3-14-50963/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2014 a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50963 Haldusasi J.L.i kaebus Eesti Töötukassa 25.04.2014 otsuse nr TA14- 0047410 p-i 2.1. ja Eesti Töötukassa 19.08.2014 otsuse nr TA14-0090172 p-i 2.2. tühistamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja – J.L., lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rein Laid; Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 09.12.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Eesti Töötukassa 29.02.2008 otsusega võeti J.L. töötuna arvele.

2. Eesti Töötukassa 25.04.2014 otsusega nr TA14-0047410 lõpetati J.L.i töötuna arvelolek, kuna J.L. keeldus tööotsimiskava täitmisest kolmel korral mõjuva põhjuseta.

3. 28.05.2014 saabus Tallinna Halduskohtule J.L.i kaebus Eesti Töötukassa 25.04.2014 otsuse nr TA14-0047410 tühistamise nõudes.

4. Eesti Töötukassa 19.08.2014 otsusega muudeti 25.04.2014 otsust J.L.i töötuna arveloleku lõpetamise kuupäeva osas.

5. 05.09.2014 määrusega lõpetas kohus haldusasja menetluse Eesti Töötukassa 25.04.2014 otsuse nr TA14-0047410 p-i 2.2. tühistamise nõudes, rahuldas kaebuse muutmise taotluse ning võttis menetlusse Eesti Töötukassa 19.08.2014 otsuse nr TA14-0090172 p-i 2.2. tühistamise nõude.

Kaebuse sisu

6. Kaebaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 25.04.2014 otsuse resolutsioon on puudulik materiaalõiguslikus mõttes ja seetõttu arusaamatu. Resolutsiooni formuleeringust puudub otsuse adressaadil arusaam, millisel materiaalõiguslikul alusel tema töötuna arvelolek lõpetati. Vastustaja ei ole resolutsiooni arusaadavuse ja õigusselguse tagamiseks peale paragrahvi ja lõike (tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1) näidanud ära lõike konkreetset punkti, mille alusel vastustaja lõpetas kaebuse esitaja töötuna arveloleku.

6.1. Vastustaja ei ole kaevatavas otsuses kajastanud faktilisi asjaolusid tõepäraselt. Nii ei ole vastustaja 20.02.2014 kaebuse esitajat üldse mittemingisugusele tööharjutusele suunanud ja kaebuse esitaja ei ole sellel kuupäeval töötukassas käinud. Vastavalt juhtumikorraldaja Sirje Sepa poolt 17.02.2014 koostatud individuaalsele tööotsimiskavale (ITK) kohustati kaebuse esitajat pöörduma Eesti Töötukassasse kuupäeval 05.03.2014, kusjuures töö leidmiseks kokkulepitud tegevustena märgiti enda poolt leitud tööpakkumiste nimekirja esitamine ja kandideerimine OÜ Biston pakkija ametikohale. Kaebuse esitaja pöördumisel töötukassasse 05.03.2014 koostas juhtumikorraldaja Sirje Sepp ITK projekti, kus teiste tegevuste hulgas oli esimest korda pakutud töö leidmiseks leppida kokku ka tööharjutusel osalemine. Kaebuse esitaja kinnitas oma nõustumist tööotsimiskavaga, välja arvatud tööharjutusel osalemine, märkides tööotsimiskaval, et antud tööturuteenus ei ole temaga kokku lepitud, sellist teenust ta ei vaja nii isiklikult kui ka TTTS § 17 mõttes ja tähenduses.

6.2. Kaebuse esitaja ei käinud 21.03.2014 töötukassas ja sellel kuupäeval teda ka kuhugi ei suunatud. Kaebuse esitaja pöördumisel töötukassasse 25.03.2014 koostas juhtivkonsultant Sabina Trankmann ITK projekti, kus teiste töö leidmiseks kokkulepitud tegevuste hulgas oli pakutud leppida kokku ka tööharjutusel osalemine. Kaebuse esitaja kinnitas oma nõustumist tööotsimiskavaga, välja arvatud tööharjutusel osalemine, märkides tööotsimiskaval, et antud tööturuteenus ei ole temaga kokku lepitud, sellist teenust ta ei vaja nii isiklikult kui ka TTTS § 17 mõttes ja tähenduses.

6.3. Kaebuse esitaja pöördumisel töötukassasse 03.04.2014 koostas juhtivkonsultant Sabina Trankmann ITK projekti, kusjuures töö leidmiseks kokkulepitud tegevustena oli märgitud kontakteerumine tööandjaga tööpraktika asjus ning järgmise pöördumise ajana töötukassasse märgiti kaebuse esitajale 09.04.2014. Kaebuse esitajale teatati töötukassasse pöördumise aja muudatusest, kohustades teda töötukassasse pöörduma 10.04.2014. Määratud pöördumisel koostas juhtivkonsultant Sabina Trankmann ITK projekti, kusjuures töö leidmiseks kokkulepitud tegevustena oli märgitud kontakteerumine tööandjatega ja kandideerimine ametikohtadele ning järgmise pöördumise ajana töötukassasse märgiti kaebuse esitajale 16.04.2014.

6.4. Kaebuse esitaja pöördumisel töötukassasse 16.04.2014 koostas juhtivkonsultant Sabina Trankmann ITK projekti, kus töö leidmiseks kokkulepitud tegevusena oli pakutud leppida kokku tööharjutusel osalemine. Kaebuse esitaja kinnitas oma nõustumist tööotsimiskavaga, välja arvatud tööharjutusel osalemine, märkides tööotsimiskaval, et antud tööturuteenus ei ole temaga kokku lepitud, sellist teenust ta ei vaja nii isiklikult kui ka TTTS § 17 mõttes ja tähenduses. Järgmise pöördumise ajana töötukassasse märgiti kaebuse esitajale 23.04.2014.

6.5. Kaebuse esitaja pöördumisel Eesti Töötukassasse 23.04.2014 teatas töötukassa esindaja Jana Klomann, et järgmist pöördumist kokku ei lepi, kaebuse esitaja võetakse arvelt maha ja arveloleku lõpetamise otsus koostatakse ja väljastatakse 2 tööpäeva jooksul tavaposti teel alates 23.04.2014.

6.6. Töötukassa on kaevatud otsuses kolmel korral märkinud, et kaebuse esitaja keeldus ITK kokku lepitud tegevuse täitmisest. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja, juhindudes TTTS §

10 lg-st 6, on nõustunud ITK-ga, välja arvatud ITK-s ühe temale pakutava tööturuteenuse – tööharjutusega, mille kohta tegi tööotsimiskavas ka vastava märke. Sellest tulenevalt ei saa vastustaja seda asjaolu vaadata kui keeldumist ITK-s kokku lepitud tegevuse täitmisest, kuna tööharjutusel osalemise kohta kokkulepet ühe osapoolega ei saavutatud, mis oli ka kirjalikult fikseeritud.

6.7. Kaebuse esitaja ei nõustu töötukassa hinnangu ja õigusliku seisukohaga arveloleku lõpetamise osas. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et TTTS § 9 lg 2 kohaselt osutatakse töötule tööturuteenuseid ITK alusel, kusjuures TTTS § 10 lg 2 p-i 3 kohaselt peab töötu töötukassale esitama vastava avalduse tööturuteenuse saamiseks. TTTS § 9 lg-s 4 on sätestatud töötu õigus vabalt tööd valida ning asjaolu, et vastava tööturuteenuse saamiseks teeb otsuse töötu tahteavalduse olemasolul Eesti Töötukassa tööturuteenuse osutamise kohta. Seega puudub Eesti Töötukassal õigus ja seadusest tulenev volitus tööturuteenuse osutamiseks töötule ilma tema nõusolekuta. Seda arusaama toetab ka TTTS § 9 lg 2, mille kohaselt töötule osutatakse tööturuteenuseid ITK alusel. Eesti Töötukassa on püüdnud ITK-s kolm korda kaebuse esitajale kokku leppida tööharjutusel osalemist ning kaebuse esitaja on kõigil kolmel korral märkinud oma nõustumist tööotsimiskavaga, välja arvatud tööharjutusel osalemisega ning näidanud ära ka selgitava põhjuse.

6.8. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja subjektiivset õigust TTTS § 3 p-s 1 ettenähtud tööturuteenuste saamisele ja kaebaja õiguspärast ootust ja usaldust, et temalt ei võeta ära seadusega antud õigust tööturuteenustele, mida kaebaja on asunud realiseerima ja kasutama.

6.9. Kaebaja leiab, et tema töötuna arveloleku lõpetamise päev on 19.08.2014 otsuses vastustaja poolt valesti määratud. Vastavalt 16.04.2014 koostatud ITK-le kohustati kaebuse esitajat pöörduma töötukassasse isiklikult 23.04.2014 ja kaebuse esitaja pöördumisel Eesti Töötukassasse ettenähtud ajal teatas töötukassa esindaja Jana Klomann, et järgmist pöördumist kokku ei lepi, kaebuse esitaja võetakse arvelt maha ja arveloleku lõpetamise otsus koostatakse ja väljastatakse 2 tööpäeva jooksul tavaposti teel alates tänasest kuupäevast, so alates 23.04.2014. Eelöeldu kinnitab vastustaja ja kaebuse esitaja vaheliste haldusõigussuhete olemasolu kuni 23.04.2014 kuupäevani kaasaarvatult. Seega ei saa vastustaja lõpetada kaebuse esitaja töötuna arvelolekut kuupäevaga 16.04.2014, so tagasiulatuvalt, kuna kaebuse esitajat käsitleti Eesti Töötukassas töötuna arvelolijana veel kuni tema viimase vastustaja poolt määratud pöördumise päevani, so 23.04.2014 kaasaarvatult. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

7. Vastustajale jääb kaebuse esitaja väide otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise osas arusaamatuks, kuna otsusest nähtub selgelt mitte ainult viide TTTS § 7 lg 1 p-le 5, vaid nimetatud sätte tekst on otsuses ka välja toodud.

7.1. Seoses kaebaja väitega ebaõigetest faktilistest asjaoludest selgitab vastustaja, et kaevatavas otsuses kajastuvad kuupäevad (mis on sisestatud ka töötukassa infosüsteemi EMPIS), mil konsultant tuvastas kaebuse esitaja tööharjutuse teenusevajaduse. 20.02.2014 ja 21.03.2014 selgus, et kaebuse esitajale on vaja tööotsingute toetamiseks tööharjutuse teenust ja konsultant suunas 20.02.2014 ja 21.03.2014 kaebuse esitaja tööharjutuse teenusele. Teenusekonsultant võtab seejärel ühendust teenusepakkujaga ning edastab hiljemalt 3 tööpäeva enne tööharjutuse algust teenusepakkujale osavõtulehe koos tööharjutusele suunatud klientide nimekirjaga. 20.02.2014 ja 21.03.2014 edastas konsultant info tööharjutuse läbiviijale kaebuse esitaja tööharjutuse gruppi lisamiseks. Otsuses kajastuvad tööharjutusele suunamise kuupäevad 20.02.2014 ja 21.03.2014 on õiged. Töövahenduskonsultant teavitab pärast suunamist klienti tööharjutuse toimumisest ja seejärel toimub ITK allkirjastamine. Kaebuse esitaja tööharjutusele suunamised on kokku lepitud ITK tegevustena ja vormistatud ITK-s järgmistel pöördumistel vastavalt 05.03.2014 ja 25.03.2014.

7.2. 05.03.2014 ja 25.03.2014 pöördus kaebuse esitaja töötukassasse, kus ITK-sse märgiti tööharjutusel osalemine MTÜ-s Tugija koolituskeskus Usaldus, tööharjutuse toimumise ajad vastavalt 10.03.2014 - 06.05.2014 ja 26.03.2014 - 06.05.2014. Kaebuse esitaja allkirjastas 05.03.2014 ja 25.03.2014 ITK-d, kuid lisas mõlemale ITK-le märkused, et ta ei ole nõus tööharjutusel osalemisega, kuna antud tööuruteenus ei ole temaga kokku lepitud, sellist teenust ta ei vaja nii isiklikult kui ka TTTS § 17 mõttes ja tähenduses.

7.3. TTTS § 3¹ lg 1 p 1 kohaselt on töötu kohustatud osalema ITK koostamisel ja seda täitma. ITK koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine ning see koostatakse koostöös töötuga. Töötu kinnitab ITK-ga nõustumist allkirjaga (TTTS § 10 lg 6). Kui töötu ei ole ITK-s kokkulepitud tegevust täitnud, selgitab konsultant välja põhjuse ning põhjendatud juhul lepib töötuga kokku uue tähtaja või muudab tegevusi. Kui ITK-s kokkulepitud tegevuse täitmata jätmine ei ole põhjendatud, loetakse see mõjuva põhjuseta ITK täitmisest keeldumiseks ning rakendatakse sellest tulenevaid sanktsioone. ITK täitmata jätmise põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan (töötukassa). Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid ITK täitmist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui ITK täitmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast.

7.4. Seaduse järgi koostatakse ITK töötu ja töötukassa koostöös, mis sisuliselt tähendab seda, et konsultant viib ITK koostamiseks töötuga läbi intervjuu (nö töökeskse vestluse), mille käigus selgitab konsultant välja isiku töö leidmise võimalused ja takistused ning hindab, millist abi on vaja isikule töölesaamiseks osutada. Töökeskse vestluse lõpus lepitakse üldjuhul kokku vajalikud tegevused töö leidmiseks, vahendatakse töötule sobivaid töökohti, hinnatakse abivajadust, plaanitakse töölesaamist toetavaid teenuseid ja tegevusi jms. Kui isik ei ole nõus ITK koostamises osalema või keeldub selle täitmisest, tähendab see ühtlasi loobumist tööotsimisest või seda toetavatest tegevustest, mistõttu ei ole õigustatud tema arvelolek töötuna. Allkirjastades 05.03.2014 ja 25.03.2014 ITK-d, oli kaebuse esitaja kohustatud ITK-s kokku lepitud tegevusi täitma, mida kaebuse esitaja aga ei teinud.

7.5. Kaebuse esitaja nõustub sisuliselt kaebuses, et temaga on ITK-s püütud kolm korda kokku leppida tööharjutusel osalemist. Kaebuse esitaja allkirjastas kolmel korral ITK, kuid märkis juurde, et ta ei ole nõus tööharjutusel osalema. Kaebuse esitaja oli teadlik enda kohustusest ITK-d täita ja tööharjutustel osaleda ning sellekohase selgituse andis konsultant ka ITK-de allkirjastamisel. Tööharjutusest keeldumiseks ei ole kaebuse esitajal ühtegi arvestatavat põhjust. Samuti on kaebuse esitaja ekslikul seisukohal, et tööturuteenusele suunamiseks peab olema eelnev avaldus.

7.6. Kaebuse esitaja kuulub riskirühma, kuna ta on pikaajaline töötu (töötuna arvel üle 6 aasta), mistõttu tema töölerakendamine on selle tõttu takistatud ning takistuse kõrvaldamiseks on vajalik osutada tööturuteenust tööharjutus. Vastustaja spetsialistid hindavad isikule tööturuteenuse osutamise vajadust ning tööharjutusele suunamist ei saa otsustada isik ise. TTTS § 9 lg 4 sätestab üheselt, et tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa. Kaebuse esitaja vajab vastustaja hinnangul tööharjutuse teenusel osalemist, kuna seni rakendatud tööturumeetmed ei ole andnud kaebuse esitaja töölerakendumiseks tulemusi. Tööharjutuse teenusel osalemine võimaldaks tõsta kaebuse esitaja motivatsiooni, arendada iseseisvust ja suurendada enesekindlust, parandada sotsiaalseid ja –suhtlemisoskusi, samuti arendada tööotsimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning tööeluks ette valmistuda.

7.7. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamise päev ei saa kuidagi olla 23.04.2014 ja seda tulenevalt vastustaja enda poolt vormistatud dokumentidest. Kaebuse esitaja suunati tööharjutusele 16.04.2014 vastavalt töötukassas 16.04.2014 allkirjastatud ITK-le ning määrati järgmiseks pöördumise ajaks 23.04.2014. Kaebuse esitaja allkirjastas ITK, kuid märkis sellele täiendavalt, et tööharjutust ta ei vaja. Vastustajal oli 16.04.2014 kaalumisvõimalus, kas teha otsus kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamise kohta koheselt 16.04.2014, kui kaebaja teatas tööharjutuse mittevajalikkusest. Konsultant selgitas kaebuse esitajale tööharjutusel osalemise eesmärki ja vajadust ning kuna jäi võimalus, et kaebuse esitaja siiski osaleb suunatud tööharjutusel, ei lõpetanud vastustaja kaebuse esitaja töötuna arvelolekut koheselt. 23.04.2014 pöördumisel selgitas kaebuse esitaja, et ta ei läinud tööharjutusele, kuna ei pea seda endiselt endale vajalikuks. 23.04.2014 selgus ITK rikkumine tagantjärgi. TTTS § 7 lg 1 p 5 sätestab üheselt, et Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu keeldub kolmandat korda mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest. Kaebuse esitaja kolmas ITK-st täitmisest keeldumine oli 16.04.2014 ning sellest hetkest alates polnud kaebuse esitajal õigus töötuna arvel olla. Töötuna arvelolek tuleb lõpetada, kui saabub TTTS § 7 lg-s 1 nimetatud asjaolu ning 23.04.2014 pöördumine ei oma siin tähtsust. Määratud ajal vastuvõtule pöördumine ei välista arveloleku lõpetamist tagantjärgi TTTS § 7 lg-s 1 nimetatud asjaoludel. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

8. Kaebaja leiab, et asjas vaidlustatud otsused on õigusvastased seetõttu, et töötukassa 25.04.2014 otsus pole piisavalt põhjendatud ning otsuse resolutsioon on ebaselge; kaebaja pole töötukassaga tööharjutuses kokku leppinud, mistõttu ei saa seda käsitleda ITK kokkulepitud tegevuse täitmisest keeldumisena; ning vastustaja on kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise kuupäevaks lugenud vale kuupäeva (töötukassa 19.08.2014 otsus). Kohus kaebaja selliste etteheidetega ei nõustu.

ITK täitmine kaebaja poolt

9. Käesoleval juhul on kaebajale koostatud kolm ITK-d (tl 14-15, 16-17, 21-22), milles on ette nähtud kaebaja tööharjutusel osalemine. Kõigil nendel kolmel korral on kaebaja koostatud ITK allkirjastanud ning sinna juurde teinud omakäelise märkuse: „/…/ välja arvatud tööharjutusel osalemisega, kuna antud tööturuteenus ei ole minuga kokkulepitud, sellist teenust ma ei vaja nii isikuliselt kui ka TTTS § 17 mõttes ja tähenduses“. Kaebaja leiab, et sellest märkusest tulenevalt pole temaga ITK-s tööharjutusel osalemise kohta kokkulepet saavutatud, mistõttu ei saa vaadata seda keeldumisena ITK-s kokkulepitud tegevuse täitmisest.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja on ekslikult aru saanud tööharjutusele suunamise korrast. Nimelt tuleneb TTTS § 10 lg 4 p-st 4, et ITK koostamiseks viib Eesti Töötukassa töötuga läbi intervjuu, mille käigus hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töötu töölerakendumiseks vaja osutada. Seejärel koostab töötukassa ITK, milles töötukassa määrab töötule mh töölerakendamiseks vajalikud tööturuteenused ning nende osutajad ja ajakava (TTTS § 10 lg 2 p 5). Ka TTTS § 9 lg 4 sätestab, et otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa, arvestades selles sättes toodut. Kaebaja viitab õigesti, et TTTS § 10 lg 2 p-i 3 kohaselt saab ta ka ise tööturuteenust taotleda, kuid tegemist on kaebaja õigusega seda teenust taotleda, mitte tööturuteenuse määramise eeldusega. Seega nähtub eelnevast üheselt, et kui töötukassa leiab, et töötu töölerakendamiseks on vajalik tema suunamine tööharjutusele ning töötukassa sellekohase otsuse teeb, siis töötu põhikohustuseks on ITK-d täita (TTTS § 31 lg 1 p 1) ning tal tuleb tööharjutusel osaleda. Vastupidine regulatsioon, kui töötul oleks valikuvõimalus tööharjutusel osalemiseks, ei täidaks TTTS-i ega ITK koostamise eesmärki soodustada töötul võimalikult kiiresti töö leidmist. Ka võimaldaks selline regulatsioon TTTS-s ettenähtud hüvede kuritarvitamist. Seetõttu ei tulene kaebajale valikuõigust ka TTTS § 10 lgst 6. Sellist kohtu seisukohta kinnitab lisaks TTTS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatu, mille kohaselt on ITK kinnitamisest keeldumine eraldi töötuna arveloleku lõpetamise aluseks.

Käesoleval juhul nähtub, et vastustaja on TTTS § 9 lg-tes 3 ja 4 sätestatud asjaolusid kaaludes leidnud, et kaebaja vajab tööharjutust. Seda eelkõige seetõttu, et kaebaja kuulub riskirühma, kuna on olnud töötuna juba üle 6 aasta arvel (TTTS § 10 lg 5 p 7). Kohtu hinnangul on ilmselge, et üle 6 aasta töötuna olnud isikul aitab tööharjutus ehk töötegemise (taas)harjutamine kaasa tema tööle rakendamisele. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja talle ITK-s määratud tööharjutustel osalenud pole. Kaebajat ei vabasta tööharjutusel osalemise kohustuse täitmisest tema kirjalik selgitus ITK-l, kuna tööharjutusel osalemine oli kaebajale kohustuslik tulenevalt ITK-st ja TTTS-st. Seega pole kaebaja täitnud TTTS §

31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ITK täitmise osas kolmel korral ning tulenevalt TTTS § 7 lg 1 p-st 5 tuli vastustajal kaebaja töötuna arvelolek lõpetada. Kaebaja pole välja toonud mõjuvat põhjust ITK täitmisest keeldumiseks. Töötu isiklik hinnang oma vajadustele ja töötegemise oskusele selliseks mõjuvaks põhjuseks pole. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ITK täitmine ja tööharjutusel osalemine oleks olnud kuidagi objektiivselt takistatud.

10. Kaebaja väited õiguskindluse ja usalduse kaitse rikkumisest jäävad kohtule arusaamatuks. Konkreetsel juhul on kaebajale tööturuteenus määratud, kuid kaebaja on sellest korduvalt keeldunud. Kaebaja enda tegevuse tõttu on tema töötuna arvelolek lõpetatud, mistõttu on põhjendamatu vastustajale ette heita õiguskindluse ja usalduse kaitse rikkumist.

Eesti Töötukassa 25.04.2014 otsuse resolutsioon ja põhjendused

11. Õige on kaebaja väide, et töötukassa 25.04.2014 otsuse resolutsioonis on viidatud üksnes TTTS §

7 lg-le 1 ning jäetud täpsustamata konkreetne punkt, millele vastustaja tugineb otsuse tegemisel. Siiski viitab vastustaja otsuse põhjendustes (otsuse p 2.1.), et kaebaja töötuna arvelolek lõpetatakse TTTS § 7 lg 1 p 5 alusel. Kuna otsuse põhjendustest nähtub töötuna arveloleku lõpetamise täpne õiguslik alus, ei tingi mõnevõrra ebatäpne viide otsuse resolutsioonis haldusakti tühistamist.

Õige on ka see, et töötukassa 25.04.2014 otsuse faktilisi asjaolusid pole otsuses kirjeldatud täpselt. Nii on vastustaja lähtunud otsuses tööharjutusele suunamise kuupäeva märkimisel tööharjutuse teenusevajaduse tekkimise kuupäevast, mis on sisestatud töötukassa infosüsteemi. Need kuupäevad erinevad aga ITK koostamise kuupäevast (va 16.04.2014 koostatud ITK puhul). Kuivõrd kaebajal tekib tööharjutusel osalemise kohustus ITK allkirjastamise (TTTS § 10 lg 6 ja § 31 lg 1 p 1), mitte teenusevajaduse tekkimise kuupäevast, siis tulnuks vastustajal otsusesse märkida ITK allkirjastamise kuupäevad.

Kohus leiab, et eelnimetatud rikkumised ei tingi 25.04.2014 otsuse p-i 2.1. tühistamist, kuna vastustajal tuleks uue haldusmenetluse tulemusena siiski samasisuline haldusakt anda, st kaebaja töötuna arvelolek lõpetada (kohus on asjas tuvastanud, et vastustaja on otsuses õigesti leidnud, et kaebaja on ilma mõjuva põhjuseta kolmel korral ITK täitmisest keeldunud). Tegemist on haldusakti vormiliste puudustega, mis ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).

Töötuna arveloleku lõpetamise kuupäev Eesti Töötukassa 19.08.2014 otsuses

12. TTTS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub ITK täitmisest. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on keeldnud kolmandat korda ITK täitmisest 16.04.2014, kui ta märkis, et ei pea tööharjutusel osalemist vajalikuks (tl 21). Kuna kaebaja keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta ITK täitmisest 16.04.2014, on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja töötuna arvelolek tuli lõpetada 16.04.2014. Asjaolu, et kaebaja pöördus töötukassa vastuvõtule 23.04.2014, ei oma tähtsust, kuna selleks hetkeks oli kaebaja juba kolm korda ITK täitmisest keeldunud. Vastustaja on õigesti leidnud, et TTTS § 7 lg 1 p 5 võimaldab töötuna arveloleku lõpetada ka tagasiulatuvalt. Ka see, et vastustaja ei teinud töötuna arveloleku lõpetamise otsust 16.04.2014 koheselt, on põhjendatud, kuna kui 23.04.2014 toimunud vastuvõtul oleks selgunud, et kaebaja siiski ITK-s määratud tööharjutusel osales, oleks tulnud vastustajal selline otsus tühistada.

13. Eelöeldust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 25.04.2014 otsuse p 2.1. ja 19.08.2014 otsuse p 2.2. on õiguspärased ning tühistamisele ei kuulu. Kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulud

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sellele sättele jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik