3-13-70042/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70042

Haldusasi K.K. kaebus Harku ja Murru Vangla 28.08.2012 käskkirja nr 375-t tühistamiseks ja kaebaja tööle ennistamiseks tagasiulatuvalt alates 24.08.2012 koos kõigi õigustega (sh õigusega tööstaažile) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Jätta K.K. kaebus läbi vaatamata.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Harku-ja Murru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harku ja Murru Vangla lubas 02.07.2012 käskkirjaga nr 258-t kinnipeetav K.K. alates 02.07.2012 tööle OÜ-sse Hooldus Pluss (tl 18). 2. Harku ja Murru Vangla lõpetas 28.08.2012 käskkirjaga nr 375-t K.K. töötamise loa alates 24.08.2012 põhjendusega, et kinnipeetav töötab OÜ-s Hooldus Pluss ehitustöödel, mida loetakse füüsiliselt raskeks tööks ning meditsiiniosakonna avalduse kohaselt ei tohi K.K. rasket füüsilist tööd teha. K.K. poolt kohtule esitatud käskkirja nr 375-t koopiast nähtuvalt on käskkirja andmise ajaks 28.08.2010, K.K. on teinud käskkirja koopiale märke „KÄES 19.02.2013. ALLES, ESMAKORDSELT“ (tl 6). Vastustaja esitatud käskkirja koopiast nähtuvalt on käskkirja allkirjastanud direktori asetäitja Kermo Päll parandanud 12.04.2013 aastaarvu 2010 aastaarvuks 2012. Käskkirja pöördel on käskkirja koostanud Rister Leviti märge, et kinnipeetav on 28.08.2012 otsusega tutvunud, allkirja ei anna (tl 56). 3. K.K. esitas 18.02.2013 vanglale taotluse töötasu tagantjärele alates 24.08.2012 väljamaksmiseks ja töötsoonis pooleli jäänud töökohustuste täitmise jätkamise

võimaldamiseks (tl 8). Vangla vastas K.K. avaldusele 12.04.2013 kirjaga nr 5-9/54-1, märkides muu hulgas, et töötamise luba lõpetati 28.08.2012 käskkirjaga nr 375-t ning otsust on pöördujale samal päeval tutvustatud, kuid ta ei andnud tutvustamise kohta allkirja (tl 10).

4. K.K. esitas 29.04.2013 vaide 28.08.2012 käskkirja nr 375-t õigustühiseks tunnistamiseks, 12.04.2013 vastuse ebaõigeks lugemiseks ja tööle ennistamiseks tagasiulatuvalt alates 24.08.2012 (tl 7). Harku ja Murru Vangla andis K.K.le 07.05.2013 kirjaga nr 5-11/16-1 tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks – tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vaide täpsustamiseks (tl 11). K.K. vastas puuduste kõrvaldamise nõudele 16.05.2013 (tl 9). Vangla tagastas vaide 23.05.2013 kirjaga nr 5-11/16-3 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel, leides, et käskkirja vaidlustamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning 12.04.2013 kirja ebaõigeks lugemise ja tööle ennistamise taotluste osas on vaide puudused kõrvaldamata (tl 12-13).

5. K.K. esitas 03.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses esindamiseks ja õigusdokumendi koostamiseks, kuna Harku ja Murru Vangla on rikkunud tema õigust töötada. Vastuseks taotluse käiguta jätmise määrusele 17.06.2013 esitatud täpsustatud taotluse kohaselt palus K.K. riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses, soovides vaidlustada Harku ja Murru Vangla 28.08.2012 käskkirja nr 375-t, millega tal keelati töötada (taotlused haldusasja nr 3- 13-1211 tl 1; 9-12).

Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2013 määrusega taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.09.2013 määrusega K.K. määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis K.K. 19.09.2013 määruskaebuse puuduste tõttu 26.09.2013 määrusega nr 3- 7-1-3-486-13 käiguta ning 23.10.2013 määrusega nr 3-7-1-3-486-13 jättis K.K. määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2013 määruse peale esitatud määruskaebuse (määrused haldusasja nr 3-13-1211 (tl 34-36; 45-44; 52-54; 66-67).

6. K.K. esitas 11.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõuet kaebaja 12.12.2013 täpsustas ning taotles 28.08.2012 käskkirja nr 375-t tühistamist ja tööle ennistamist tagasiulatuvalt alates 24.08.2012 koos kõigi õigustega, sh õigusega tööstaažile. Kaebaja taotles ka kaebetähtaja ennistamist.

7. Harku ja Murru Vangla palus 24.01.2014 menetlusdokumendis jätta kaebetähtaeg ennistamata.

8. K.K. esitas 18.02.2014 riigi õigusabi taotluse, paludes võimaldada talle advokaat seoses kaebetähtaja küsimuse lahendamisega ja korrektse kaebuse koostamiseks.

9. Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2014 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), samuti jättis kohus rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse ning lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2).

10. K.K. esitas 24.04.2014 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2014 rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

11. 16.06.2014 määrusega otsustas Tallinna Ringkonnakohus rahuldada K.K. määruskaebuse osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 02.04.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-70042 resolutsiooni p 2 ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas muuhulgas, et ringkonnakohus ei pea praeguses asjas põhjendatuks kaebetähtaja küsimust ise lahendada, sest olukorras, kus kaebuse esitamisele on eelnenud riigi õigusabi taotluse menetlus, oleks halduskohtul tulnud hinnata ka seda, kas kaebus ei sisaldu juba kaebetähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotluses ja selle täienduses. Sellisest hinnangust sõltub, kas halduskohtusse pöördumise tähtaeg on praeguses asjas üldse mööda lastud ja vajab ennistamist. Samas, isegi kui halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud või see tuleks ennistada, ei järeldu veel sellest kaebuse lubatavus, sest praeguses asjas on kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohane läbimine tõsise kahtluse all (vt ka Riigikohtu 29.04.2014 määruse haldusasjas 3-3-1-78-13 punkte 17-20). Poolte vahel on erimeelsus küsimuses, kas kaebaja sai vaidlustatud käskkirjast esmakordselt teada 28.08.2012 või 19.02.2013.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Riigikohus on oma 29.04.2014 määruses haldusasjas 3-3-1-78-13 selgitanud, et vaide tagastamine puuduste mittekõrvaldamise ja vaide mittetähtaegsuse tõttu on haldusmenetluse seaduses toodud eraldiseisvad alused (HMS § 79 lg 1 p 2 ja p 3). VangS § 11 lg 5 iseenesest lubab kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav on esitanud vaide ning vaie on tagastatud. Kohtu poole pöördumine on VangS § 11 lg 81 kohaselt sõnaselgelt välistatud vaid juhul, kui vaie on tagastatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ehk HMS § 79 lg 1 p 2 alusel. Vangistusseaduse sõnastusest ei tulene, et kohtusse pöördumine oleks välistatud ka HMS § 79 lg 1 p 3 juhul (ehk vaide mittetähtaegsuse tõttu).

Kolleegium leiab siiski, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3- 3-1-30-12, p 18; 18. märtsi 2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7).

13. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta K.K. kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, kuna kaebuse esitajal ei ole läbitud kohustuslikku kohteelselt menetlust. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kohtupraktika kohaselt (vt näiteks Riigikohtu 18.03.2013 määrus nr 3-3-2-2-12) peab kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel hindama sisuliselt, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt. Kivirand esitas 29.04.2013 vaide 28.08.2012 käskkirja nr 375-t õigustühiseks tunnistamiseks, 12.04.2013 vastuse ebaõigeks lugemiseks ja tööle ennistamiseks tagasiulatuvalt alates 24.08.2012 (tl 7). Harku ja Murru Vangla andis K.K.le 07.05.2013 kirjaga nr 5-11/16-1 tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks – tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vaide täpsustamiseks (tl 11). K.K. vastas puuduste kõrvaldamise nõudele 16.05.2013 (tl 9). Vangla tagastas vaide 23.05.2013 kirjaga nr 5-11/16-3 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de

2 ja 3 alusel, leides, et käskkirja vaidlustamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning 12.04.2013 kirja ebaõigeks lugemise ja tööle ennistamise taotluste osas on vaide puudused kõrvaldamata (tl 12-13).

13.1. Kohus leiab, et Harku ja Murru Vangla on esiteks jätnud K.K. vaide osas, milles viimane taotles 28.08.2012 käskkirja nr 375-t õigustühiseks tunnistamist, õigesti vaide esitamise tähtaja ennistamata ja vaide tagastanud. Vangla on märkinud õigesti, et HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Nii vaide tagastamise otsusest kui ka kohtule esitatud andmetest nähtub, et kaebajat ei lubatud töötsooni alates 24.08.2012. Vangla poole on kaebaja pöördunud aga alles 18.02.2013. Kohus on seisukohal, et vanglas töötamine on soodustus ja privileeg. Sellest tulenevalt ei ole kohtu veendumusel mitte kuidagi eluliselt usutav, et kaebaja, olles olukorras, kus teda enam töötsooni ei lubatud ootab enam kui pool aastat, et siis alles vanglalt küsida, miks selline olukord tekkinud on. Seega peab kohus usutavaks vangla poolt esitatud seisukohti, et kaebajale oli tegelikult varasemalt so 28.08.2012 töölt eemaldamise käskkirja tutvustatud, kuid kaebaja keeldus seda vastu võtmast ja selle kohta allkirja andmast. Vastavad märked on käskkirjale ka tehtud (tl 56 ja selle pöördel). Vangla seisukohti kinnitab kaudselt ka asjaolu, et käskkiri on registreeritud dokumendihalduse programmis Amphora 28.08.2012 (tl 57). Eeltoodust tulenevalt on K.K.l 28.08.2012 käskkirja nr 375-t tühistamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja vastavas nõudes tuleb kaebus jätta sel põhjusel läbi vaatamata.

13.2. Teiseks taotles K.K. Harku ja Murru Vanglale esitatud vaides Harku ja Murru Vangla 12.04.2013 vastuse ebaõigeks lugemist ja tööle ennistamist tagasiulatuvalt alates 24.08.2012. Viidatud nõuetes tagastas Harku ja Murru Vangla K.K. vaide puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu HMS § 79 lg 1 p 2 alusel. Kohus leiab, et Harku ja Murru Vangla on vaide tagastamise otsuses õigesti asunud seisukohale, et vaie Harku ja Murru Vangla 12.04.2013 kirja nr 5-9/54-1 ebaõigeks lugemise ja tööle ennistamise osas tuleb tagastada, kuna K.K. on vaatamata vangla poolt vaides esinevatele puudustele tähelepanu juhtimisele esitanud jätkuvalt taotlusi, mida ei saa vaidemenetluse korras esitada. HMS § 72 lg 1 sätestab, et vaidemenetluse korras võib nõuda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega). HMS § 72 lg 3 sätestab, et haldusaktist eraldi võib vaidlustada: 1) viivituse; 2) tegevusetuse; 3) ametiisiku taandamisest keeldumise; 4) haldusakti andmise taotluse tagastamise; 5) muu seaduses sätestatud toimingu. Vangla on õigesti märkinud, et olenemata K.K. poolt täiendavalt esitatud pöördumisest ei ole vaie selles osas menetletav, kuna vaidemenetluses ei saa esitada taotlust kirja ebaõigeks lugemiseks. Kuna vaide esitaja töötamise luba on käskkirjaga lõpetatud ja käskkiri on kehtiv (selle vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja ei kuulunud ennistamisele), siis puudub K.K.l õigus vaidemenetluses nõuda ka enda tagasiulatuvat tööle ennistamist.

13.3. Kuna kaebajal ei ole läbitud kohtule esitatud Harku ja Murru Vangla 28.08.2012 käskkirja nr 375-t tühistamise nõudes ja kaebaja tööle ennistamise nõudes tagasiulatuvalt alates 24.08.2012 koos kõigi õigustega (sh õigusega tööstaažile) kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ning kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

14. Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik