3-12-1677/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1677 Haldusasi Adrian Arendus OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 06.08.2012 korralduse nr 12.2-3/9615-1 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — Adrian Arendus OÜ, esindaja adv. Aivar Pihlak; vastustaja — Maksuja Tolliamet. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon 1. Rahuldada vastustaja ja kaebaja taotlused ja lõpetada haldusasja nr 3-12-1677 menetlus. 2. Rahuldada kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulud summas 2105 eurot. 3. Tagastada resolutsiooni punkti 1 jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) Advokaadibüroo Legalia OÜ-le (konto nr 10002028275009). 4. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Adrian Arendus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–7) Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 06.08.2012 korralduse nr 12.2-3/9615-1 tühistamiseks. 2. Halduskohus peatas 03.05.2013 määrusega (tl 67–68) HKMS § 95 lõike 2 alusel haldusasja nr 3-12-1677 menetluse kuni haldusasjade nr 3-12-2318 ja 3-13-293 lahendamiseni. 3. Riigikohtu halduskolleegium jättis 28.10.2014 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-46-14 jõusse Tallinna Halduskohtu 14.06.2013 otsuse resolutsiooni haldusasjas nr 3-12-2318. Nimetatud otsusega tühistas halduskohus Maksuja Tolliameti (MTA) 01.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11448-1.

2 4. 30.10.2014 kohtunõudega (tl 73) palus kohus vastustajal teatada, kas MTA on viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsusele tuginedes tunnistanud kehtetuks haldusakte, sh käesolevas haldusasjas kaevatava haldusakti, või kavatseb seda teha. 5. Vastustaja esitas kohtule 27.11.2014 taotluse (tl 79) haldusasjas nr 3-12-1677 menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Taotluse kohaselt on MTA 04.11.2014 otsusega nr 12.2-3/9615-1-1 kehtetuks tunnistanud haldusasjas nr 3-12-1677 vaidlustatud 06.08.2012 korralduse nr 12.2-3/9615-1. 6. Kohus uuendas 27.11.2014 määrusega (tl 82–83) asja nr 3-12-1677 menetluse (resolutsiooni p 1) ning palus kaebajal esitada seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise kohta ja dokumendid menetluskulude väljamõistmiseks (resolutsiooni p 2). 7. Kaebaja esitas samuti taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel (tl 89–90). Samuti palub kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud summas 2120 eurot, s.o õigusabikulu 2090 eurot ja riigilõiv 30 eurot (tl 91). 8. Kohus küsis menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastustaja seisukohta (tl 97). Vastustaja asus seisukohale, et menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Kaebaja esindaja poolt kulutatud aeg dokumentidega tutvumiseks ja koostamiseks on põhjendamatult suur. Esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks kulutatud aeg 3h on liiga palju, arvestades, et sisulisi põhjendusi on selles taotluses pool lehekülge. Kui võrrelda kulutatud aega kaebuse koostamisele kulutatud ajaga, on ilmne, et esialgse õiguskaitse taotlusele kulutatud aeg on ebaproportsionaalselt suur, arvestades, et kaebus oli pikk 5 lehekülge ja esialgse õiguskaitse taotluse pikkuseks on pool lehekülge. Samuti ei ole usutav, et esindaja kulutas 1h Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2012 määrusega tutvumisele, arvestades, et sisulisi põhjendusi oli määruses ca üks lehekülg. Esindajal ei saanud kuluda Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 määrusega tutvumisele 30 minutit, arvestades selle määruse sisu. Vastustaja leiab, et aeg, mis võis käesolevas asjas esindajal reaalselt kuluda oli 10h, mitte 15h ja 50min nagu väidab kaebaja. 9. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming sooritatud. Vastustaja on kaevatava korralduse 04.11.2014 otsusega nr 12.2-3/9615-1-1 tunnistanud kehtetuks (tl 81). Kaebaja ja vastustaja on taotlenud haldusasja nr 3-12-1677 menetluse lõpetamist. Seega lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. 10. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et vastustaja on kaevatava haldusakti tunnistanud kehtetuks kaebuse esitamisest tingituna. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on esitanud menetluskulude 2120 euro vastustajalt väljamõistmise taotluse. Vastustaja ei pea menetluskulude väljamõistmise taotlust täies ulatuses põhjendatuks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohtupraktikast tulenevalt tuleb kohtul põhjendada, miks ta leiab, et kantud menetluskulud ei ole taotletud ulatuses vajalikud ja põhjendatud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-62-11, p 7). 11. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas (tl 91) väljatoodu seondub täielikult käesoleva haldusasjaga. Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, milleks õigusabi osutamisele kulunud aeg on kasutatud. Osutatud õigusabiteenusena on menetluskulude nimekirjas kajastatud summa 2090 eurot. Nimetatud summa katavad kohtule esitatud kuludokumentides toodud arvete (tl 92, 94) alusel tasutud summad kokku (tl 93), mistõttu tuleb menetluskulude nimekirjas näidatud kulud õigusabile lugeda kantuks. 12. Kohus peab õigusabile kulunud aega ja sellega seotud menetluskulude väljamõistmise taotluses toodud kulusid õigusabile asjakohasteks, vajalikeks ja põhjendatuks. Vastustaja on kaebaja taotlusele ette heitnud seda, et esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele, ringkonnakohtu 07.09.2012 määrusega tutvumisele ja halduskohtu 03.05.2013 määrusega tutvumisele on kaebaja esindajal kulunud põhjendamatult palju aega. Kohus vastustaja etteheidetega ei nõustu.

3 Kohtule asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus sisaldab ligikaudu kolme tekstilist lehekülge, sh taotluse esitamise aluseks olevate asjaolude kirjeldust ja taotluse põhjendusi, ning taotlus on korrektselt vormistatud. Seesugused nõuded on esialgse õiguskaitse taotlusele kehtestatud HKMS § 250 lõigetega 1 ja 2. Kohus ei heida kaebaja esindajale ette nõuetekohase esialgse õiguskaitse taotluse koostamist ega sellele kulunud kolme tundi (tl 91). Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse olemust ja eesmärki, ei pea kohus seesuguse taotluse koostamisele praegusel juhul kulunud aega põhjendamatuks. Asja raames tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2012 määrusega tutvumisele kulus kaebajal menetluskulude nimekirja järgi aega 1h. Kohus leiab, et kohtudokumendiga tutvumine ei saa tähendada üksnes selle läbi lugemist, vaid ka dokumendis toodud viidete (nt kohtulahenditele) ja muude väidete kontrollimist, s.o dokumendi läbi töötamist. Ringkonnakohtu 07.09.2012 määrusega jäeti vastustaja määruskaebus rahuldamata, ja kaebajale antud esialgne õiguskaitse jäeti kehtima. Määruses on ringkonnakohus muuhulgas analüüsinud ka kaebuse perspektiivikust. On mõistlik eeldada, et edasise asja menetluse huvides töötab advokaat seesuguse määruse põhjendused hoolikalt läbi. Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 määrusega peatas kohus haldusasja menetluse. Kaebaja esindajal kulus kohtumäärusega tutvumisele 30 minutit. Pidades silmas, et menetluse peatamise määrus on edasikaevatav (HKMS § 98 lg 2) ning kaebaja esindajal tuli jõuda selgusele kohtumääruse edasikaebamise soovi osas, samuti arvestades kaebaja huvi kohtumenetlus võimalikult kiirelt ja efektiivselt lõpule saada, peab kohus 03.05.2013 kohtumäärusega tutvumisele kulunud aega põhjendatuks. Muid vastuväiteid vastustaja asjas kantud menetluskulude väljamõistmisel kohtule ei esitanud ning kohus ka ei näe, miks menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulusid kaebaja kasuks vastustajalt välja mõistma ei peaks. Arvestades kaevatavast korraldusest tingitud kaebaja õiguste riive intensiivsust, oli kaebaja õiguste kaitseks tema poolt kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutaja palkamine kohtu hinnangul põhjendatud. 13. Kaebaja on taotlenud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja ka asjas tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Maksekorraldustest nähtuvalt (tl 10, 15) on riigilõiv tasutud kaebuse esitamiselt (15 eurot) ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt (15 eurot). Kohus peab põhjendatuks tasutud riigilõivust menetluskuluna mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja üksnes esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt tasutud 15 eurot, kuna esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub taotluse sisulise läbi vaatamise tõttu praegusel juhul alus (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-9-11, p 10). Kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivusumma 15 eurot tuleb selle tasujale HKMS § 104 lg 5 punkti 4 järgi tagastada. 14. Kohus rahuldab kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt. Kaebaja kasuks kuulub vastustajalt väljamõistmisele kulu õigusabiteenusele ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, kogusummas 2105 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik