4-14-5261/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

4-14-5261

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-5261 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Liina Kaev Väärteoasi S.N-i väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 207 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. septembri 2014. a otsus Kaebuse esitaja S.N (ik: XXX) Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. septembri 2014. a otsus S.N-i väärteoasjas nr 4-14-5261 jätta muutmata.

2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 2014. Kohtuotsuse peale võib

esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju

politseijaoskonna patrullpolitseinik RV poolt 04.06.2014 koostatud väärteoprotokolli nr 20140604212001 kohaselt juhtis S.N 04.06.2014 kell 22.26 Harjumaal Saku vallas

XXXXX XXX X juures mootorsõidukit Mazda 323, registreerimismärgiga XXXXXX,

2

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis ta tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellise teoga liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-de 1 ja 3, § 73 lg 2 ja MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Vastavalt V™S §-le 71 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja Harju Maakohtule arutamiseks, pidades vajalikuks kohaldada S.N-ile karistuseks aresti, kuivõrd varasemad

karistused ei ole avaldanud talle soovitud mõju ning isik on jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist.

2.

03.09.2014 otsusega tunnistas Harju Maakohus S.N-i süüdi väärtegudes LS § 201 lg

2 ja § 207 järgi ning mõistis talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 14 päeva pikkuse aresti. Kohtuotsuse kohaselt tuleb aresti kandmise aja algust hakata lugema S.N-i poolt reaalselt aresti kandmisele asumisest ning S.N tuleb arest ära kanda hiljemalt 15.10.2014. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel nägi kohus ette kohaldada S.N-i suhtes sundtoomist arestimajja.

3. Harju Maakohtu 03.09.2014 kohtuotsuse lõpposa sai S.N allkirja vastu kätte 03.09.2014. Samal päeval, s.o 03.09.2014 esitas S.N Harju Maakohtule avalduse, milles ta teatas, et

ei saa praegu temale mõistetud 14 päeva pikkust aresti kanda, sest ta asus tööle ehitusele valvurina ning töötab nii, et on kaks päeva tööl ja seejärel kaks päeva puhkab, sest on teise grupi invaliid. S.N taotles seetõttu lükata aresti täitmisele pööramine edasi 3 kuu võrra.

05.09.2014 esitas S.N Harju Maakohtule uue avalduse, milles ta märkis, et esitas

03.09.2014 kohtule taotluse aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Samuti teatas S.N , et aresti ärakandmine on tema jaoks raske, kuna ta on pensionär ja teise grupi invaliid ning peab käima korduvalt uuringutel ja võtma tablette. Ta sai tööd valvurina ja tal tekkis nüüd

võimalus tasuda rahatrahve. Seetõttu palus S.N asendada talle mõistetud 14 päeva

pikkune arest rahatrahviga või üldkasuliku tööga. Avaldusele oli lisatud väljatrükk järjekonnanumbrist SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse MRT lülisamba nimmeosast uuringule ilmumiseks.

4. 29.09.2014 edastas Harju Maakohus S.N-i avaldused koos kriminaalasja nr 4-14-5261

toimikuga Tallinna Ringkonnakohtule.

5. 01.10.2014 määrusega saatis ringkonnakohus väärteoasja nr 4-14-5261 tagasi Harju Maakohtule motiveeritud kohtuotsuse koostamiseks.

6. Harju Maakohus edastas ringkonnakohtule oma motiveeritud kohtuotsuse, märkides selle põhjendustes järgmist. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, luges tõendatuks LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise S.N-i poolt ning kohus leidis, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS § 56 alusel S.N-i süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus S.N-i käitumises ei tuvastanud. Kohus pidas põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist toime pandud väärteo eest 14 päeva pikkuse arestiga. Aresti määra valikul lähtus kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt

3

karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja arestiga, rahatrahvid on tema poolt tasumata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. S.N vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse liigi osas, paludes

asendada talle karistuseks mõistetud arest rahatrahviga või üldkasuliku tööga, sest aresti ärakandmine on tema jaoks raske, kuna ta on pensionär ja teise grupi invaliid ning peab käima korduvalt uuringutel ja võtma tablette. Kaebaja väitel sai ta tööd ehitusel valvurina ja tal tekkis nüüd võimalus tasuda rahatrahve. Samuti taotleb S.N lükata aresti täitmisele pööramine edasi 3 kuu võrra seoses väidetava töötamisega.

8. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on karistuse mõistmisel õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Põhjendatud on maakohtu seisukoht arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd S.N on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest rahatrahvide ja ka arestiga, kuid eelnevate väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid ja arest ei ole mõjutanud S.N seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. S.N on jätkanud

samalaadsete väärtegude toimepanemist. Arvestades S.N-i õigusrikkumiste korduvust ning samuti ka seda, et talle varasemate karistustena kohaldatud rahatrahvid on tasumata, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistusena 14 päeva pikkuse aresti mõistmine. Seoses apellandi väitega, et ta sai tööd valvurina ja tal tekkis nüüd võimalus tasuda rahatrahve,

märgib ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õiguserikkumistest hoiduma. Seda eesmärki ei kaalu aga kuidagi üles apellandi väide

võimaluse kohta seekord rahatrahvi tasuda. Olukorras, kui arestkaristusest kergemaliigiline karistus oma eesmärki ei täida, ei ole võimalik seda kohaldada ega asendada aresti üldkasuliku tööga. Lisaks on apellandi väide selle kohta, et ta käib tööl, ka tõenditele mittetuginev ja seetõttu paljasõnaline.

Ringkonnakohus nõustub S.N-ile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et

apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, S.N-ile mõistetud karistus on

kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

9. Seonduvalt apellandi taotlusega aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks märgib ringkonnakohus järgmist. V™S § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Apelleeritud kohtuotsusega kohustati S.N asuma aresti kandma hiljemalt 15.10.2014.

Puuduvad tõendid asjaolude kohta, mille tõttu ei oleks S.N võimalik asuda aresti

kandma kohtuotsuses ettenähtud tähtajal. Niisuguse asjaoluna ei ole ringkonnakohtu seisukohalt käsitatav apellandi väide töökohustuste kohta, kuivõrd nagu juba eespool märgitud, on apellandi niisugune väide tõenditele mittetuginev ja seetõttu paljasõnaline. Seega ei anna

apellatsioonis toodu ringkonnakohtule alust ümber hinnata seda, et karistusena kohaldatud aresti tuleb S.N kandma asuda kohtuotsuses ettenähtud tähtajal.

4

Samuti ei ole asjaoluks, mis tingiks S.N-ile mõistetud aresti täitmisele pööramise

edasilükkamise, apellandi väited, et aresti ärakandmine on tema jaoks raske, kuna ta on

pensionär ja teise grupi invaliid ning peab käima korduvalt uuringutel ja võtma tablette. Puuduvad tõendid selle kohta, et S.N ei oleks võimalik oma tervisliku olukorra tõttu kanda talle mõistetud aresti. Kohtukolleegium märgib, et vajadusel tagatakse talle arestimajas kvalifitseeritud arstiabi.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 3.09.2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Sten Lind