3-14-52486/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52486 Määruse kuupäev 9. detsember 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt 09.10.2014 vastusega nr 1-13/63-10 Resolutsioon 1. Tagastada XXX kaebus. 2. Jätta XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 16.10.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et sai Tartu Vanglalt 09.10.2014 vastuse nr 1-13/63-10 ning pöördub kohtusse ja palub anda talle kaitsja, kuna tahab esitada kaebuse. Avaldusele on lisatud Tartu Vangla 09.10.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 1-13/63-10, millega on jäetud rahuldamata XXX kahjunõuded seonduvalt puhastusvahendite puudumisega.

Tartu Halduskohtus registreeriti XXX avaldus kaebusena haldusasjas nr 3-14-52486.

2. Tartu Halduskohus jättis 18.11.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest.

3. 21.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX avaldus, milles kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole tasumiseks vahendeid. Samuti on kaebaja märkinud, et ta ootab kaitsjat.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei

2 ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis 18.11.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 18.11.2014 määruse kätte 19.11.2014. Puuduste kõrvaldamise 10- päevane tähtaeg hakkas kulgema 20.11.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 04.12.2014.

Kohus selgitas kaebajale 18.11.2014 määruses, et kaebuses tuleb välja tuua kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37. Lisaks tuli kaebajal oma kaebust HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt põhjendada ehk selgitada, miks tema arvates Tartu Vangla mingi tegevus või haldusakt on õigusvastane. Vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 tuli kaebuses märkida ka tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas ka kaebajale, et kui kaebaja on soovinud esitada kaebuse kahju hüvitamise nõudes, siis tuleb kaebajal kohtule täpsustada, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud negatiivsed tagajärjed on talle haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega saabunud või milles varaline kahju väljendub. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kohtu hinnangul ei vajanud kaebuse täpsustamine juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa asuda kaebust kaebaja asemel ise sisustama ega sisustada kaebust ka kohtueelse menetluse materjalide põhjal. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

6. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist. Kohus saab käesolevas asjas esitatud taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses ilmtingimata rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda kohtus advokaat. Käiguta jätmise määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks ei vajanud kaebaja juriidilisi teadmisi. Kaebuse esitamise eesmärki peab kaebaja suutma iseseisvalt kohtule põhjendada.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

7. Kohus selgitab täiendavalt, et seoses kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik