega M.N , isikuna kes on varem toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost alustades süüteo, so võõra vallasasja omavolilist kasutamist, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

M.N süüdistatakse selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna varastas

29.04.2014 kella 13.58 ajal Püssis Kooli tn 14 asuva Järva Tarbijate Ühistule kuuluvast

kauplusest A ja O kaks üheliitrist pudelit likööri Vana Tallinn kogumaksumusega 30,60 €,

neli üheliitrist pudelit viina Viru Valge kogumaksumusega 66 €, kaks kaheliitrist pudelit

karastusjooki Fanta kogumaksumusega 3,14 € ja ühe ostukorvi maksumusega 4,47 €, tekitades varalist kahju kokku 104,21 €. Seega M.N, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ära võõraid vallasasju

nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid, kohtu põhjendused

M.N tunnistas ennast süüdi kõigi , tema ütlustest nähtub, et ta s kuriteoepisoodides on kuriteod toime pannud

süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ja viisil.

21.10.2013 toime pandud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF 0006 mõõdeti M.N - väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,01 mg/l kohta. Kohus leiab, et süütegu on toime pandud kavatsetult, M.N ütlustest nähtuvalt oli ta pikemat aega tarvitanud alkoholi, oli teadlik enda joobeseisundist ja vaatamata sellele otsustas rooli istuda. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

4

17.11.2013 toime pandud KarS § 424 ja § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga,

millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDM

-

0072 mõõdeti M.N väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0.77 mg/l kohta.

Kannatanu K ja tunnistajate A L ja R K K ütlused kinnitavad, et M.N võttis kannatanu auto ja juhtis seda alkoholijoobes olles. Kohus leiab, et M.N on kuriteod toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Tema ütlustest nähtub, et ta peale alkoholitarvitamist läks rooli olles teadlik enda alkoholijoobest ja ka sellest, et auto oli temale s ja tal polnud luba seda kasutada. võõra Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

28.04.20 - 14 toime pandud KarS § 215 lg 2 p 1 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel kannatanu I L uhiukse klaas, ütlustega millest nähtub, et autol lõhuti j et sündmuskohal naabrimees näitas M.N-ile kui lõhkujale. T ütlust unnistaja A L est nähtub, et nägi auto ärandamise katset pealt. Kannatanu I L on esitanud tsiviilhagi 60.00 eurot lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks Kohtu arvates tegutses M.N kavatsetult, tema ütlustest nähtub, et ta lõhkus võõra

auto klaasi kavatsusega sellega karjääri sõita, asi jäi pooleli kuna ilmus välja auto omanik. M.N tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

29.04.2014 toime pandud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud

veel vargu V - st pealt näinud tunnistaja P ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokolli

kaupluses tehtud videosalvestuse kirjelduse ja fotodega. Järva Tarbijate ühistu on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju

– 104.21 eurot hüvitamiseks. Kohtu arvates tegutses M.N kavatsetult, tema ütlustest nähtub, et olles kaupluses

alkoholi ostukorvi asetanud tekkis tal plaan kauplusest koos kaubaga lahkuda selle eest

maksmata, selle plaani ta ka realiseeris. M.N tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

KarS § 2 äeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse 15 lg 2 p 1 n kuni kolm aastat. KarS § 199 d 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangist lg 2 puse kuni viis aastat. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et M.N puhul on

tegemist varasemalt korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatud isikuga. Karistust kergend tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ava asjaoluna esineb süü ei esine.

M.N süü suuruse hindamisel tuleb arvestada seda, et kuriteod pani ta toime kavatsetult, ka sellega, et kuritegudega tekitatud kahju ei olnud suur.

5

Kohus leiab, et M.N puhul pole rahalise karistusega karistuse eesmärkide

saavutamine võimalik, ta ei oma töökohta ega regulaarset sissetulekut, tal on mitmeid tasumata rahatrahve. Rahaline karistus ei vastaks ka M.N süü suurusele. Arvestades kuritegude tehiolusid, M.N süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab raskeima kuriteo eest

ettenähtud karistuse keskmisest madalamale määrale. KrMS § 238 lg 2 aluse mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. l tuleb

Tsiviilhagid

Kannatanu I L on esitanud tsiviilhagi 60 eurot lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, Järva Tarbijate Ühistu esitas tsiviilhagi 104,21 eurot vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. M.N on nõustunud kahjude hüvitamisega.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, samaaegselt on olemas , õigusvastane tegu seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, kahju tekkimise kausaalseos kahju tekkimise isiku õigusvastaste tegudega, õigusvastasus ja kahju tekkimise süülisus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 sätestab, et isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellise . s seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi

või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kuna kohtuotsusega tunnistatakse M.N süüdi kannatanute suhtes kuritegude toimepanemises ja on tõendatud, et kuritegude toimepanemisega on M.N tekitanud

kannatanutele kahju, siis on tsiviilhagid põhjend huldamisele täies atud ja kuuluvad ra ulatuses.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. M.N-ilt kuulub väljamõistmisele

õigusabikulu kohtueelses menetluses

summas 204.00 eurot, õigusabi eest kohtumenetluses summas 157.20 eurot, sõiduki

transportimise kulu 84.24 eurot, sundraha summa 532.50 eurot, kokku menetluskulu summas 977.94 eurot.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp