3-14-52997/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52997

Haldusasi

Silwi

Autoehituse

AS

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

01.12.2014

otsuse

nr

290-

14/156991(3) tühistamiseks ja riigihanke (viitenumbriga

156991) „Kolme kiirabiauto kasutusrendile võtmine“

peatamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.12.2014 otsus nr 290-

14/156991(3)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Silwi Autoehituse AS, volitatud

esindaja v.adv Karl Haavasalu

Vastustaja (hankija) – Tallinna Kiirabi, volitatud esindaja

v.adv Marko Mehilane

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Silwi Autoehituse AS kaebus, tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni

01.12.2014 otsus nr 290-14/156991(3) ning peatada riigihanke (viitenumbriga 156991)

„Kolme kiirabiauto kasutusrendile võtmine“ menetlus kuni vaidlustuse esemeks olevas

nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust

ei esitata, või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata

jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaidlustuse esemes

olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

2. Mõista Tallinna Kiirabilt Silwi Autoehituse AS kasuks välja menetluskulu kokku

1439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) eurot 11 senti.

3. Tagastada Advokaadibüroo Varul AS-le esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

03.12.2014 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Riigilõiv kanda Advokaadibüroo Varul AS

Swedbank AS-s asuvale kontole nr EE152200221025347530.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 280 lg 4).

3-14-52997

2(6)

ASJAOLUD

1. Tallinna Kiirabi (vastustaja) avaldas 29.10.2014 riiklikus riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kolme kiirabiauto kasutusrendile võtmine“

(viitenumber 156991) hanketeate (HT) ja hankedokumendid (HD).

2. Silwi Autoehituse AS (kaebaja) esitas 10.11.2014 Riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse HT osa III p 2.3 alapunktide 1 ja 2 ning HD lisa 1 p 1.1 ning dokumendi

„Nõuded pakkujale – kvalifitseerimistingimused“ tehnilise ja kutsealase pädevuse p-de 1 ja 2

kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja taotles mh hankemenetluse peatamist vaidlustusmenetluse

ajaks.

3. VAKO jättis 01.12.2014 otsusega nr 290-14/156991(3) hankemenetluse peatamise

taotluse rahuldamata. VAKO möönis, et kaebaja huvid võiksid saada kahjustatud juhul, kui

pakkumuste esitamise tähtpäev saabuks vaidlustusmenetluse ajal. Praegusel juhul jõuab aga

VAKO teha otsuse 04.12.2014, st enne pakkumuste esitamise tähtaega 08.12.2014 kl 11.00.

Vaidlustuse rahuldamise korral peab vastustaja muutma HT-d kooskõlas riigihangete seaduse

(RHS) §-ga 36, sh pikendama vajadusel pakkumuste esitamise tähtaega. Vaidlustuse

rahuldamata jätmise korral ei kaalu kaebaja huvi hankemenetluses osalemise vastu üles

vastustaja huvi hankemenetluse kiire jätkamise vastu (RHS § 128 lg 1 kohaselt on

hankemenetluse peatamisel hankijal keelatud jätkata riigihanget enne 14 päeva möödumist

VAKO sisulise otsuse teatavaks tegemisest).

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 01.12.2014 otsuse tühistamiseks

ja hankemenetluse peatamiseks. Kuna VAKO teeb otsuse 04.12.2014, saab selle peale esitada

halduskohtule kaebuse kuni 15.12.2014, pakkumuste esitamise tähtaeg on aga 08.12.2014 kl

11.00. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist muutuks kaebus HT ja HD peale

mõttetuks, sest neid ei saaks enam muuta ja kaebaja ei saavutaks oma eesmärki.

Hankemenetluse peatamise korral oleks vastustajal keelatud 14 päeva jooksul VAKO otsuse

tegemisest hankemenetlust jätkata (RHS § 128 lg 1). See oleks andnud vastustajale piisavalt

aega kaaluda, millisel viisil ta soovib riigihanke alusdokumente muuta, ning kaebajale aega

kohtule kaebuse esitamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlemiseks. Ei ole mõeldav, et kaebaja

suudaks esitada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ühe tööpäeva jooksul. Samuti ei

pruugiks kohus suuta lahendada esitatud esialgse õiguskaitse taotlust enne 08.12.2014. VAKO

pidanuks arvestama, et riigihankega seonduv vaidlus võib jätkuda ka kohtutes. Seega tulnuks

olukorras, kus VAKO otsuse tegemise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele jäi vähem kui

10 päeva, hankemenetlus peatada. Vastustaja ei ole väitnud vaidlustusmenetluse käigus, et

riigihange tuleks kiiresti läbi viia. Vastustaja on ise korduvalt pikendanud pakkumuste

esitamise tähtaega. Seda, et tegemist ei ole kiireloomulise hankega, näitab ka see, et vastustaja

taotlusel lükati asja arutamine VAKO-s edasi ja vastustaja nõustus VAKO-s toimunud istungil

alustama kaebajaga läbirääkimisi hanke alusdokumentide muutmiseks. HD p-st 3.4 nähtub, et

kiirabiautod tuleb vastustajale üle anda hiljemalt 17.04.2015. Seega ei saa hankemenetluse

peatamine kaebaja taotlusel kiirabiautode tähtaegset üleandmist oluliselt takistada.

Sisuline vaidlus keskendub sellele, kas vastustaja sai nõuda pakkujatelt pakutavate

kiirabiautode salongides asuvate kinnituste ohutust tõendavate testide tulemusi olukorras, kus

kiirabiautodesse paigaldatava meditsiinitehnika hanget ei ole veel läbi viidud ja seetõttu puudub

teave tehnika kaalude ja mõõtmete kohta. On oluline vahe, kas kiirabiautosse paigaldatav

konkreetne aparaat kaalub 5 või 10 kg. Sellest sõltuvad ka nõuded kinnitustele, mida

konkreetsete aparaatide juures tuleb kasutada.

3-14-52997

3(6)

5. VAKO jättis 04.12.2014 otsusega nr 290-14/156991 vaidlustuse HT osa III p 2.3 alapunkti

1 ja HD lisa 1 p 1.1 peale läbi vaatamata (RHS § 122 lg 3 p 5), rahuldas vaidlustuse ja kohustas

vastustajat viima HT osa III p 2.3 alapunkti 2 vastavusse õigusaktidega (RHS § 126 lg 1 p 5).

6. Vastustaja palus jätta kaebus ja taotlus hankemenetluse peatamiseks rahuldamata. VAKO

otsuse tõttu on kaebuse alus ja eesmärk ära langenud. VAKO otsus on RHS § 127 lg 5 järgi

vastustajale täitmiseks kohustuslik. Vastustaja analüüsib VAKO otsust ja selles antud juhiseid,

samuti pikendab pakkumuste esitamise tähtaega. Hankemenetluse peatamisel oleks

hankemenetlusega jätkamine põhjendamatult takistatud, mis ei saa olla ka kaebaja huvides ning

riivaks lubamatult vastustaja ja avalikku huvi. Vastustajal on hangitavaid kiirabiautosid vaja.

7. Kaebaja palus kaebus rahuldada ja hankemenetlus peatada. Menetluskulud paluti jätta

vastustaja kanda. Kaebaja selgitas, et VAKO otsus ei ole jõustunud. Vastustajal on selle

vaidlustamiseks aega 10 päeva. Jõustumata otsus ei ole vastustajale täitmiseks kohustuslik.

Seetõttu ei saa välistada, et vastustaja avab siiski pakkumused 08.12.2014 kl 11.00. Pärast seda

ei oleks enam võimalik hanke alusdokumente muuta. Pealegi ei ole vastustaja praeguseks

pakkumuste esitamise tähtaega muutnud ega täpsustanud, kui palju ta kavatseb pakkumuste

esitamise tähtaega pikendada. Kaebajal on põhjust arvata, et hanke alusdokumendid on

sõnastatud nimelt selliselt, et eelistada üht kiirabiautode tootjat. See muudab kaebaja valvsaks.

Hankemenetlus tuleks esialgse õiguskaitse korras peatada kuni VAKO otsuse jõustumiseni. Kui

vastustaja VAKO otsust ei vaidlusta, puudub tarvidus esialgse õiguskaitse edasiseks

kohaldamiseks. Sellises olukorras ei saa hankemenetluse peatamine kuni 15.12.2014

nimetamisväärselt takistada hanke edasist läbiviimist. Sellises olukorras oleks tagatud, et

vastustaja ei hakka kiirustades hanke alusdokumente muutma ning tal on kuni 16.12.2014 aega

rahulikult läbi analüüsida, millisel viisil ta hanke alusdokumente muuta soovib. Kui vastustaja

esitab kaebuse, siis on põhjendatud esialgse õiguskaitse kehtima jäämine kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

8. Vastustaja jäi seisukohale, et kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Alusetud on väited, et hanke alusdokumendid koostati selliselt, et eelistada üht kiirabiautode

tootjat. Kuna vastustaja pikendas pakkumuste esitamise tähtaega kuni 17.12.2014 kl 11.00, siis

puudub alus ja põhjus hankemenetlust peatada. Vastustajal ei ole kavas RHS-st rikkuda ja ta

talitab vastavalt VAKO otsuses toodud juhistele. Kvalifitseerimistingimuste muutmiseks vajab

vastustaja täiendavat aega, seda ei saa teha kiirkorras. Kaebuse varjatud eesmärk on tekitada

alus õigusabikulude vastustajalt väljamõistmiseks. Seda näitab ka esitatud õigusabikulude

suurus. Kaebaja õigusabikulude vastustajalt väljamõistmine oleks ebaõiglane ja ebamõistlik.

9. Kaebaja selgitas, et tal on pakkumuste esitamise tähtaja muutmisele vaatamata esialgse

õiguskaitse vajadus, sest vastustaja ei ole HT osa III p 2.3 alapunkti 2 siiani muutnud. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel ja VAKO otsuse vaidlustamisel puuduks kaebajal igasugune

garantii, et vastustaja ka tegelikkuses vastavat HT punkti muudaks.

10. Vastustaja selgitas, et kavatseb muuta hanke alusdokumente veel käesoleva nädala

jooksul. Hanke alusdokumente ei saa muuta kiirkorras, seda enam, et VAKO otsuses anti

põhimõtteline seisukoht, mitte korrektne tingimuse sõnastus, ning kaebaja eesmärk on hanget

torpedeerida. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu. VAKO otsus jõustub veel päevi

enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vastustaja on kinnitanud, et teeb hanke

alusdokumentides muudatused, arvestades VAKO otsust. Kaebuse tegelik motiiv ei saa olla

kaebaja õiguste kaitse vajadus, vaid soov saada VAKO-s kantud õigusabikulude eest hüvitust.

Kaebaja õigusabikulude vastustajalt väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik ka

olukorras, kus kaebus rahuldatakse. Samuti on menetluskulud ebavajalikud ja põhjendamatult

suured. Kaebaja on Silber Auto gruppi kuuluv ettevõte. Grupil on oma jurist Juhan Raudam,

3-14-52997

4(6)

kes on esindanud kaebajat nii vaidlustus- kui kohtumenetluses. Juhan Raudam esindas kaebajat

ka praeguses vaidluses VAKO-s toimunud istungil. Kaebajal puudus vajadus välise õigusabi,

eriti kahe vandeadvokaadi palkamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hankemenetluse peatamine

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg 2 järgi võib VAKO otsuse peale

hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise taotluse või

hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel või VAKO

poolt vastava otsuse kehtetuks tunnistamise peale esitada kaebuse 3 tööpäeva jooksul otsuse

teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lahendatakse nimetatud kaebus

HKMS 24. peatükis sätestatud korras.

Viidatud sätetest nähtub, et kaebuse esemeks saab olla VAKO otsus hankemenetluse peatamise

taotluse kohta, mitte aga sisuline vaidlus hankemenetluses antud haldusaktide või tehtud

toimingute üle. Kohus saab selles menetluses kontrollida, kas VAKO jättis õigesti kaebaja

taotluse hankemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kui VAKO otsus ei olnud põhjendatud,

saab kohus teha ise otsuse hankemenetluse peatamise kohta. Sisuliselt hõlmab kaebus ka

esialgse õiguskaitse taotlust, st et esialgse õiguskaitse taotlust ei saa antud vaidluses pidada

eraldiseisvaks menetluslikuks taotluseks.

12. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi

ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi.

13. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õiguskaitse vajadust ilmselgelt välistada. Vastustaja on

pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega kuni 17.12.2014, mis tähendab, et pakkumuste

esitamise tähtpäeva ja VAKO otsuse vaidlustamise tähtpäeva (15.12.2014) vahele jääb 2 päeva.

Vastustaja kinnitas korduvalt, et ei kavatse VAKO otsust vaidlustada, vaid muuta hanke

alusdokumente vastavalt VAKO otsuses antud juhistele veel käesoleva nädala jooksul. Määruse

tegemise aja seisuga ei ole hanke alusdokumente riigihangete registri andmetel veel muudetud.

Kui vastustaja peaks siiski jõudma seisukohale, et peab vajalikuks VAKO otsust halduskohtus

vaidlustada, jääb kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ja kohtul selle

lahendamiseks ilmselgelt liiga lühike aeg. Kui kaebus esitatakse pärast tööpäeva lõppu, jõuab

see kohtuniku kätte alles järgmisel tööpäeval, so 16.12.2014. HKMS § 274 lg 1 järgi peab kohus

otsustama kaebuse menetlusse võtmise ühe tööpäeva jooksul, seega ei pruugi kaebaja

teavitamine kaebuse esitamisest ja kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jõuda kohtuniku kätte

enne pakkumuste esitamise tähtpäeva 17.12.2014 kl 11.00. Pärast seda tähtpäeva jääksid

kaebaja õigused kaitseta, sest hanke alusdokumente ja esitatud pakkumusi ei oleks enam

võimalik muuta.

14. Kohus nõustub kaebaja etteheidetega VAKO 01.12.2014 otsusele. Kuna vaidlus ei pruugi

lõppeda VAKO otsusega, siis ei ole hankemenetluse peatamata jätmine õigustatud väitega, et

VAKO jõuab teha otsuse asjas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustuse rahuldamata

jätmisel võib kaebuse esitamise soovi kaaluda kaebaja, kes ei pruugi aga VAKO otsuse

teatavakstegemise (04.12.2014) ja pakkumuste esitamise tähtpäeva (kuni 05.12.2014 kehtinud

HT osa IV p 3.4 järgi 08.12.2014 kl 11.00) vahele jääva aja sees jõuda esitada kohtule

3-14-52997

5(6)

põhjendatud kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust, samuti ei pruugi kohus jõuda kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaadata. Vaidlustuse rahuldamisel võib kaebuse esitamist

kaaluda vastustaja, kelle kaebusest saab kaebaja teada viivitusega, mistõttu ei pruugi kaebajal

olla enam reaalset võimalust esialgse õiguskaitse taotlust esitada.

15. Hankemenetluse peatamine RHS § 123 lg 3 alusel ei oleks hankemenetlust põhjendamatult

venitanud ega muutnud vastustaja eesmärgi saavutamist võimatuks. Hankemenetluse peatamise

korral oleks vastustajal olnud keelatud jätkata hankemenetluse läbiviimist enne 14 päeva

möödumist VAKO otsuse teatavaks tegemisest (RHS § 128 lg 1). Praegusel juhul oleks

hankemenetlus olnud peatatud kuni 18.12.2014 ja vastustaja saanuks hankemenetlusega jätkata

alates 19.12.2014. See oleks andnud VAKO otsusega kaotajaks jäänud poolele aega 10 päeva

soovi korral kohtule kaebuse esitamiseks (HKMS § 270 lg 1) ning 4 päeva kaebajale esialgse

õiguskaitse taotluse esitamiseks ja kohtule selle lahendamiseks. Vastustaja tõi kohtule esitatud

seisukohtades välja, et tal on vaja uusi kiirabiautosid, samas ei ole vastustaja väitnud, et nende

järele oleks kiire vajadus. Enne pakkumuste esitamise tähtaja muutmist oli HD p 3.4 järgi

kiirabiautode üleandmise tähtajaks 17.04.2015, pärast pakkumuste esitamise tähtaja muutmist

on kiirabiautode üleandmise tähtajaks 30.04.2015. Seega ei oleks hankemenetluse peatamine

toonud vastustaja jaoks kaasa hankemenetluse märkimisväärset ja hanke eesmärgi saavutamist

takistavaid tagajärgi.

16. Hankemenetluse peatamine oleks nii kaebaja kui ka teiste potentsiaalsete pakkujate

huvides. Kuna vastustaja ei ole kuni praeguse määruse tegemise ajani hanke alusdokumente

vastavalt VAKO otsuses toodule muutnud, pakkumuste esitamise tähtpäeva on aga juba

17.12.2014, siis võib pakkujatele jääda muudetud hanke alusdokumentidest teadasaamise ja

neile vastava pakkumuse esitamiseks ebamõistlikult lühike aeg, seda enam, et vastustaja soovis

HT ja HD vaidlusaluste punktidega saada pakkujalt pakutava kiirabiauto nõuetele vastavust

kinnitavaid kontrolltulemusi. Selliste kontrollide läbiviimine ja autode kvaliteeti kinnitavate

tulemuste saamine võtab paratamatult aega.

17. Kuna VAKO rahuldas oma otsusega kaebaja esitatud vaidlustuse, ei saa kaebaja edulootusi

ka võimalikus tulevases kohtumenetluses pidada olematuteks.

18. Eeltoodud põhjendustel peab kohus kaebust põhjendatuks. VAKO 01.12.2014 otsus tuleb

tühistada ja kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus hankemenetluse peatamiseks rahuldada. Kohus

peatab HKMS § 280 lg 3 ja § 249 lg 4 alusel hankemenetluse kuni vaidlustuse esemeks olevas

nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei

esitata, või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või

asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaidlustuse esemes olevas nõudes

esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

19. HKMS § 253 lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel

esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega, kui

vastustaja peaks esitama halduskohtule kaebuse VAKO otsuse peale, võib kohus vastustaja

põhjendatud taotlusel või kohus omal algatusel praeguse määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse tühistada ja lubada vastustajal hankemenetlusega jätkata.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109

lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

3-14-52997

6(6)

21. Kaebaja taotles tema kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja nimetab

oma menetluskulude suuruseks 1899,11 eurot. Taotlusele lisatud Advokaadibüroo Varul AS

05.12.2014 arvelt nr 142016 nähtub, et kaebaja menetluskulud koos riigilõivuga (639,11 eurot)

olid kokku 2151,11 eurot, mis sisaldab käibemaksu 252 eurot. Riigikohtu halduskolleegium on

19.12.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-12 (p 22) selgitanud, et menetluskulu tuleb välja

mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Seega on kaebaja esitatud arvest nähtuvalt tema

menetluskulu kokku 2151,11 eurot. Arve tasumist tõendab sellele lisatud maksekorraldus.

Seega tuleb menetluskulu lugeda kantuks.

22. Kohus ei pea kaebaja õigusabikulusid terves ulatuses põhjendatuks. Kulude aruandest

nähtub, et kaebaja õigusabikulude hulka on arvatud ka vandeadvokaat Kristina Laarmaa

büroosisesel nõupidamisel osalemise kulud. Kristina Laarmaad ei ole üheski kohtule esitatud

menetlusdokumendis kaebaja esindajana nimetatud, seetõttu ei saa temaga seotud

õigusabikulusid lugeda kaebaja menetluskuludeks HKMS § 101 lg 1 ja § 103 lg 1 p 1

tähenduses ega neid vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ilma nimetatud kuludeta on

kaebaja õigusabikulud koos käibemaksuga 1454,4 eurot. Arvestades asjaoluga, et tegemist ei

olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ja esitatud seisukohad ei olnud väga mahukad, peab kohus

võimalikuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 800 eurot (sisaldab

käibemaksu).

23. Vastustaja väide, et kaebajal on olemas õigusteadmistega töötaja, kes on ka varem kaebajat

vaidlustus- ja kohtumenetluses esindanud, ei anna alust jätta kaebaja menetluskulusid

vastustajalt välja mõistmata. Halduskohtumenetluses kehtiva praktika kohaselt ei mõisteta

kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebajalt välja haldusorganist vastustaja haldusvälise

õigusabi kulusid, kui vaidlus seondus vastustaja põhitegevusega. Seda seetõttu, et haldusorgan

peab olema suuteline oma haldusakte ja toiminguid kohtus ise põhjendama ja oma

tegevusvaldkonda

piisavalt

hästi

tundma.

Haldusorgani

õigusabikulude

kaebajalt

väljamõistmine võiks muuta kohtumenetluse isiku jaoks põhjendamatult koormavaks, mis

omakorda võib tuua kaasa kohtuliku kontrolli puudumise haldusorganite tegevuse üle. Isikud

ja haldusorganid ei ole võrdses positsioonis ka rahaliste vahendite hankimise osas. Isikul

seevastu ei ole keelatud õigusteadmistele vaatamata professionaalset esindajat kasutada ja

esindaja kulude väljamõistmata jätmine õigusteadmiste olemasolule viidates ei oleks

menetlusosaliste võrdsuse tagamise eesmärgil põhjendatud. Ebamõistlike menetluskulude

väljamõistmist avalike vahendite arvelt aitab vältida piisavalt HKMS § 109 lg 6.

24. HKMS § 108 lg 1 järgi tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 639,11 eurot.

25. Kuna kaebus hõlmas sisuliselt ka esialgse õiguskaitse taotlust, puudus kaebajal vajadus

tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt täiendavalt riigilõivu 15 eurot ja see tuleb kaebaja taotlusel

tagastada Advokaadibüroo Varul AS-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik