1-14-10168/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsembril 2014. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-14-10168 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Kriminaalasi

E.G süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokurör Margit Pärn Süüdistatav E.G

Ik: XXX, kriminaalkorras karistatud ühel korral; väärtegude eest karistatud kahel korral; tõkend –elukohast lahkumise keeld kohaldatud 11.08.2014; elukoht: XXXXX; tel: XXXXX Kaitsja Adv. Anu Pärtel Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.G KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.G-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 18.01.2012.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-13035 mõistetud karistuse 3 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks E.G-le (E.G) kaheksa (8) kuud vangistust.

22.11.2013.a. Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-11-13035 pikendati 18.01.2012.a. otsusega mõistetud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 17.07.2014.a. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada E.G-le mõistetud kaheksa( 8) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 480 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1) elama määratud alalises elukohas XXXXX;

2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata E.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tühistada E.G suhtes kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeld -alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.G-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 532.50 eurot ja kaitsjatasu 72(seitsekümmend kaks ) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.G on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates ühe aasta jooksul.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis Seejuures tuleb märkida viitenumbriks 99914700040098 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kokkulepe(sõlmitud 1.12.2014 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ) Süüdistus

1. Kuriteo asjaolud:

E.G süüdistatakse selles, et tema: 06.05.2014.a kella 19:20 paiku Tartumaal Tartu linnas Turu 2 asuva Tasku keskuse esimese korruse WC-s kasutas 17-aastase R. T. (ik. XXXXX) suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et võttis ühe käega R. T. rinnaku piirkonnast jopest kinni ja lükkas kannatanu peaga vastu WC seina. Seejärel võttis E.G teise käega kinni R. T. kuklapiirkonnast, surus kannatanu ülakeha allapoole ja lõi R. T. põlvega ühel korral näkku, ühel korral rinnaku piirkonda ja ühel korral kõhtu. Oma tegevusega põhjustas E.G R. T. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näopiirkonna põrutuse. Sellega pani E.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

2. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121.

3. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi ei ole.

4. Karistuse liik ja määr:

KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.G-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.G-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 18.01.2012.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-13035 mõistetud karistuse 3 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. (22.11.2013.a. Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-11-13035 pikendati 18.01.2012.a. otsusega mõistetud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 17.07.2014.a) KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada E.G-le mõistetud 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ning mis KarS §

480 tundi

69 lg 3 alusel tuleb ära teha jooksul.

1 (ühe) aasta Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

7) elama kohtu määratud alalises elukohas;

8) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskulud kohtueelselt : advokaat Anu Pärteli osutatud õigusabi teenus summas 48 eurot.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Kohtuistungil 5.12.2014 andis prokurör Margit Pärn ülevaate sõlmitud kokkuleppest. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav E.G tunnistas kohtus , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle kokkuleppe juurde; kokkulepe on tema vaba tahte avaldus. Kaitsja Anu Pärtel jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kaitsja taotles menetluskulude nõude ajatamist E.G-le ühele aastale, arvestades süüdistatava maksekohustusi.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav E.G väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb E.G süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o

532.50 eurot, menetluses osutatud kaitsjakulu 72 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Arvestades kriminaalmenetluse kulude suurust, on ilmne, et nende ühe korraga tasumine tekitab isikule majanduslikke probleeme. E.G selgitusel on tal ka teisi rahalisi kohustusikohustus tasuda inkassofirmale ning ka mobiilsidefirmale. Igakuiselt peab ta kokku tasuma 240 eurot. Igakuine palk on 700 eurot. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada E.G tasuda menetluskulud KrMS §

180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtunik