3-14-52607/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52607 Otsuse kuupäev 9. detsember 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ ATKO Liinid kaebus Jõgeva Maavalitsuse riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 153508) hankedokumentide p 10.2 ning hankedokumentide lisa 2 p-de 4.4 ja 11.4 tühistamiseks, Jõgeva Maavalitsuse kohustamiseks viia hankedokumendid vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.10.2014. a otsuse osaliseks tühistamiseks vaidlustusasjas nr 253-1/153508 Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 19 november 2014 Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Atko Liinid, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Jõgeva Maavalitsus, esindajad Kristi Tamme ja Mika Männik Resolutsioon 1. Jätta OÜ ATKO Liinid kaebus rahuldamata. 2. Tühistada 30.11.2014 kohtumäärus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta, millega kohus keelas Jõgeva Maavalitsusel riigihanke (viitenumber 153508) edasise läbiviimise. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8. jaanuar 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Jõgeva Maavalitsus avaldas 07.08.2014 riigihangete registris hanketeate riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 153508) läbiviimiseks. 2. OÜ ATKO Liinid esitas 24.09.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus kohustada hankijat viima hanketeade ja hankedokumendid, sealhulgas hankedokumentide p 10.2 ning hankedokumentide lisa 2 „Jõgeva maakonna I või II liinigrupi

2

bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu projekti“ p-d 4.4 ja 11.4, vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. 3. VAKO 17.10.2014. a otsusega asjas nr 253-1/153508 lõpetati osaliselt menetlus seoses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt ja jäeti vaidlustus osaliselt rahuldamata, sealhulgas hankedokumentide p 10.2 ning hankedokumentide lisa 2 p-de 4.4 ja 11.4 osas. 4. OÜ ATKO Liinid esitas 27.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Maavalitsuse riigihanke (viitenumber 153508) hankedokumentide p 10.2 ning hankedokumentide lisa 2 p-de 4.4 ja 11.4 tühistamiseks, Jõgeva Maavalitsuse kohustamiseks viia hankedokumentide p 10.2 ning hankedokumentide lisa 2 p-d 4.4 ja 11.4 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega ning VAKO 17.10.2014. a otsuse osaliseks tühistamiseks vaidlustusasjas nr 253-1/153508, põhjendava osa pde 9, 10 ja 12 osas ning otsuse resolutsioon vastavas osas. 5. Tartu Halduskohus võttis 28. oktoobri 2014 määrusega kaebuse menetlusse. Kaebaja seisukohad 6. Kaebaja märgib, et vaidlustatavad punktid rikuvad kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuna nendega pannakse kaebajale, kui pakkujale, ebamõistlikke kohustusi. Kaebaja hinnangul on hankedokument (HD) ja hankedokumendi lisaks olev „Jõgeva maakonna I või II liinigrupi bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu projekt“ (edaspidi: Leping) õigusvastane p 10.2, p 4.4 ja p 11.4 osas järgmiselt. 7. Kaebaja hinnangul seondub HD punktis 10.2 näidatud eeldatava liinikilomeetri maksumus 2015 aastal summas 1,166 eurot hankelepingu eeldatava maksumusega, ehk et pakkumus, milles näidatud liinikilomeetri maksumus on väiksem kui 1,166 eurot võib olla käsitatav põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks RHS § 48 mõttes. Seega, kui kaebaja esitab hankes pakkumuse, milles liinikilomeetri maksumus on väiksem kui 1,166 eurot, siis on reaalne võimalus, et tema pakkumus lükatakse RHS § 48 lg 3 alusel tagasi. Seega on esiteks HD punktis 10.2 näidatud liinikilomeetri eeldatava maksumuse suurus summas 1,166 eurot, põhjendamatult kõrge. Käesoleval aastal on vedajad pakkunud erinevatel avaliku bussiliiniveo hangetel liinikilomeetri eest hindu, mis on madalamad kui hankija polt näidatud eeldatav liinikilomeetri maksumus 2015 aastal. 8. Teiseks loob HD praegune regulatsioon võimaluse Hankija omavoliks, s.o. hankelepingu sõlmimiseks sobiva pakkujaga. Nimelt, kui ebasobiv pakkuja teeb Hankes pakkumuse, mille maksumus on väiksem kui 1,166 eurot liinikilomeetri kohta, on Hankijal võimalik selle pakkuja pakkumus RHS § 48 lg 3 alusel tagasi lükata. Seda põhjusel, et pakkuja ei ole Hankija hinnangul veenvalt põhjendanud, kuidas on võimalik sõitjate veoteenust osutada Hankija poolt põhjendatuks peetavast hinnast väiksema hinnaga. Seevastu, kui sobiv pakkuja teeb hankes parima pakkumuse, s.o. pakkumuse, mille maksumus on oluliselt väiksem kui 1,166 eurot, siis on näidatud number üksnes eeldatav suurus, mis ei ole pakkujatele siduv ning mille osas pakkujad võivad teha väiksema maksumusega pakkumusi. 9. Kaebaja on seisukohal, et Hankija peab hankedokumendis selgelt määratlema, et: 1) pakkumused, milles näidatud liinikilomeetri maksumus on väiksem kui Hankija poolt kehtestatud hankelepingu eeldatav maksumus, lükatakse tagasi, või 2) pakkujad võivad esitada pakkumusi, milles näidatud liinikilomeetri eeldatav maksumus on väiksem kui Hankija poolt kehtestatud hankelepingu eeldatav maksumus.

3

10. Lepingu punktis 4.4 sisalduvast tuleneb vedaja kohustus teostada nn. tellimusvedusid. Hankija peab võimalikuks olukorda, kus buss, mis peab sõiduplaani kohaselt sõitma näiteks Jõgevalt Eristveresse, lõpetab sõidu neli peatust enne Eristveret põhjusel, et Eristveresse sõitjaid ei ole. Lepingu punkti 3.1 järgi maksab aga tellija vedajale toetust, kuid toetuse maksmisel ei lähtuta sõiduplaanis näidatud kavatsetud läbisõidust, vaid tegelikust läbisõidust. Samas, vedaja kulud (näiteks bussi soetamine ja ülalpidamine ning bussijuhi palk) jäävad sama suureks sõltumata sellest, kas buss sõidab Jõgevalt Eristveresse või peatub neli peatust enne Eristveret. Vastava väitega nõustus ka VAKO Otsuse punktis 10, kuid jättis siiski vaidlustuste Lepingu punkti 4.4 peale rahuldamata. Seetõttu on asjaolu, et Leping ei arvesta toetuse maksmisel nn. tellimusvedusid, vastuolus RHS § 3 punktiga 3, mille kohaselt hankija peab tagama, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Asjaolu, et vedaja suudab, vaatamata töömahu muutmisele, oma kohustusi jätkuvalt kohaselt täita, ei tähenda automaatselt seda, et vedaja nn tellimusvedudega seonduvad kulutused saavad kaetud.

11. Lepingu punkt 11.4 on vastuolus RHS § 3 punktiga 2 ja § 3 punktiga 3. Lepingu punktist 11.4 ei selgu tähtaeg, mille jooksul peab Hankija uue riigihanke läbi viima, s.o. tähtaeg, mille jooksul vedaja peab ebamõistlikel tingimustel lepingut täitma. Lepingu punkt 11.4 reguleerib olukorda, kus lepingu kehtivusaja jooksul muutuvad oluliselt bussiliiniveo aluseks olevad tingimused, mille tõttu ei ole lepingu täitmine samadel tingimustel enam võimalik. Muutuvad tingimused (sõiduvajadus, liinivõrk, sõitjatekäive ja piletitulu laekumine) kahjustavad eeskätt vedaja majanduslikku olukorda. Seetõttu on vedaja huvitatud sellest, et uus riigihange viiakse läbi võimalikult kiiresti. Kaebaja leiab, et vedaja on võrreldes Hankijaga nõrgemas olukorras. Isegi, kui vedaja soovib uue riigihanke võimalikult kiiret läbiviimist, siis ei pruugi Hankija olla sellest huvitatud ning vedaja soov võib jääda arvestamata. Seetõttu on vajalik, et hankedokument sätestaks konkreetse tähtaja, mille jooksul alates Lepingu poolte kokkuleppel lõpetamisest on Hankija kohustatud uue riigihanke läbi viima. Vastustaja seisukohad 12. Vastustaja leiab, et hankedokumentides kaebaja poolt vaidlustatud punktid ei riku kaebaja õigust ning ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega. Vastustaja jääb oma varasemates VAKO-le esitatud seisukohtade juurde. 13. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et hankedokumendi punktis 10.2 kehtestatud eeldatav liini-kilomeetri maksumus 2015. aastal summas 1,166 eurot on põhjendamatult suur. Kaebaja poolt kaebuses toodud meelevaldne valim kolme maakonnaliiniveo liinikilomeetri hindadest ei saa Hankija hinnangul olla riigihanke eeldatava maksumuse arvutamise aluseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on ta välja toonud just need kolm lepingut. Näiteks Tallinn-Maardu bussiliini leping ei ole üldse võrreldav antud olukorraga, kuna see on sõlmitud hankemenetluses nr 154069 üksnes 1 liini teenindamiseks kehtivusega 1 aasta. Käesolevas hankes on kavatsus sõlmida aga leping terve maakondliku liinivõrgu teenindamiseks kehtivusega 8 aastat. Kaebaja ei ole esitanud alternatiivseid arvutusi antud hanke eeldatava maksumuse kohta, mistõttu ei saa Hankija seda ka hinnata. 14. Vastustaja ei nõustu, et hankedokumendi regulatsioon loob võimaluse Hankija omavoliks, s.o. hankelepingu sõlmimiseks sobiva pakkujaga. Hankijale jääb arusaamatuks, mida mõistab kaebaja kaebuse punktis 7.10 toodud subjektide „sobiv pakkuja“ ja „ebasobiv pakkuja“ all. Pakkujate sobivust hinnatakse hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimustele. Kaebaja on siin Hankija

4

hinnangul viidanud võimalusele, et Hankija lähtub tulevikus eduka pakkumuse väljaselgitamisel muudest hanketeates ja hankedokumentides sätestamata tingimustest. Selline väide on meelevaldne ja tõendamata. Hankija ei pea siinkohal tõendama, et ta seda teha ei kavatse vaid kaebaja peab veenvalt tõendama, et Hankija kavatseb taoliselt käituda. 15. Seoses liinikilomeetri maksumusega leiab Hankija, et kui hankedokumendis sätestada kaebaja poolt toodud regulatsiooni (vt otsuse p 9), läheks see ilmselgelt vastuollu RHS §-s 48 sätestatu menetluskorraga ja Hankija ei pea asjakohaseks ega võimalikuks sellist regulatsiooni hankedokumendis kehtestada. Asjaolu, kas esitatud pakkumus on üle või alla Hankija poolt määratletud eeldatava maksumuse, ei oma iseseisvalt mingit tähtsust. Tähtsust omavad hilisema võimaliku kaalutlusotsuse tegemisel pakkujalt küsitud selgitused ja Hankija kaalutlusõiguse teostamine, mille käigus hankija hindab, kas tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega või mitte. 16. Hankija ei nõustu kaebuses toodud käsitlusega Lepingu punkti 4.4 osas. Lepingu punkt 4.4 sätestab üheselt, et *-ga märgitud peatusi peab läbima üksnes juhul, kui sõitja on sellest vedajat 48 tundi enne informeerinud. Tegemist on samal liinil asuva peatusega. Buss ei pea eraldi sõitjale järele sõitma. Küsimus on selles, et kas samal teekonnal *-ga peatuses peatutakse või mitte. Kõik ilma *- ta peatused on vedajale läbimiseks kohustuslikud. Hankija on oma vastuses välja toonud ka mahud, mille ulatuses võib liinide kilometraaž aastas *-ga peatuste läbimise või mitteläbimise tõttu muutuda. Need suurused on marginaalsed. Vedaja ei pea nende tõttu ümber korraldama liinilogistikat või soetama uusi busse. Olemasolevate andmete alusel on võimalik teha arvutused, kui palju võivad kulud selle tõttu muutuda. Seega ei pea Hankija sõidutama tühja bussi ning kulutama maksumaksja raha nendest peatustest läbi sõitmisele kus sõitjat enamasti ei ole. Juhul kui peatuste läbimine sõitjate poolt tellitakse, tasutakse vedajale ka selle eest läbitud kilomeetrite eest. 17. Kaebaja käsitlus, et Lepingu punkt 11.4 ei ole selge ning, et see on vastuolus RHS § 3 punktiga 2 ja § 3 punktiga 3, ei ole õige. Riigihanke läbiviimise tähtajad tulenevad eelkõige riigihankeseadusest. Kaebaja on siinkohal jällegi oletanud, et Hankija käitub tulevikus pahatahtlikult, kuritarvitab võimu ning viivitab võimaliku uue riigihanke läbiviimisega. Kaebaja ei ole oma väiteid mitte kuidagi tõendanud. Võimaliku uue riigihanke läbiviimise tähtaega ei ole võimalik konkreetselt määratleda. Seda eelkõige seetõttu, et ei ole võimalik täpselt määratleda ajavahemikku, mis kuluks kokkuleppe sõlmimisest lepingu lõpetamiseks kuni uue riigihanke korraldamise ettevalmistamiseks. Juhul kui hanke ese nii oluliselt muutub, on vajalik hanke ese ka adekvaatselt kirjeldada ning see võtab aega. Juhul, kui vedaja majanduslik olukord on objektiivsete asjaolude tõttu nii kriitiline, et ei ole enam veoteenust võimalik osutada ja on oht, et veoteenus katkeb, on Hankijal võimalik rakendada EÜ määrusest 1370/2007 art 5 lõikest 5 tulenevaid erakorralisi meetmeid. Teiseks oluliseks hanke läbiviimist mõjutavaks asjaoluks on see, kui palju esitatakse hankel täpsustavaid küsimusi, vaidlustusi VAKO-le ja kaebusi kohtule. Hankemenetlused võivad nende tõttu venida 2-6 kuud. Realistlik aeg uue riigihanke läbiviimiseks võiks olla käesoleval juhul 1 aasta ja 3 kuud, millele lisandub hanke ettevalmistamiseks (hanke eseme kirjeldamiseks) kuluv aeg. Kohtu seisukoht 18. OÜ ATKO Liinid on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud Jõgeva Maavalitsuse riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ hankedokumentide (HD) punkt 10.2 ning hankedokumentide lisa 2 „Jõgeva maakonna I ja II liinigrupi bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu projekti“ punktid 4.4 ja 11.4.

5

Vaidluse all on küsimused liinikilomeetri maksumuse osas, tellimusvedudega seonduvate kulutuste tasustamise osas ning lepingu kokkuleppel lõpetamise korral uue riigihanke korraldamise ajas. 19. Kaebaja on seisukohal, et HD punktis 10.2 kehtestatud eeldatav liinikilomeetri maksumus summas 1,166 eurot on põhjendamatult suur. Oma seisukoha põhjendamiseks on kaebaja kaebuses välja toonud kolme erineva hanke puhul esitatud pakkumusi, kus pakutud liinikilomeetri maksumus on olnud tunduvalt väiksem kui käesolevas asjas hankija poolt määratud eeldatav liinikilomeetri maksumus. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. Vastustaja on VAKO-le 29.09.2014 esitatud vastuses põhjalikult välja toonud liinikilomeetri eeldatava maksumuse arvutamise käigu (tlk.102-104). Selle kohaselt on hankija hanke eeldatava maksumuse määramisel lähtunud Eestis maakonnaliinide teenindamiseks sõlmitud lepingute 2014 aasta keskmisest liinikilomeetri hinnast (1,119 eurot), millele on lisatud 2015. aasta liinikilomeetri eeldatav muutumise indeks (1,0424). 2014. aasta liinikilomeetri keskmise hinna indekseerimisel 2015 aasta liinikilomeetri eeldatava muutumise indeksiga saabki liinikilomeetri eeldatavaks maksumuseks 1,166 eurot. Kaebaja ei ole hankija arvutuse õigsusele, ega sellele, et arvutus on tehtud vastavalt riigihanke seaduses sätestatud regulatsioonile, vastu vaielnud. Asjaolu, et mõnes teises riigihankes on pakutud madalamat liinikilomeetri hinda, ei anna alust järeldusele, et vaidlusaluses hankes on liinikilomeetri hind põhjendamatult kõrge. Seejuures ei ole kaebaja välja toonud, millised arvutuse aluseks võetud andmed ja nende alusel tehtud arvutus oli ebaõige, või millises suuruses liinikilomeetri maksumust ei saaks käesoleva hanke puhul pidada põhjendamatult kõrgeks. Asjaolu, et kaebaja näeb võimalust esitada pakkumuses hankija poolt esitatud eeldatavast liinikilomeetri maksumusest väiksema maksumuse, ei tähenda automaatselt, et HD-s toodud eeldatav maksumus on põhjendamatult kõrge. Kaebaja põhjendustest nähtuvalt saabki järeldada, et tegelikult puuduvad kaebajal faktilised põhjendused ja vastavad arvutused tõendamaks, et eeldatav maksumus on liiga kõrge, vaid kaebajal on kartus, et pakkumuse korral liinikilomeetri maksumusega alla 1,166 eurot käsitatakse seda pakkumust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks RHS § 48 mõttes. Ka VAKO otsuses on märgitud, et vaidlust hankija poolt määratud eeldatava liinikilomeetri maksumuse suuruses ei ole. Kohus nõustub VAKO otsuses toodud seisukohaga, et riigihanke eeldatava maksumuse määramise ja selle hankedokumentides esitamise eesmärgiks on anda pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele teavet selle kohta, millise maksumusega on hankija arvestanud. Eeldatava maksumuse esitamine ei saa kuidagi tähenda seda, et pakkumine peab olema võrdne eeldatava maksumusega või sellest suurem. Võimalik on esitada ka eeldatavast maksumusest väiksema maksumusega pakkumusi. Ebaloogiline on, et eeldatavast maksumusest väiksema maksumusega pakkumusi saab ja tuleb automaatselt tagasi lükata kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumised. Kaebaja poolt kaebuses esitatud näite puhul, kus tema eeldatavast maksumusest madalama maksumusega pakkumus lükati tagasi, lükati pakkumus tagasi mitte seetõttu, et pakkumus oli madalam eeldavast maksumusest, vaid et kaebaja pakkumus oli põhjendamatult madal. 20. Kaebaja on seisukohal, et HD praegune regulatsioon loob võimaluse hankija omavoliks, so hankelepingu sõlmimiseks sobiva pakkujaga, kasutades selleks väiksema kui 1,166 eurot liinikilomeetri kohta esitatud pakkumuse tagasilükkamist. Kohus on seisukohal, et selline kaebaja seisukoht on spekulatiivne ja meelevaldne. Hankija poolt HD-s esitatud eeltatava liinikilomeetri hind on aluseks kõikidele hankes osaleda soovijatele, seega on tegemist ühesuguse kohtlemisega ja kellelegi mingit eelist antud ei ole. Kui hankijal tekib kahtlus, et esitatud pakkumus on põhjendamatult madal, on tal õigus küsida pakkujalt kirjalikku selgitust. RHS § 48 alusel ei ole hankijal õigust ühtki pakkumust madala maksumusega seonduvalt ilma põhjendusi välja toomata, tagasi lükata. Asjaolu, kas esitatud pakkumus on üle või alla hankija poolt määratletud eeldatavat

6

maksumust, ei oma iseseisvalt mingit tähtsust. Tähtsust omavad hilisema võimaliku kaalutlusotsuse tegemisel pakkujalt küsitud selgitus ja hankija kaalutlusõiguse teostamine, mille käigus hankija hindab, kas tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega või mitte. Kohus nõustub selles osas hankija seisukohaga. Pakkujal, kes ei ole hankija otsusega nõus, on seejärel õigus hankija otsust vaidlustada nii VAKO-s kui hiljem halduskohtus. Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et hankija peab HD-s täpselt summaliselt määratlema, millise maksumusega pakkumuse võib esitada ega ka seda, et alla eeldatava maksumusega pakkumused lükatakse tagasi. Pakkujad võivad RHS-st ja HD-st tulenevalt esitada pakkumusi, milles näidatud liinikilomeetri maksumus on väiksem kui hankelepingu eeldatav maksumus ka ilma seda HD-s eraldi välja toomata. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et puudub alus lugeda HD punkti 10.2 riigihangete seadusega vastuolus olevaks ja õigusvastaseks. 21. Teiseks vaidlustab kaebaja lepingu punkt 4.4 ja HD osaliselt, leides, et leping ja HD-d ei arvesta vedajale makstava toetuse arvestamisel nn tellimusvedusid ja on vastuolus RHS § 3 punktiga 3, mille kohaselt peab hankija tagama, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Lepingu p 4.4 kohaselt on sõiduplaanis osa peatusi tähistatud *-ga, neis tärniga märgitud peatustes tuleb vedajal peatuda vaid siis, kui sellest on eelnevalt teavitatud vedajat 48 tundi varem. Kaebaja leiab, et sellised *-ga peatused võivad kaasa tuua väiksema töömahu ja sellest tuleneva väiksema toetuse, kuid samas võivad kulutused jääda sisuliselt sama suureks sõltumata sellest, kas buss sõidab *-ga märgitud peatustesse või mitte. Vastustaja selgituste kohaselt on *-ga peatusi kahes liinigrupis. Seejuures jääks Jõgeva maakonnas etteteatamisega peatuste maksimaalne maht I liinigrupis 9900 liinikilomeetrit aastas ehk 1,4% aastasest veomahust, juhul kui buss läbiks neid peatusi kõigil sõiduplaanis ettenähtud päevadel, ja II liinigrupis maksimaalselt suurusjärgus 11400 liinikilomeetrit ehk 0,3 % II liinigrupi aastasest veomahust. Seega on nende peatustega kaasneda võiv lisakilomeetrite osakaal kogu kilometraažist väike. Samas tasub tellija vedaja kulutused ainult läbitud lisakilometraaži alusel, ehk et tegelik vedaja töömaht on väiksem ja ka saadav toetus on sellest tulenevalt väiksem. Samas kohus nõustub hankija seisukohaga, et pakkujatel on võimalik sõiduplaanide alusel välja arvutada *-ga märgitud peatuste läbimisega seotud võimalik lisakilometraaž ja ka ajakulu ning selle alusel oma kulusid planeerida. Seega on pakkujatel juba pakkumuse tegemisel võimalik arvestada ka võimalike nn tellimusvedudega seotud kulutuste suurenemise või vähenemisega. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hankija selgituste kohaselt on tärniga peatuste ehk nn tellimuspeatuste läbimisest tulenev lisakilomeetrite maht marginaalne. Vastustaja on osundanud, et käesoleval hetkel toimib samasugune etteteatamisega määratud peatuste läbimise süsteem Põlva maakonnas, kus avalikku liinivedu teostab kaebaja. Kuid kaebuses ega hilisemates põhjendustes ei ole kaebaja kordagi osundanud, et nimetatud liiniveol oleks nn tellimusvedudest lisandunud kulutusi, mis tellija poolt ei ole kaetud. 22. Kaebaja on vaidlustanud ka lepingu punkti 11.4, mis näeb ette, et juhul kui lepingu kehtivusaja jooksul muutuvad oluliselt bussiveo korraldamise aluseks olevad tingimused (sõitjate sõiduvajadus, liinivõrk, sõitjatekäive, piletitulu laekumine), mille tõttu ei ole lepingu täitmine samadel tingimustel enam võimalik ja see muutub pooltele ebamõistlikuks, siis lõpetatakse leping poolte kokkuleppel ning korraldatakse uue vedaja valimiseks uus riigihange. Kuni uue vedaja valimiseni täidab lepingut senine vedaja.

7

Kaebaja leiab, et lepingu p 11.4 on õigusvastane seetõttu, et selles ei ole sätestatud tähtaeg, mille jooksul peab hankija uue riigihanke läbi viima, seega ka tähtaeg, mille jooksul vedaja peab ebamõistlikel tingimustel lepingut täitma. Seega kaebaja ei vaidlusta lepingu p 11.4 olemasolevat regulatsiooni, vaid soovib lepingu punkti täiendamist uue hanke läbiviimise aja määramisega. Kaebaja märgib, et kuna on ebaselge, millise tähtaja jooksul uus riigihange korraldatakse, kahjustab see vedaja olukorda, seda just olukorras, kus vedaja on võrreldes hankijaga nõrgemas olukorras. Kohus nõustub vaidlustuskomisjoni otsuses toodud seisukohaga, et uue hanke läbiviimise aega ei ole lepingu sõlmimisel võimalik ette näha ega täpselt määrata. Lepingu sõlmimisel ei ole võimalik ette teada, millised asjaolud tingivad lepingu lõpetamise kokkuleppe, millised on hankega kaasneda võivad vaidlustused jne. Hankija on välja toonud, et RHS-s sätestatud tähtaegu arvestades on realistlik aeg uue riigihanke läbiviimiseks 1 aasta ja 3 kuud, millele lisandub hanke ettevalmistamiseks kuluv aeg. Seega sõltub uue riigihanke läbiviimise aeg olukorrast, mis on viinud lepingu lõpetamiseni poolte kokkuleppel. Uue riigihanke läbiviimise aeg ei sõltu ainult hankija tegevusest. Lepingu p 11.4 näeb lepingu lõpetamise võimalust poolte kokkuleppel, kes lepingu lõpetamise algataja on, pole määrav. Seega ei saa kindlat väita, et alati on kokkuleppel lepingu lõpetamisel vedaja nõrgemas olukorras ning et uue riigihanke läbiviimise aja määramata jätmine rikub kaebaja kui pakkuja õigusi. Kuna lepingu lõpetamine toimub selle punkti järgi poolte kokkuleppel, siis on võimalik pooltel kokkuleppe sõlmimisel leppida kokku ka uue hanke alustamise ajas või võimaluse korral ka kogu hanke läbiviimise ajas. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et uue riigihankemenetluse läbiviimise aja määramata jätmine hankedokumentides ei anna alust lugeda lepingu punti 11.4 riigihangete seadusega vastuolus olevaks. 23. Arvestades eeltoodut puudub alus vaidlustatud Jõgeva Maavalitsuse riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ hankedokumentide punkt 10.2 ning hankedokumentide lisa 2 punktide 4.4 ja 11.4 ja Riigihangete Vaidlustuskomisjonin17.10.2014 otsuse nr 253-4/153508 vaidlustatud osas tühistamiseks. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus kohustada Jõgeva Maavalitsust viima riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ vaidlustatud osas kooskõlla õigusaktide nõuetega. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. 24. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse täies osas rahuldamata, tuleb tühistada ka kohtu 30.11.2014 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus keelas Jõgeva Maavalitsusel riigihanke viitenumbriga 153508 edasise menetlemise. 25. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista Jõgeva Maavalitsuselt ATKO Liinid OÜ kasuks kantud menetluskulud summas 2070,23 eurot (riigilõiv 1278,23 eurot ja õigusabikulud 792 eurot). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise osas taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

8